INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2019-06-12
Nr:	435
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7342&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Ülevaade
Kirjatüki pealkiri:	MAK 2014-2020 vahehindamise esmased tulemused
Kirjatüki autor:	Hanna Tamsalu
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7340&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Põllumajandusuuringute Keskus viis Maaeluministeeriumi tellimusel läbi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vahehindamise. 2019. aastal esitatava MAK 2014–2020 vahehindamisega antakse Euroopa Komisjonile ülevaade programmi eesmärkide saavutamise edusammudest. Mõned punktid 11. juunil 2019 MAK seirekomisjonile esitatud vahehindamise tulemustest: Majandus Põllumajanduslikke majapidamisi on oluliselt moderniseeritud, mis võimaldab innovatsiooni ja tehnoloogia parimat võimalikku kasutusele võtmist. Toetatud põllumajanduslike majapidamiste põllumajandustoodangu väärtuse muutus ATÜ (aasta tööühiku) kohta on viiendiku võrra suurem võrreldes kontrollgrupiga. Toetust saanud põllumajandustootjad on suurendanud nii müügitulu kui ka brutolisandväärtust enam kui 16% ja on teinud 29 tuh € eest rohkem investeeringuid kui kontrollgrupis. Vähenenud on mittepalgaliste töötajatega põllumajandustootjate osakaal, samas kui palgaliste töötajate arv on olnud suhteliselt stabiilne. Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud 16%, põllumajandusettevõtete töötajate arv on vähenenud 12%, alla 35-aastaste juhtide osatähtsus on suurenenud. Kuna põllumajandussektori struktuursed näitajad on vähenenud, siis toetuse varasem mõju on taganud ümberstruktureerimise ja edaspidi toetuse saajate osatähtsus suureneb, mistõttu peaks ka toetus avaldama suuremat mõju. MAK 2014–2020 konkurentsivõimet suurendavad meetmed on väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele olulise või väga olulise mõjuga. Toetust saanud ettevõtete arv ei ole niivõrd suur, et suudaks mõjutada kogu põllumajandussektori majandustulemusi. Fookusgrupi ja küsitluse tulemustest selgus, et tootjad näevad mitmeid positiivseid aspekte ühistegevusest ning läbi ühistute tegevuste tulemuslikkus paraneb. Tootjarühma toetus on väga oluline, kuid viimased aastad on olnud tootjatele väga keerulised ja hinna tagamine tootjarühmade poolt on samuti raskendatud. Arendada ja toetada tuleks suuri ühistuid, kelle kaudu tagatakse ekspordivõimekus või siseriiklik jaekaubanduskettidesse jõudmine või põllumajandussaaduste suurhangetel osalemise võimekus. Maaelu mitmekesistamise valdkonnas on kokku toetatud 928 ettevõtjat, kes moodustavad 3,7% kogu maapiirkonna ettevõtjate arvust. Ettevõtteid on mitmekesistatud ja tegevusi arendatud, kuid tagasihoidliku osakaalu tõttu ei ole MAKil suurt makromajanduslikku mõju. Enamiku MAK meetmete sihtgrupp on peamiselt juba tegutsevad põllumajandustootjad, kuid suhtelises vaesuses elavast elanikkonnast moodustavad suurema osa vanemaealised, mittetöötavad ja madalama haridustasemega inimesed, kes ei ole maaelu arengukava sihtgrupp. Seega on MAK meetmete mõju vaesuse leevendamisse kaudne. Elurikkuse indikaatorite kohaselt taimeliikide arv keskkonnasõbralikult majandatult (KSM) rohumaaribadel suurenes, kimalasenäitajad kasvasid, samas linnunäitajad üleüldiselt langesid. Senisest enam peaks tähelepanu pöörama põllulinde soodustavatele nõuetele ja soovitatakse jätkata geneetilise mitmekesisuse toetamist. Foto: Margit Mõttus Pestitsiidide kasutamise vähendamiseks tuleks edasiste MAK meetmetega suunata tootjaid rohkem keskkonnasõbralikumate võtete kooskasutamisele (sh äsja kinnitatud taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava toetab järjepideva ja korduva koolituse ning nõustamine tähtsust). MAK mõju mullaerosiooni tõkestamisel on neutraalne (erosioon on Eestis väga lokaalse iseloomuga) - rohumaade pindala on küll veidi vähenenud, kuid mullakaitse meetme raames on erosiooni tõkestavaid meetmeid rakendatud suuremal pinnal. Mulla toiteelementide sisaldus on paranenud, kuid toimub muldade mõõdukas hapestumine, mis mullaviljakust halvendab (soovitus soodustada muldade neutraliseerimist). 2018. aasta seisuga oli süsiniku säilitamise ja sidumise majandamisviisidega hõlmatud 14,9% põllumajandus- ja metsamaast, kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast on intensiivse põllumajanduse osakaal 1,1% võrra langenud. LEADER LEADER on maapiirkonnas väga hea ja hinnatud võimalus (eriti alustavatele ja väikestele ettevõtetele), selle mõju on suurem kui indikaatorid väljendavad. LEADER-meetme abiga on teenuste pakkumine ja kohalik infrastruktuur maapiirkonnas paranenud; kohalikud elanikud on osalenud aktiivselt kohalikes tegevustes. LEADER-meetmega toetatakse mitmekülgselt kohalikku arengut. Kohalike tegevusgruppide piirkondades elab 499 457 elanikku, hõlmatud elanikkond väheneb maapiirkonnas elavate elanike vähenemise kaudu. Huvi kuuluda tegevusgrupi liikmeskonda on kõrge, et olla kursis piirkonna arengutega. LEADER-meetme mõju on kohalike elanike kaasamisele tugev, meetmel on tugev mõju maapiirkondade üldisesse arengusse ning keskmine mõju ettevõtluse arengusse ja konkurentsivõimesse. Edaspidi tuleks pidada töökohtade loomisest olulisemaks töökohtade säilitamist, lihtsustada ja ühtlustada ühisprojektide nõudeid ning soodustada uuenduslike lahenduste rakendamist. Innovatsioon ja teadmussiire Arengukava meetmed võimaldavad teabevoogu erinevate osalejate vahel ning innovatsiooni arengut. Innovatsioon ei ole selgelt defineeritav ning igaüks mõistab seda erinevalt, sõltuvalt taustsüsteemist projekti elluviimise geograafilises asukohas; innovatsiooni mõiste ulatus oleneb konkreetse meetme spetsiifikast. MAK toetusega nõustamisteenuseid on kasutanud 19,8% põllumajandustootjatest (nõustamisteenuseid kasutas 40% ettevõtetest) ning teenuse kvaliteediga oldi rahul 95,9% ulatuses. Nõuandetoetus on kättesaadav peamiselt põllumajandustootjatele ning ligipääs on piiratud nt tegevust alustavatele ettevõtetele, maapiirkonnas toidu tootmisega tegelevatele ettevõtetele ning innovatsiooniklastritele. Innovatsiooniprojektid vajavad senisest rohkem nõustamist: nii professionaalsete nõustajate kui tugistruktuuride abi. Rahvusvahelise iseloomu poolest keeruliste koostööprojektide elluviimiseks tuleb lihtsustada piiriülese koostöö korraldamist riikidevahelisel tasandil. Hindaja soovitab muuta innovatsioonitegevuste taotlemise kahe-etapiliseks. Teadmussiirde tegevusi on toimunud kõigis maamajanduse tegevusvaldkondades, nii maakondlike kui üleriigilistena ja teadmussiirde pikaajaliste programmide raames. Täienduskoolitustel osalejate hulk on märkimisväärne ja tegevustest osavõtjad on saadud teadmistega valdavalt rahul. Osalejad ootavad üritustelt rohkem praktilist osa. Enam kasvuruumi on nõustajate ning lektorite väljaõppe süsteemsel lahendamisel, samuti peaks rohkem kasutama võimalusi korraldada koolitusi välisriikides või välisekspertide abiga. MAK raames ergutavad teadmiste levikut ja omandamist mitmed meetmed, sh tootjarühmad, LEADER. Teave uute lahenduste ning koostöövõimaluste kohta on teada paljudel juhtudel vaid asjaosalistele. Innovatsioonisüsteemi tuleb rohkem kaasata vähemalt avaliku raha toel elluviidud tegevuste käigus tekkiv teave - teavet tuleks süsteemselt koondada ja hallata. Üldine Toetuse taotlejate ja administreerivate asutuste vahel esineb siiski veel mõningane barjäär. Makseasutuse kuvandit hindasid toetuse taotlejad heaks, kuid korraldusasutuse võimekusele on etteheiteid. Hindaja soovitab panna erilist rõhku mitte ainult menetlemisaja vähendamisele, vaid ka toetuse taotlejate poolt tunnetatavale suhtlemisbarjäärile. MAK 2014–2020 rakendamisel on oluline sidusrühmade arv ja liigid, mis on suurenenud, maaeluvõrgustiku üksusel on sidusrühmade kaasamisse tugev mõju ent keskmine mõju maaelu arengukava rakendamise kvaliteedi parandamisele. Paljudes teemades adekvaatseks hindamiseks tuleb pöörata tähelepanu seireandmete kogumisele, kuna vajalikke alusandmeid paljudel juhtudel ei olnud, sh riiklik statistika on lõpetanud andmete kogumise või arvutamise ning maksetaotlustega PRIAle esitatud andmeid ei süstematiseerita piisavalt.

« Tagasi