Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2019-10-30 |
|---|---|
| Nr: | 445 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | https://maainfo.ee/index.php?article_id=7586&page=3265&action=article& |
| Teema: | Teised võrgustikud |
| Alateema: | Konverents |
| Kirjatüki pealkiri: | Taimetoidusektori viimased trendid |
| Kirjatüki autor: | Annika Suu |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | https://maainfo.ee/index.php?article_id=7584&page=3671&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | 8. oktoobril toimus Tallinnas Eesti suurim toiduinnovatsiooni konverents "Food Innovation Summit", kus astusid üles tunnustatud kodumaised ja rahvusvahelised eksperdid, ettevõtete esindajad ja toiduinnovaatorid. Mis on Vöner? Siva Parlar Soome ettevõttest Vöner tutvustas nisugluteenist tehtud taimset kebabi, mis on ettevõtte põhitoode. Lisaks nisukebabile on tootavalikus neli toodet eri variatsioonidega ning arendusjärgus 20 retsepti. Ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Siva Parlar annab ülevaate olukorrast: "Vöneri tooted on praegu saadaval Soomes, Rootsis ja Eestis. Laienemise osas on käimas läbirääkimised mitmete riikidega Euroopas ja Aasias, nt Prantsusmaa, Austraalia, India ja Hiinaga." Vöneri loomise ja arendamise juures on huvitav see, et kõik on tehtud asutajate endi rahade ja teadmistega - nad ei ole kaasanud investoreid ega saanud toetusi ning kogu tootearendus on samuti tehtud ettevõttes sees. Ettevõtte loomise ajendiks oli ühe omaniku soov pakkuda oma restorani klientidele liha asemel teisi valikuid ning taimset kebabi ei olnud tol hetkel olemas, seega tuli see ise teha. Laboris kasvatatud kala!? Hoopis teisest valdkonnast on ettevõte Finless Foods, mis tegeleb laboris kalaliha kasvatamisega. Nende tooted on alles arendamisel ning on oma tehnoloogiamahukuse tõttu kallid, kuid tänu sektori kiirele arengule ennustatakse laboris kasvatatud lihale suurt turgu. Laborikala tootmiseks võetakse kalalt rakk, mis pannakse kasvama kunstlikes tingimustes, et valmiks söödav lihakude. Samamoodi nagu laboris toodetud loomaliha puhul, on ka kalaliha kasvatamisel üks raskemaid ülesandeid saada lihale selline tekstuur, millega tarbija on harjunud. Rohkem infot leiad videost. Taimse toidu üle restoranides arutlesid Ivo Rosenberg (Hesburger), Taavi Loog (Wolt) ja Siva Parlar (Vöner). Kõik kolm nõustusid, et kui varem n-ö restoran haris klienti, siis nüüd on vastupidi - klient läheb restorani oma soovide ja teadmistega. Sama trend on jälgitav poodides. Ka Hesburger tunneb survet tuua tootevalikusse rohkem tervislikke ja taimseid variante ning on selle valguses hiljuti investeerinud üle 10 miljoni euro tehasesse, kus toodetakse taimseid tooteid. Paljud restoranid siiski ei paku vegan- või taimetoitu, sest nende sõnul ei ole selleks kliente. Reaalsuses ei lähe veganid ja taimetoitlased restoranidesse, kus puuduvad neile sobivad toidud. Kas teadsid, et sõna "vegan" on paljude jaoks eemaletõukav, seega on targem kasutada sõna "taimne". Suurim n-ö viga taimsete toodete sektori puhul paistab olevat turundus. Nagu tõi oma ettekandes välja Kristina Mering (Taimne Teisipäev), ei ole taimsete lihale ja piimale analoogsete toodete arendamise põhjus mitte vastuseis lihale või piimale, vaid just soov neid tooteid edasi tarbida. Kuid maailma rahvastiku ja tarbimise kasvu juures ei suudeta nõudlust katta loomset päritolu toodetega, sest see on oluliselt ressursikulukam, kui taimedel baseeruv tootmine. Arvudes: "taimse-lihaga" Beyond Burgeri tootmine kulutab 99% vähem vett, 93% vähem maad, toodab 90% vähem kasvuhoonegaase ning kulutab 46% vähem energiat, kui samaväärse veiselihast burgeri tootmine. Taimsete "analoogtoodete" turuosa kasvuks järgmise kümne aasta jooksul hinnatakse 140 miljardit dollarit. Seda kasvu ei vea veganid ja taimetoitlased, sest nende osakaal populatsioonist on marginaalne. Iivi Riivits-Arkonsuo (Turu-uuringute AS) tõi 2019. aastal läbiviidud uuringu tulemustest välja, et Eesti elanikkonnast moodustavad veganid ja taimetoitlased kokku 3-4%. Taimse toidu osakaalu suurendamise olulisusest rääkisid Kristina Mering (Taimne Teisipäev) ja toitumisnõustaja Erik Orgu. Taimne Teisipäev on osa liikumisest "50by40", mille eesmärk on aastaks 2040 vähendada liha tootmist 50% võrra. Erik Orgu sõnul on ülekaalulisuse ja sellest tulenevate terviseprobleemide peamine põhjus mitte vähene liikumine, vaid toitumine - töödeldud ja loomse toidu liigtarbimine. Tema hinnagul on liha- ja piimatoodete liigtarbimise taga tööstus ja nende tehtav turundus. Millal viimati nägite reklaami porgandist või apelsinist? Aga grill-lihast? Mari-Liis Tammik Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS-st tutvustas ettevõtte tegevusi taimsest toorainest lihaalternatiivide arendamisel. Neil on selles vallas käimas kaks projekti - taimsete valkude innovatsiooniklaster ning Good Food Institute projekt. Toodete arendamisel pööravad nad suurt rõhku toitainesisaldusele ja võimalikult vähesele lisaainete kasutamisele. |
Viimati muudetud: 30.01.2024