INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2020-12-09
Nr:	470
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=8404&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Keskkond
Kirjatüki pealkiri:	Tulevikule on roheline tuli antud
Kirjatüki autor:	Karme Petrutis
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://maainfo.ee/index.php?article_id=8398&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	raegusel ajal ei ole just palju valdkondi, mida COVID-19 ei mõjutaks. Sellega seoses on mõned teemad ka rohkem päevakorrale kerkinud, mis panevad inimkonda mõtisklema tänapäeva elukorralduse haavatavuse ja muudatuste sisseviimise vajaduse üle. Oktoobri keskel toimus Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel kolmandat korda Põhjamaade suurim rohekonverents GreenEST Summit 2020, mille põhiteemad olid kindlasti päevakajalised: jätkusuutlik energia, rohetehnoloogiad, targa (öko)linna lahendused, tuleviku toit ning suurettevõtete ja startup’ide koostöövõimalused roheprojektides. Mõtle suurelt ja nutikalt! Tegutsemise puhul tasub kindlasti mõelda pikemaajalistele eesmärkidele - nii ka kliimapoliitikas. Konverentsil tutvustati nii Euroopa Liidu üleseid kui eri riikide individuaalseid 2030/2035/2050 jne kliimaeesmärke ning nende saavutamise vajadusi ja võimalusi. Vaata ka Keskkonnaministeeriumi kodulehele, kus on koondatud nii 2020., 2030. kui ka 2050. aasta Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Digitaliseerimine ja suurandmed aitavad protsesse paremini analüüsida - nt jälgida kliimamuutuste mõju põllumajandusele täna ja tulevikus. Järjest suurenevad jäätmekogused on maailmas reaalne probleem, mistõttu tuleb leida lahendused eri materjalide kogumiseks ja taaskasutuseks, linna- ja maapiirkondade koostööks jne. Oluline on tarbija teadlikkuse tõstmine olemasolevate ressursside, toidu tootmise, jäätmekäitluse ja ressursiringluse teemadel. Stockholmi, Helsingi ja Taani väikelinn Vejle’i tutvustasid oma plaane ja tegevusi kliimaeesmärkide saavutamisel läbi väga konkreetsete tegevuste: nt kaaskodanikke kaasavate keskkonnasõbralike strateegiate ja tegevuskavade kujundamine, sh võimaldatakse kodanikel plaanide praktilist elluviimist "kontrollida" läbi spetsiaalse veebiportaali. Lisaks korraldatakse kliimaeesmärke toetavaid kohalikke arutelusid, konkursse ja koolitusprogramme eri huvigruppidele, samuti toiduraiskamise, liigtarbimisest hoidumise ja taaskasutamise kampaaniaid. Kodanikele on loodud võimalused keskkonnahoidlikumaks toimetamiseks, nt on piirkonnas loodud kohalikud kaasaegsed taaskasutuskeskused, jäätmete sorteerimise lahendused (sh head juhendmaterjalid), toetatakse kohalike ressursside kasutamisega seotud projekte jne. Ettekannetest jäi kõlama väga konkreetne sõnum, et asjad ei juhtu ei kohalikul ega suuremas plaanis iseenesest. Kliimaprobleemid on meie kõigi üha suurem mure ning lahenduste leidmisel ja elluviimisel peavad olema kaasatud kõik osapooled iga elanikuni välja… ja tegutseda tuleks KOHE. Kahju oli kuulda, et näitena toodud Tallinnal on tänaseks küll koostatud säravad dokumendid ja strateegiad, aga puuduvad konkreetsed praktikad ja tegevusnäited, mis tõestaksid, et meie pealinn liiguks jätkusuutlikuma ja "arukama linna" suunas. Sealhulgas ei ole märgata ka suurt linnaelanike kaasatust. Viimast oli eriti kurb kuulda, sest välisekspertide sõnul on Euroopa Liidus mitmeid väga häid näited kui ka fonde kestlikemaks linnalahendusteks. Vajalikud sammud Tuleviku investeeringud ja fondid võiksid toetada rohkem just selliseid ettevõtmisi ja tooteid, mis aitavad samaaegselt kaasa nii sotsiaalsele, majanduslikule kui keskkonnasäästlikule positiivsele arengule. Ka üleüldine mõtteviis võiks olla pigem see, et meie peame kohanema loodusega mitte loodus inimtegevusega, nagu see on tööstusrevolutsioonide aegadel olnud. Samas on just keskkonnasäästlik (eriti bioloogilise mitmekesisuse) temaatika ka Euroopa Liidu tasemel piisavalt lahti rääkimata ja eri osapooled saavad sellest väga erinevalt aru. Just investorid ootavad seadusandjalt rohkem suuniseid. EL roheline kokkulepe on esimene samm selguse suunas, aga seda on vähe, st on vaja veel selgemaid juhiseid ja kokkuleppeid! Eesti esindaja Euroopa Komisjonis seda ka konverentsi raames lähitulevikuks lubas. Toonitati, et ühtsete eesmärkide saavutamiseks on olulisel kohal igal tasemel kaasatus - nii tavakodaniku (sh eri elatustasemega, vanusega, haridusega jne inimesed), ettevõtte eri tasanditel kui ka riiklikul tasandil. Näiteks "targa linna" ja ettevõtete koostöö aruteludel ja ettekannes toonitati korduvalt, et kui tippjuhid ei ole kaasatud strateegia elluviimisesse piisava pühendumusega või poliitika ei ole toetav, siis on väga raske kliimeesmärke selles riigis/linnas/ettevõttes saavutada. Veel toodi välja, et oluline on panna paika ühine selge visioon, strateegiad ja tegevusplaanid. Vähem tähtsam pole ka vastutusalade, tähtaegade ja tegevuste määramine ning nende monitoorimine - et iga elanik saaks tehtul silma peal hoida. Initsiatiivi võtmine ja sädeinimeste olemasolu aitab kindlasti konkreetses suunas ühiselt (JA KIIREMINI!) liikuda. Aruka linna (aruka küla?) suunal Konverentsil peatuti eelkõige tarkade linnade lahendustel ning muu hulgas põhjalikult ka suurkorporatsioonide ja idufirmade võimalikust koostööst roheprojektidega seoses. Eeskujuks tuleks võtta edulood ja alustada võib ka väiksemate öko-pilootpiirkondadega. Oluline on mõista, mida saavutada tahetakse, läheneda süsteemselt ning saada aru, et asjad võtavadki aega! Samas kodanikke kaasates peavad eesmärgid ja tegevused olema lihtsad, konkreetsed ja selged. Väga hariv oli paralleelselt konverentsiga toimunud "aruka linna" näitus, kus sai tutvuda heade näidetega sellest, kuidas võiks konkreetsete sammudega edasi liikuda: Kuidas inimesed linnakeskkonnas kokku tuua ja lahendada sotsiaalseid probleeme (nt Helsingis avati taas suured avalikud linnasaunad J)?; Kuidas leevendada eakate üksildust (nt tudengid suunatakse eakatele üüriliseks)?; Kuidas muuta parkimismaja köitvaks avalikuks ruumiks (nt parkla viimasele korrusele rajatud "pargi ja mängi" plats või avalik jõujaam)?; Milliseid lõõgastumislahendusi pakkuda?; Kuidas lahendada jäätmekäitluse probleeme (nt Stockholmi aiajäätmetest biosöe tootmine)?; Kuidas kasutada rohkem puitu ja teisi keskkonnasäästlikke materjale (nt kõrghoone ehitamine liimitud hööveldatud puidust)?; Kuidas muuta kõrghooned CO2-neutraalseks (nt Taanis Middelfarti raekoja katusel päikesepaneelid, kontori soojus kaugkütteks, toidujäätmed biogaasi tootmiseks)?; Kuidas luua toimivat ringmajandust (nt Islandil termaalvee juhtimine teedevõrgustiku alla, so jää sulatamine talvel; sadevee juhtimine reservuaaridesse, puhastamine ja taaskasutus)?; Kuidas arukamalt liiklust korraldada? Kuidas rajada kõrghoonetega aladele rohkem rohealasid (nt katustel rohealad ja fassaadidel taimekasvatus)?; Kuidas saada lahti autodest linnades (nt Kopenhaagenis jalgratta-kiirteed ning nutikas rongiliikluse arendamine)?; ... või kuidas üldse muuta linnakeskkonda elamisväärseks kohaks, kuhu rahvas tahaks elama (mitte ainult töötama!) tulla? Kindlasti haakuvad mitmed üritusel nähtud "aruka linna" teemad ja võimalused ka arukate külade programmiga, sest nii linna- kui maapiirkonnad peaksid liikuma samade eesmärkide suunas ja kokkupuutekohti on hulganisti. Tuleviku toiduga seotud süsteemid Taani eksperdi ettekanne ja diskussioon Põhja- ja Baltimaade toidutootmise süsteemi teemal puudutas põgusalt aktuaalseid teemasid nagu näiteks Euroopa Liidu talust taldrikule strateegia ja selle eesmärgid. Strateegia üheks eesmärgiks on jätkusuutlikum ja tervislikum toidusüsteem ning selle kaudu ka ökoloogilise jalajälje vähendamine, digitaliseerimine ja suurandmete kogumine, jäätmekäitlus (sh biomajandus ja ringmajandust (sh upcycling) jne. Lähiajal on valmimas ka Põhja- ja Baltimaade toidutootmise süsteemi suur aruanne, mille tulemusi jagatakse kindlasti ka avalikkusega. Palju oli juttu toidutootmisel ja tarbimisel üle jäävatest bioloogilistest jäätmetest ning nende väärindamisest, biolagunevatest (või söödavatest) toidupakenditest, tarbija teadlikkuse tõstmisest, era- ja riigisektori ning teadlaste koostöö vajadusest, riigi toetussüsteemide prioriteetidest, vertikaalsest põllumajandusest, linna-aiandusest, laboritoidust, putuktoidust, taimetoidust, kohaliku tootmise suurendamisest ning agro-ökoloogiast (nt tootmine koostöös loodusega ja tootmise mõju ja olelusringi hindamine jne). Tutvustati mitmeid säästlikke tulevikulahendusi: kodune toit, taimetoit, seened, kõrge proteiini sisaldusega putuktoit, laboris toodetud liha, "mitte-standardne" tomat, bioplastik, söödavad taldrikud ja kahvlid, seente kasvatus kohvipaksul jne. Toonitati riigi keskkonnahoidliku poliitika olulisust, sh senisest enam keskkonnasõbralikuma taimekasvatuse (nt liblikõieliste kasvatamine) toetamine, projektide rahastamise oluliseks kriteeriumiks võiks olla alati ka keskkonnasõbralikkus jt. Rõhutati tehnoloogia vajalikkust, kuid meenutati, et see on vaid vahend, mis aitab maailma päästa. Hea näide biojäätmete oskuslikust kasutamisest on eestimaine ettevõtmine Nutriloop, kes arendab biojäätmetele keskenduvat süsiniku ja toitainete ringlussüsteemi. Nutriloop on edukas kaasaja - jõudes nii paljude kohalike omavalitsuste ja organisatsioonideni, et üheskoos uut süsteemi üles ehitada. Nimelt kogutakse algatuse raames tekkekohast puhtad, eraldi kogutud biojäätmed ning eristatakse need vastavalt nende kvaliteedile ja omadustele. Seejärel väärindatakse materjalid lähedalasuvas jaamas uudseteks toodeteks, kasutades selleks efektiivseid ja innovaatilisi meetodeid. Seeläbi saavad biojäätmetes sisalduvad toitained tagasi mulda, mis annab võimaluse üle minna mahepõllumajandusele. Nende nägemusel peaks biojäätmeid käsitlema kui võimalust, mitte probleemi. Fotod: Nutriloop'i Facebook'i leht Käsitletud teemad aitasid avardada silmaringi ning kliima- ja keskkonnaprobleeme eri vaatevinklist paremini mõista. Igal inimesel, riigil ja ettevõttel on nende probleemide tekitamisel ja ka lahenduste leidmisel oma roll. Mõelgem tulevikule juba täna!

« Tagasi