EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev: 2023-02-22
Nr: 521
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: https://maainfo.ee/index.php?article_id=9839&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: ÜPP tulevik
Kirjatüki pealkiri: Ülevaade uue perioodi ühisest põllumajanduspoliitikast
Kirjatüki autor: Christiana-Gabriela Kristal
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: https://maainfo.ee/index.php?article_id=9836&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: On alanud uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) periood ning koostatud on Eesti ÜPP strateegiakava aastateks 2023-2027. Mis aga üldse on ÜPP? Miks ja kellele see oluline on?

ÜPP ehk Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ühine poliitika, mida juhitakse Euroopa tasandil ning mida rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest. See aitab kindlustada kvaliteetse toidu mõistliku hinnaga kättesaadavuse, samal ajal tagades põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme. Seega on see oluline tegelikult nii tootjale kui ka tarbijale ehk kogu Euroopa Liidu elanikkonnale.

Uue perioodi poliitika on senisest enam tulemustele orienteeritud ning rohkem pööratakse tähelepanu keskkonnateemadele. Jätkuvalt on prioriteediks tagada toiduga kindlustatus. Uuel perioodil soovitakse parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda ning kaasajastada nii põllumajandust kui ka üleüldiselt maapiirkondasid teadmiste edendamise ja digiülemineku abil.


ÜPP eesmärgid 2023-2027. Allikas: Marko Gorbani ettekanne.
Väga palju mõjutavad ühist põllumajanduspoliitikat ka teised poliitikad

Ühisesse põllumajanduspoliitikasse annavad oma sisendi ka Euroopa keskkonna- ja kliimapoliitika algatused. Need suunavad senisest enam põllumajanduses keskkonnale ja kliimale tähelepanu pöörama. Seejuures tuleb olla tähelepanelik, et täites Euroopa Komisjoni rohepöörde ja kestliku tootmise eesmärke, oleks arvesse võetud kohalikke olusid. (Pärtel, M. Maablogi, 12.01.2023)

Millega reguleeritakse Eestis ÜPP elluviimist?

Peamiseks vahendiks Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika elluviimisel Eestis on Eesti ÜPP strateegiakava 2023-2027. See koondab enda alla nii ÜPP I samba sekkumised (otsetoetused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist) kui ka II samba sekkumised (maaelu arengu toetused Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja riigi eelarvest).

Mis on I samba sekkumised?

I samba sekkumiste ehk otsetoetustega toetatakse põllumajandustootja sissetulekuid, et ta saaks olla oma tegevuses jätkusuutlik ning majandada keskkonnasõbralikult. Samuti antakse otsetoetuste kaudu võimalus põllumajanduse uutele tulijatele ehk noortele alustavatele põllumajandustootjatele.

Oluline teada!

Toetust saab aktiivne põllumees. Enam ei saa olla toetuse kasutamise eesmärgiks näiteks uue põllumajandusmasina soetamine, vaid eesmärgiks peab olema saavutatav tulemus, mis on ka mõõdetav. Saavutatav tulemus võib olla näiteks energiasääst kindlas ha haritava maa kohta, vähenenud väetiste/taimekaitsevahendite kulu x ühiku toodangu kohta või midagi muud sarnast. Oluline on, et tulemus oleks mõõdetav.
Uuel perioodil on varasem nõuetele vastavus asendunud tingimuslikkusega, mis kujutab endas kohustuslikke nõuete kogumit, mida tuleb täita, et saada otsetoetust.
Näide tingimuslikkuse nõudest: HPK 1 Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine. See tähendab, et püsirohumaa osakaal riigis ei tohi väheneda 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%. Tähendab see ka seda, et taotlejad, kellele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, peavad määratud ulatuses püsirohumaa tagasi rajama. Alates 2023 kehtib nõue kõigile ning nõude rikkumisel tuleb arvestada, et kuna tegemist on tingimuslikkuse nõudega, kehtib erinev sanktsioneerimissüsteem. (Rannik, K. ÜPP strateegiakava 2023-2027 pindala-, looma- ja maakasutustoetused. 2022. a ettekanne)
Mis on II samba sekkumised?

II samba sekkumised on maaelu toetused. Nendega soodustatakse erinevates valdkondades laiemat maaelu arengut.

Siia alla kuuluvad erinevad sekkumisliigid nagu keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused, looduslikud ja muud pindalapõhised piirangud, määratletud kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid, investeeringud, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisne ja põllumajandusettevõtluse stardiabi, riskijuhtimismeetmed, koostöö, teadmiste vahetamine ja teave. (ÜPP faktileht)




Mis siis uuel perioodil õigupoolest teisiti on?

Suurem fookus on roheüleminekul. Senisest enam on keskkonnaga seotud sekkumisi.
Toetust saab aktiivne ehk oma tegevuses tulemustele orienteeritud põllumees.
Toetusi püütakse õiglasemalt ümber jagada, mis tähendab, et ümberjaotatavad tootmiskohustusega toetused suunatakse Eestis võimalusel väiksematele majapidamistele.
Toetatakse ühistegevust, mille läbi antakse võimalus paremaks piirkondlikuks koostööks.
Pööratakse enam tähelepanu teadmiste vahetamisele läbi tervikliku nõuande, teadmussiirde ja innovatsiooni käsitluse.
Ühiskonna ootused on muutunud ning vastavalt tarbija ootustele peaks käituma ka toidutootmissektor. Toit peab olema ohutu ja kvaliteetne ning seetõttu on vaja fookust rohkem loomade heaolu parandamisele suunata.
Lisaks roheinvesteeringute toetamisele on jätkuvalt oluline tootlikkuse kasvu ja Eesti ettevõtjate konkurentsivõime parandamise toetamine.

Ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027 faktileht


Allikad/lisamaterjal:

Maaeluministeerium: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 (siit leiab ka ÜPP faktilehe faili)
Ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027 faktileht
ÜPP strateegiakava tutvustava infopäeva esitlused
Maablogi: 2022. aasta väljakutsed põllumajanduses Euroopa silme läbi
PRIA: Uue perioodi toetused – rohefookus ja tulemuspõhisus - mida see tähendab?

« Tagasi

Viimati muudetud: 30.01.2024

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo