Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2009-05-26 |
|---|---|
| Nr: | 3 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?page=2745 |
| Teema: | Euroopa maaeluvõrgustik |
| Alateema: | Töökoosolek |
| Kirjatüki pealkiri: | Koordinatsioonikomitee II istung Brüsselis 19.05.2009 |
| Kirjatüki autor: | Meeri Klooren |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustiku üksus |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?page=2745 |
| VIDEO: | JAH |
| Video veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/VIDEOD/2009-05-19/ |
| Lisainfo: | http://www.maainfo.ee/index.php?page=2694 |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | 19. mail 2009 toimus Brüsselis Euroopa Komisjoni poolt kokkukutsutud Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordinatsioonikomitee teine istung. Istungipäeva teises pooles osales Ave Bremse arutlus-paneelis„Teise tegevusaasta prioriteedid." Ave sõnavõtust saab ülevaate ka video vahendusel: 2:58 Ave Bremse, Eesti maaeluvõrgustiku üksusest on valitud koordinatsioonikomitee liikmeks Leader allkomitee esindajana. Siinkohal väike ülevaade Ave Bremse sõnavõtust: „Hetkeseisuga on Leader programm käivitunud maaelu arengu programmide põhivooluna ning olukorda mõjutab finants ja majanduskriisi. Mida selles olukorras ette võtta? Kindlasti peaks tagama hea informatsiooni liikumise, et inimesed räägiksid inimestega ja vahetaksid informatsiooni. Näiteks olles Rootsis Põhja- ja Baltimaade võrgustike üritusel, tõdesime, kui palju võiks üksteise tegemistest rohkem teada. Rootsi ministeeriumi inimesed arvasid, et võiksid jätkuda kohtumised pädevate asutuste vahel, nagu see oli Leader+ perioodil. Suurem teadmine erinevate riikide programmide praktilisest korraldustest annaks võib-olla võimaluse leida lahendusi kuidas vähendada bürokraatiat ka ilma programmi muutmata. Meil oleks vaja rohkem infot ka näiteks kalanduse tegevusgruppide arengutest. Majandus- ja finantskriisi tingimustes oleks vajalik teada rohkem nende rakendusskeemide kohta, mida Põhjamaades või ka teistes riikides kasutatakse Leader meetme raames toetuse ettemaksete tegemisel. Hetkel ei ole pangad väga abivalmis, aga oleme Leader põhivooluga pannud ühingutele suure vastustuse maaelu arengu eest." |
Viimati muudetud: 30.01.2024