12. – 15. august 2008 korraldas Soome maaeluvõrgustik rahvusvahelise õppereisi Läti Vabariik Maaelu arengukava 1.telje "Põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime parandamine" tegevuse raames. Õppereisi kava koostas Läti Põllumajandusministeerium koostöös Soome maaeluvõrgustikuga.
- Soome maaeluvõrgustik http://www.maaseutu.fi/...
- Läti Põllumajandusministeerium http://www.zm.gov.lv/...
- Läti põllumajandus- ja maaelutoetuste administreerimisest
- Läti LEADER
Õppereisil osalesid Soome maaeluvõrgustiku, Soome maapiirkonna kohalike omavalitsusüksuse ametnikud (nende töövaldkond hõlmab ka põllumajandustoetuste teemat, näiteks põllumajandustoetuste seirenäitajate kogumine) ja Soome TE-keskuste esindajad. Õppereisi eesmärk oli tutvuda ja vahetada kogemusi põllumajandustoetuste süsteemi ning maaelu arengu programmi kohta, nii ministeeriumi, kohaliku omavalitsuse, kui ka põllumajandustootja tasemel.
Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus ja Soome maaeluvõrgustik arendavad koostöösuhteid, sh osalemine vastastiku üksteise poolt korraldatud üritustel. Seekord osalevad maaeluvõrgustikust: Krista Kõiv ja Ave Bremse, PRIA-st Eha Hainsoo (maaelu investeeringutoetuste büroost) ja Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht
Õppereisi KAVA, PDF dokument
Maaseutuverkoston opintomatka Latviaan 12.-15.08.2008, PDF dokument
| TEISIPÄEV, 12.august 2008 |
saabumine majutuspaika, Albert hotell, Dzirnavu laukums 33, Riia
|
| KOLMAPÄEV, 13.august 2008 |
Seminar Läti Põllumajandusministeeriumis (Ministry of Agriculture of Latvia, Republikas laukums 2)
Soome põllumajanduse administratsioonist (Soome maaeluvõrgustiku ettekanne) ja Eesti põllumajanduse administratsioonist (Eesti maaeluvõrgustiku ettekanne), Soome-Eesti ühisseminar Albert hotell, Dzirnavu laukums 33, Riia |
| NELJAPÄEV, 14. august 2008 |
AS Iecavnieks ("Iecavnieks" Ltd.) külastamine, http://www.iecavnieks.lv/... Põllumajandustootjate ühistu „Latraps” (farmers co-operative company "Latraps") külastamine http://www.latraps.lv/... Jelgava palee külastus http://www.pilis.lv/... |
| REEDE 15. august 2008 |
Läti Maaelu Nõuande- ja Koolituskeskuse (Latvian Rural Advisory and Training Centre) külastus. Läti Maaelu Nõuande- ja Koolituskeskus täidab ka Läti maaeluvõrgustiku ülesandeid. http://www.llkc.lv/... |
Info õppereisi kohta: Ave Bremse, maaeluvõrgustiku büroo juhataja, e-post: ave[at]maainfo.ee
Õppereisi korraldas Soome maaeluvõrgustik koostöös Läti Põllumajandusministeeriumiga. Õppereis on Eesti maaeluvõrgustiku poolt kaasatud osalejatele tasuta. Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond täidab „Eesti maaelu arengukava 2007–2013” peatükis 16.2 nimetatud riikliku maaeluvõrgustiku ülesandeid: pakkuda riikidevahelise koostöö alustamise tuge, korraldada kootööle pühendatud üritusi ja temaatilisi kohtumisi.
13. august 2008 - Soome maaeluvõrgustiku Maaelu arengu programmi 2007 - 2013 I telje valdkonna õppereisi seminar, Läti Põllumajandusministeeriumis - pildid
Pildid: maaeluvõrgustik
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
13. august 2008 - Soome maaeluvõrgustiku Maaelu arengu programmi 2007 - 2013 I telje valdkonna õppereisi Soome ja Eesti ühisseminar
Pildid: maaeluvõrgustik
15. august 2008 - Soome maaeluvõrgustiku Maaelu arengu programmi 2007 - 2013 I telje valdkonna õppereisi seminar Läti maaelu nõuande- ja koolituskeskuses
Pildid: maaeluvõrgustik
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
14. august 2008 - Soome maaeluvõrgustiku Maaelu arengu programmi 2007 - 2013 I telje valdkonna õppereis – põllumajandus- ja rapsiõlitootja AS Iecavnieks külastus
täiendatud 20. august 2008
AS IECAVNIEKS ("Iecavnieks" Ltd, http://www.iecavnieks.lv/ ) on üks suuremaid rapsiõli tootjaid Balti riikides.
Ettevõte on asutatud 2000. aastal ja baseerub 100% erakapitalil. AS Iecavnieks toodab rapsiõli nii tehniliseks kasutuseks, kui ka toiduõli, samuti töötleb lina- ja kanepiseemet. Ettevõtte toodang turustatakse Euroopa Liidu ja Läti turul. Ettevõttele kuulub kaubamärk IECAVNIEKS.
Ettevõtte üheks oluliseks tegevuseks põllumajandus. Ettevõtte ligi 1000 hektaril kasvatatakse õlirapsi, nisu, õlikanepit ja -lina. AS Iecavnieks oli Lätis esimeste ettevõtjate seas, kes hakkas kasvatama suvi- kui ka talirapsi. Praeguseks on ettevõttel pikaajalised kogemused seemnekasvatuse valdkonnas, sh rapsikasvatuse testimisel vastavalt Läti kliimatingimustele.
AS Iecavnieks`i pakub kolme liiki toodangut:
- toiduained: rapsiõli (nii rafineeritud, kui rafineerimata, maitsestatud rapsiõli), linaseemne õli, toidulisandid (linaseemne segud, sh lisanditega), kanepivõie
- loomatoidud: rapsikook, linaseemnekook
- mitte-toiduline toodang: biodiisel
Lisaks põllumajandussaaduste kasvatamisele ja töötlemisele pakub ettevõtte veel teenuseid, näiteks: tera- ja rapsiseemne kasvatusvaldkonna nõustamine, seminari- ja ekskursioonide teenus, transpordi rent, veo- ja sõiduautode kohandamine biodiisli kasutamiseks, rehvivahetus jne.
Ettevõtte on saanud iga aasta erinevaid pindalapõhiseid toetusi, nii Läti riigi ja Euroopa Liidu toetusi. Hetkel on Maaelu toetuste teenistuses (Rural Support Service) menetlemisel toetustaotlus erineva põllumajandustehnika soetamiseks toetuse saamiseks.
INFO LÄTI KOHTA
Põllumajandusinvesteeringuteks saab toetust taotleda Läti maaelu arengu programmi 2007 – 2013 meetmest 121 Põllumajandusettevõtete moderniseerimine (Modernisation of agricultural holdings).
VAATA! Läti maaelu arengu programm 2007 – 2013 , PDF
Põllumajandusettevõtete moderniseerimise meetme investeeringutoetuse abikõlblike kulude määr on 600 000 kuni 1 200 000 eurot, sõltuvalt toetatavast tegevusest ja taotlejast.
Masinate ja seadmete ostmisel abikõlblike kulude määr kuni 50 000 eurot, toetus kuni 40% ning üle 50 000 euro korral toetus kuni 25% abikõlblikest kuludest. Ehituste puhul on toetuse määr kuni 40% abikõlblikest kuludest. Vähemsoodsates piirkondades (LFA) saab taotleda kuni 5% võrra kõrgema määraga investeeringutoetust.
Läti maaelu arengu programmi 2007 - 2013 põllumajandusinvesteeringu toetuste taotluste esimene vastuvõtuvoor oli eelmise aasta septembris.
Taotlusi võetakse vastu 3 korda aastas Maaelu toetuste teenistuse regionaalsetes büroodes (kokku 9 regionaalset bürood), seal toimub ka taotluste menetlemine.
Põllumajandusinvesteeringu toetuste aastane eelarve on jaotatud 9 erineva regiooni vahel. 2010 aastal hinnatakse toetuse eelarve kasutamist regioonides, vajadusel jagatakse eelarve ümber. Hetkeseisuga on 7 regioonis taotlusi esitatud rohkem, kui regiooni eelarve ette näeb. Konkreetselt Zemgalase regioonis on taotlustega esitatud toetuse summa ca 3 korda suurem regiooni põllumajandusinvesteeringute toetuse eelarvest.
Õppereisi pildid: maaeluvõrgustik |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
14. august 2008 - Soome maaeluvõrgustiku Maaelu arengu programmi 2007 - 2013 I telje valdkonna õppereis – põllumajandustootjate ühistu „Latraps” külastus
täiendatud 27. august 2008
Ühistu LATRAPS (farmers co-operative company "Latraps” -veeb: http://www.latraps.lv/...) oli üks esimesi põllumajandustootjate ühistuid Lätis, kes asutati sisendite ühiseks varustamiseks ja saagi ühisturustamiseks.
Ühistu on moodustatud 2000 aastal Zemgale regiooni 12 põllumajandustootja poolt. Praeguseks on ühistu edukalt laienenud ning on üks suuremaid põllumajandussisendeid ja ühisturustust pakkuv ettevõtmine Zemgale regioonis ja ka Lätis.
Ühistu kaudu on liikmetele organiseeritud:
- teravilja- ja rapsikasvatuseks vajalike sisendite (seemned, taimekaitse vahendid, väetised jne) ühisvarustus;
- terevilja- ja rapsiseemne saagi ühisturustamine;
- saagi kogumine ja esmatöötlemine;
- muude põllumajandustootmiseks vajalike teenuste (põllutöömasinate tagavaraosad, transporditeenused, põllumajandusnõustamine jms) ühine hankimine.
Hetkeseisuga on ühistul LATRAPS üle 400 liikme üle terve Läti ja laienemine jätkub.
Ühistu on uute liikmete jaoks avatud. Ühistul on Lätis palju koostööpartnerid, samuti ka teistes EL maades (sh ka Eestis).
Ühistu otsustusprotsessis on igal ühistu liikmel üks hääl ning ühistu igapäevatööd juhib palgaline tegevmeeskond (kes ei ole ühistu juhatuse, ega ka ühistu liikmed). Ühistu kasum jaotatakse proportsionaalselt ühistu liikmete käibele.
LATRAPS on oma tegevust aasta – aastalt laiendanud, kui 2000 aastal oli ühistu käive 0,3 miljonit eurot, siis eelmine aasta küündis see juba 42,2 miljoni euroni.
Õppereisi pildid: maaeluvõrgustik
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
|||
 |
Viimati muudetud: 14.01.2012