Üritused

LEADER: Leader+ juhtkomitee istung

Toimumisaeg: 12.03.2008

Toimumiskoht: Brüssel, Belgia

12. märtsil 2008 Leader+ juhtkomitee istung

Istungi toimumiskoht Brüssel 

Leader+ juhtkomitees on esindatud kõikide liikmesriikide pädevate asutuste (ministeeriumide) ja Leader+ võrgustike (või maaeluvõrgustike) esindajad.

Juhtkomitee istungil osalesid Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest Ave Bremse ja Krista Kõiv ning Katre Kets, Põllumajandusministeeriumist, maaelu arengu osakonnast. Täiendav info: Ave Bremse, telefon 515 6412, e-post: ave[at]maainfo.ee või Krista Kõiv, telefon 511 2562, e-post: kk[at]maainfo.ee

Leader+ programi periood oli 2000 - 2006 ja programm lõppeb 2008 aastal. Uued liikmesriigid (EL 10) rakendasid Leader+ perioodil Leader-tüüpi meedet,

Eestis on rakendatud Riikliku arengukava 2004 - 2006 meede 3.6. "Kohaliku initsiatiivi arendamine - LEADER-tüüpi meede", meetme 3.6 rakendusperiood veel kestab, kuni 30. juunini 2008.a.

Leader+ juhtkomitee istungi teemad ja materjalid:

NB! Kuna ettekanded ei ole veel kättesaadavad elektrooniliselt, siis materjalid on osalised ülespandud PDF dokumentidena

1. Sissejuhatus Josefine Loriz-Hoffmann, Euroopa Komisjon, loe edasi...

2. Leader+ programmi rakendamisest esialgsed kokkuvõtted liikmesriigi aruannete alusel Euroopa Komisjoni poolt, loe edasi...

3. Euroopa Komisjoni esindaja teeb ülevaate Leader+ programmi sulgemiseks ning liikmesriikide pädevate asutuste ja Euroopa Komisjoni poolt tehtavate tegevuste kohta

4. 2005 aasta seireandmete kokkuvõte Martin Law Leader+ kontaktpunkt, loe edasi...

5. Informatsiooni vahetus Leader+ Observatooriumi kontaktpunktide tegevuse lõpetamise kohta, uue struktuuri Euroopa maaelu arengu võrgustiku loomise ja selle koordineeriva komitee ning alakomiteede (Leader alakomitee) moodustamine kohta, loe edasi...

6. Koostööprojektidest, sissejuhatus Jean-Michel Courades, Euroopa Komisjon, loe edasi...

7. Uuringu „Koostöö kasuteguritest maapiirkondades” tutvustus, Dorothée Duguet, Leader+ kontaktpunkt, loe edasi...

8. Rahvusvaheliste koostööprojektide andmebaas, Martin Law, Leader+ kontaktpunkt, loe edasi...

9. Rahvusvaheliste koostööprojektide analüüs, Judit Török, Leader+ kontaktpunkt, loe edasi...

10. Liikmesriikide koostööprojektide näited (Prantsusmaa, Soome ja Ungari), loe edasi...

11. Koostöömeetme toetuse arutelu, loe edasi....

 

kokkuvõtted koostasid Krista Kõiv ja Ave Bremse,
veebil kajastas Krista Kõiv
maaeluvõrgustik
 

Pildid: Rootsi maaeluvõrgustik ©

 
 

 

12. märtsil 2008 Leader+ juhtkomitee istung

Sissejuhatuse juhtkomitee istungile teeb Josefine Loriz-Hoffmann, Euroopa Komisjonist

Josefine Loriz-Hoffmann tegi lühikese tagasivaate eelmisele perioodile, esimene Leader+ juhtkomitee istung oli 2002 aastal, käesolev on viimane Leader+ juhtkomitee istung.

Leader+ juhtkomitee sisuline tegevus on olnud laiem, kui teistel Euroopa Komisjoni komiteedel. Rohkem on käsitletud programmi juhtimis- ja administreerimisteemasid, samuti palju informatsiooni konkreetsete Leader valdkonna tegevuste koha.

Kokkuvõttes on Leader+ juhtkomitee tegevus olnud väga edukas ja loodame, et on olnud abiks ka liikmesriikide maaelu poliitika kujundamisel.

Tänasel istungil antakse ülevaade, millised on Leader+ programmperioodi lõpetamisel tehtavad tegevused ja millised on edasised tegevused.

Leader+ perioodil on EK saanud esimesed võrgustikutegevuste kogemused. Oleme saanud juurde teadmisi, kuidas töötab Leader võrgustik. See kogemus on olnud abiks uue perioodi Euroopa Liidu maaelu arengu võrgustiku ülesehitamiseks.

Täna on küll Leader+ juhtkomitee viimane istung, kuid sama tegevus jätkub ka käesoleva programmperioodi raames. Kuna Leader meede ei ole veel täielikult integreeritud kõigi programmi (Maaelu arengukavade) telgede tegevustesse, siis on vajalik ja luuakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku Leader alakomitee. Leader alakomiteelt tuleb sisend nii Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordineeriva komitee ja maaelu arengu võrgustiku tegevusteks.

Me ei saa väita, et kõik oleks olnud 100% positiivne, tulevikus peame rohkem tähelepanu pöörama seiretegevusele ning seireandmete kogumisele ja kasutamisele.

Josefine Loriz-Hoffmann tänab kõiki, kes on palju Leader tegevustele panustanud, samuti ka Leader+ kontaktpunkti (Leader+ Contact Point) väga hea töö eest. Kõikide osapoolte senine tegevus on kaasaaidanud maaelu poliitikate kujundamisele.

Tänase istungi kavas on peamiselt keskendumine koostööle ja eriti just rahvusvahelisele koostööle. Leader koostöö on andnud Euroopa Liidu tasandil palju lisandväärtust. Leader koostöö on olnud ka kohalikul tasandil väga oluline.

Koostöö kogemusi on saadud mitmetest Leader programmidest. Alates juba Leader II programmist, ka seal oli koostööprojekte.

Hetkeks oleme koostöö valdkonnas edasiarenenud, Leader+ programmi koostööprojektidest üle 68% on rahvusvahelisi koostööprojektid. Rakendatud on ka rahvusvaheliste koostööprojektide andmebaas, mis sisaldab andmeid ca 400 erineva koostööprojekti kohta. Täna on kavas tutvustada kolme liikmesriigi rahvusvahelise koostöö kogemust.

Lõpetuseks soovib Josefine Loriz-Hoffmann kõigile osavõtjatele edukat istungit ja avaldab lootust kõigiga kohtuda EL maaelu arengu võrgustiku Leader alakomitees.

Leader+ programmi rakendamisest liikmesriigi aruannete alusel teeb esialgse kokkuvõte Jean-Michel Courades, Euroopa Komisjonist Euroopa Komisjonist

Liikmeriigid, kes esialgseid kokkuvõtteid ei jõudnud saata, saavad sõna suuliseks kokkuvõtteks oma liikmesriigi Leader+ programmi kohta.

VAATA! Leader+ juhtkomitee materjalid liikmesriikide esialgsete aruannete kohta:

I osa aruandest: Austria, Belgia, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa (PDF)

II osa aruandest: Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg (PDF)

III osa aruandest: Malta, Holland, Poola, Portugal, Rumeenia (PDF)

IV osa aruandest: Tsehhi, Sloveenia, Hispaania, Rootsi (PDF)

V osa aruandest: Suurbritannia (PDF)

Jean-Michel Courades kommenteerib lühidalt aruannetes sisalduvat:

Planeeritud tegevuste elluviimine: Mõned liikmesriigid ei ole suutnud täita kõiki Leader programmis püstitatud eesmärke. Näiteks ei ole loodud nii palju töökohti, kui oodatav tulem programmi alguses. Samuti kõiki planeeritud koostööprojektide ei ole samas mahus ellu viidud, kuna antud tegevused algasid Leader+ programmis hiljem. Samas näiteks Itaalias on ellu viidud väga palju koostööprojekte, sh üle 90% kohalikest tegevusgruppidest on seotud koostööprojektidega. Osades liikmesriikides tehti aga rohkem riigisiseseid koostööprojekte.

Uueks programmperioodiks on heakskiidu saanud juba kolme liikmesriigi tegevusgrupid, Soome, Taani ja Luksemburgi, kokku 187 kohaliku tegevusgrupi.

Liikmesriikide maaeluvõrgustikud: Enamus liikmesriikides lõpetavad Leader+ infokeskused (NNU) tegevuse 2008 aastal, mitmes liikmesriigis töötavad Leader+ infokeskused ja uued üksused – maaeluvõrgustikud üleminekuajal ka samaaegselt.

VAATA! Tabel liikmesriikide Leader+ infokeskuste ja maaeluvõrgustike ajagraafikute kohta (PDF)

Leader tegevused: Palju on tehtud erinevaid üritusi piirkondade koolitamiseks, mille käigus viiakse läbi ka piirkonna tugevate ja nõrkade külgede analüüsid. Prantsusmaal on läbi viidud mitmeid temaatilisi seminare. Koostatud infomaterjale tegevusgruppidele. Saksamaal on koostatud 100 eduloo kogumik, ka erinevaid CDid infomaterjalide ja kokkuvõtetega Leader tegevustest. Ettekandja toob palju teisigi huvitavaid näiteid ja rõhutab, et kõik infokampaaniad ja –materjalid on väga olulised.

Seire ja uuringud: Jean-Michel Courades kommenteerib tunnustavalt liikmesriikides läbiviidavaid Leader uuringuid, näiteks Rootsis on tehtud uuring koostööprojektide kohta. Soomes samuti uuring, koos vastavate seminaridega.

Uute liikmesriikide kohta: 10st uuest liikmesriigist rakendas Leader-tüüpi meedet 6 liikmesriiki, Eesti nende seas. Uutel liikmesriikidel ei olnud eelmine periood eelarves vahendid konkreetsete koostööprojektide jaoks, kuid oskuste omandamise raames rahvusvaheline suhtlus toimis. Enamus uute liikmesriikide tegevusgruppe omandasid oskusi (tegevusvaldkond I). Kuid on rakendatud ka konkreetseid projekte.

Oma liikmesriigi andmete täpsustamiseks võtsid sõna Ungari, Austria ja Prantsusmaa esindajad.

2005 aasta seireandmete kokkuvõte teeb Martin Law, Leader+ kontaktpunktist

VAATA! Ettekanne 2005 aasta seire indikaatorite analüüsi kohta:

I osa ettekandest (2 lk, PDF)

II osa ettekandest (2 lk, PDF)

III osa ettekandest (3 lk, PDF)

Leader+ seirenäitajate andmebaasi (Leader+ Monitoring Indicators Database - MIDB) saab vaadata Leader+ vaatluskeskuse kontaktpunkt (Observatory Contact Point) veebilehel http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/midb_et.htm

Informatsioon programmperioodi 2007 – 2013 kohta Euroopa Komisjonilt:

NB! Esitlus lisatakse hiljem!

Euroopa Liidus on väljakujundamisel Euroopa maaelu arengu võrgustik ja selle organisatsiooniline struktuur.

Moodustamise alus: Euroopa maaelu arengu võrgustik moodustatakse vastavalt Nõukogu määruse nr698/2005 artikkel 67 “Vastavalt artikli 66 lõikele 1 luuakse Euroopa maaelu arengu võrgustik ühenduse tasandil maaelu arengu valdkonnas tegutsevate riiklike võrgustike, organisatsioonide ja haldusorganite vahel”

Euroopa maaelu arengu võrgustiku eesmärk on edendada kogemuste vahetust ja arendada parimaid tavasid ELi tasandil.

Euroopa maaelu arengu võrgustiku ülesanded on koguda ja levitada teavet ühenduse maaelu arengu meetmete ja ühenduse maapiirkondade arengute kohta. See teave hõlmab eelkõige heade tavade (parimad praktikad) ja kogemuste näiteid seoses maaelu arengu poliitika rakendamise ja tulemustega, nende levitamist ja avaldamist, et oluliselt parandada laiema avalikkuse teadmisi maaelu arengu poliitika kohta.

Hetkel on moodustamisel Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordineeriv komitee, Leader komitee on koordineeriva komitee alakomitee.

Koordineeriva komitee ja Leader alakomitee tööd juhib Euroopa Komisjon.

Koordineeriva komitee liikmeteks on liikmesriikide pädevate asutuste esindajad (27 liiget) ja maaeluvõrgustike esindajad (27 liiget) ning 12 üle-euroopa-liidulist katusorganisatsiooni, kes esindavad kõiki programmi telgi (Maaelu arengukava telgi).

Euroopa Komisjon on eelnimetatud organisatsioonidele välja saatnud kirjad ettepanekuga koordineeriva komitee liikmeks saamise osas. Vastuseid oodatakse aprilliks 2008.a. Eelnimetatud 12 organisatsiooni valib välja Euroopa Komisjon. Koordineeriva komitee tööst osa võtta soovijate vahel tehakse valik, printsiibil - milline organisatsioon esindab rohkemat arvu sotsiaal-majanduspartnerid EL tasandil ning kes on teinud olulist tööd ka Euroopa arenguks (organisatsiooni osalus erinevates võrgustikes ja organisatsiooni poolt korraldatud rahvusvahelised konverentsid, üritused jne).

Euroopa maaelu arengu võrgustiku tegevused on:

Euroopa maaelu arengu võrgustikul saab olema ka oma kontaktpunkt, mille ülesanded on:

Eraldi Leader tegevustele abiks koostatakse spetsiifilised andmebaasid:

Koordineeriva komitee loomisel on paljus eeskujuks just Leader+ infokeskuste tegevus. Koordineerival komiteel hakkab aastas olema ca 2 – 3 istungit, lisaks alakomitee ja töögruppide istungid.

Euroopa maaelu arengu võrgustik alustab tööd sellel suvel, siis on planeeritud ka esimene koordineeriva komitee istung. Oktoobris 2008 on planeeritud esimene Euroopa võrgustiku laiapõhjaline konverents, toimumiskohaga Küprosel.

Euroopa maaelu arengu võrgustiku personali koosseis on ca 27 inimest, kellest pooled on lühiajalised eksperdid (ca 1 aastaste lepingutega, vastavalt võrgustiku tegevuste vajadustele).

Uuel perioodil on kavas ka Euroopa Liidu tasandil otse toetada Leader tegevusgruppide ning võrgustike koostööprojekte, näiteks ekspertide vahetuse/ kaasamise, õppereiside, ürituste, trükiste jms teemal. Indikatiivselt kavandab Euroopa Komisjon otse toetada ca 15 eelkirjeldatud koostööprojekti aastas.

Istungil esitatud küsimused, kommentaarid:

Liikmesriik: Euroopa maaelu arengu võrgustik peaks olema maksimaalselt efektiivne ja jätkusuutlik, kas seda suudetakse kindlustada kui osa personali on tööl ainult lühiajaliste lepingutega?

Euroopa Komisjon: selline võrgustiku struktuuri ülesehitus baseerub senistel võrgustiku töö kogemustel, kus vajaliku paindlikkuse ja vajadustele vastava tegevuse saab kindlustada vaid väga hea ja asjatundliku personali ehk ekspertide kaasamine. Peab olema tagatud võimalus kiireteks muutusteks, et võrgustiku tegevus oleks aktiivne ja tulemuslik.

Liikmesriik: esimesel tööaastal on oluline, et Euroopa ja ka liikmesriikide maaeluvõrgustikud uuriksid ja kaardistaksid, millised on sihtgrupi vajadused

Liikmesriik: rahvusvahelised koostööprojektid on mitme liikmesriigi vahelised koostööprojektid, seega millised saavad olema EK poolt otse toetatavad koostööprojektid? Milline on vahe liikmesriikide valitud koostööprojektide ja Euroopa Komisjoni uue algatuse koostööprojektide valikukriteeriumidel?

Euroopa Komisjon: Hetkel on rahvusvaheliste koostööprojektide puhul võimalik kaks otsustustasandit:

Liikmesriik: kuidas Euroopa Komisjon valib koordineeriva komitee liikmed (sotsiaal-majanduspartnerid) arvestades territoriaalseid põhimõtteid, loomulikult Euroopa Liidu tasandil?

Euroopa Komisjon: meil on valiku kriteeriumid, mida eelpool kirjeldasime. Üks oluline valiku kriteerium on organisatsiooni tegevuse territoriaalne hõlmatus (võrgustatud).

Liikmesriik: täpsustan, kas juba praegu on võimalik anda informatsiooni millal täpselt kavandatakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku üritust, mis pidi toimuma Küprosel

Euroopa Komisjon: Küprose rahvusvahelise maaeluvõrgustiku konverentsi ajaks on planeeritud esialgu 16. – 17. oktoober 2008. Täpne aeg on siiski veel lahtine. Selle ürituse teemasid on kavas arutada ka juulis toimuval esimesel Euroopa maaelu arengu võrgustiku koordineeriva komitee istungil. Küprose konverentsi teemade ring on rohkem maaelu jm poliitikatele suunatud, st mitte tehnilisi teemasid käsitlev üritus. Konverentsi töö toimub osaliselt töögruppides, kavandame vähemalt 5 töögruppi (näiteks: maaelu areng, ÜPP „tervise kontroll” jms)

Koostööprojektidest, sissejuhatus teemasse Jean-Michel Courades, Euroopa Komisjon

Sissejuhatuseks teeb Jean-Michel Courades lühikese tagasivaate eelmistesse Leader programmidele, millised raskused siis olid.

Kui kohalik tegevusgrupile määrati koostööprojekti ellu viimiseks toetus, siis oli selle eelnev planeerimine raske, et koostööprojekti eelarvet ära kasutada. Koostöö kogemuse annavad tegelikult ka juba kogemuste vahetamine ja nn hea konkurents koostööpartneritest tegevusgruppide vahel.

Koostöötegevuste rakendamine annab ka hea administreerimistöö kogemuse.

Uuringu „Koostöö kasuteguritest maapiirkondades” tutvustus, Dorothée Duguet, Leader+ kontaktpunkt

VAATA! Ettekannet osade kaupa:

I osa ettekandest (2 lk, PDF)

II osa ettekandest (3 lk, PDF)

Dorothée Duguet meenutab, et Leader II programmis ei olnud osad liikmesriigid üldse kaasatud rahvusvahelisse koostöösse. Arvati, et see on liiga keeruline või, et puudub piisavalt koostööprojektide ideesid. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas selguma kuidas ja kellega teha koostööd ja et ainult kohaliku tasandil (liikmesriigi siseselt) koostöö tehes ei saavutata soovitud tulemust. Ka praegu on veel palju teha, et panna kohalikke tegevusgruppe koostööst, eelkõige rahvusvahelisest koostööst huvituma. See on väljakutse tulevikuks.

Millised oleksid meetodid eesmärgi saavutamiseks:

Eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks tehti Euroopa Liidu tasandil uuring ja küsitleti liikmesriikide kohalikke tegevusgruppe jm sidusgruppe

Esimeseks küsimuseks oli – miks vajame koostööd?

Eelmistel Leader programmidel väljus koostöö tihtipeale kohaliku tegevusgrupi strateegia eesmärkidest, arvati et koostöö on siis, kui koostöö on olemas!

Käesoleval programmperioodil on koostöö arendamine üks prioriteetidest.

Lihtsalt kuskil seminaril osalemine, ei ole veel kohe selline koostöö, mida Euroopa Komisjon ootab. See on alles eeltegevus koostööks. Oodatakse sellist koostööd, kus on tõelised väljakutsed koostööst lisandväärtuse saavutamiseks ja mis baseerub altpoolt tuleval initsiatiivil ja on kohaliku tegevusgrupi strateegia osa.

Koostöö mõjutab eelkõige kohalikku elu, sotsiaalset kapitali ja tugevdab kohaliku haldussuutlikkust ja paljudes muudel tasanditel ettevõtlikust. Koostöö anna oma panuse kohaliku elu arendamisele, protsess kui õppimine, uute otsuste tegemine.

Dorothée Duguet toob mitmeid näiteid liikmeriikide vahelistest koostöö tegevustest.

Näiteks Belgia ja Prantsusmaa tegid koostööd kohaliku maavara – kivimi töötlemise valdkonnas - kuidas kohalikku kivi paremini kasutada. Prantsuse kohalik tegevusgrupp võttis kasutusele samad töötlemismeetodid, mida kasutati juba Belgias. See sündis koostöös.

Soome ja Austria vaheline koostööprojekt – maaturismi arendamine. Koostöö aluseks maaturismi sesoonsus - Soomes on talveturism tähtsam ja Austrias jällegi suveturism. Koostöö tulemusena leiti palju huvitavat ja uusi kogemusi omal maal maaturismi arendamisel.

Koostöö erinevate liikmesriikide vahel on hea ka vastastikku keeleõppele, kultuurivahetusele jne.

Leader II programmis olid koostööprojektid eelkõige kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine ja õppimine eelkõige liikmesriigi tasandil. Selle kaudu said konkurentidest koostööpartnerid ning koostööpartnerid ka väliskoostöö algatamiseks ja arendamiseks. Kõigile on oluline oma piirkonda tutvustada, teha ennast teistele nähtavaks!

Kunagi ei saa küllalt, arvab Dorothée Duguet, et rääkida koostöö kasulikkusest:

Kokkuvõtteks, sõnas Dorothée Duguet, on ühiselt vaja töötada selle nimel, kuidas teha uut perioodi veelgi edukamaks koostööprojektide rakendamise valdkonnas.

Istungil esitatud küsimused, kommentaarid:

Liikmesriik: kuidas teha erinevate liikmesriikide koostöö haldusmenetlust lihtsamaks?

Euroopa Komisjon: Euroopa Komisjon peab koostööprojekte väga tähtsaks, soovitus on, kasutada liikmesriigi tasandil minimaalselt kohustuslikke vorme.

Liikmesriik: ettekandes on slaid, et koostööprojektid on olnud edukad. Kuid juhul, kui koostöö erinevate liikmesriikide ja riikide vahel on väga edukas, kuidas saab see siis olla väljakutse. Küsimus on, kas on ka ebaõnnestunud koostööprojekte? Arvestatav analüüs peaks sisaldama ka ebaõnnestumisi ja me sooviks neist õppida. Saame aru, et tegelikkuses tulemused olidki head, kuid oleks võinud uurida laiemalt.

Euroopa Komisjon: Kui vaadata tulemusi seireindikaatorite alusel, siis tõusnud on nende kohalike tegevusgruppide arv, kes on osalenud rahvusvahelises koostöös. Kuid oli ka ebaõnnestumisi.

Liikmesriik: meie kogemus on, et koostööd tehakse eelkõige piirkondade vahel, mitte tegevusgruppide vahel. Meil oleks kergem, kui oleks kokkulepitud administratiivsed protseduurid. Reeglid on kõigil liikmesriikidel nii erinevad ja see teeb koostöö keeruliseks. Koostöö peab olema pidev ja ainult ühe koostööprojektiga ei piirduta. Üks koostööprojekt viib teiseni, on võimalus ka võrgustike tekkeks.

Euroopa Komisjon: Head märkused ja peame rääkima koostööst. See võiks olla teema ka töögrupi tööks, et ühiselt arutada koostöömeetme protseduuri reeglite lihtsustamist. Võttes näiteks aluseks EQUAL projektide süsteemi. Koostöö juhises on mõned ettepanekud liikmesriikidele, millised võiksid olla ühised administratiivsed protseduurid, kuid iga liikmesriik võib koostada oma korra. Peaksime püüdma seda koordineerida.

Rahvusvaheliste koostööprojektide andmebaas, sh projektide analüüsi, Martin Law, Leader+ kontaktpunkt

VAATA! Ettekannet osade kaupa:

I osa ettekandest (4 lk, PDF)

II osa ettekandest (4 lk, PDF)

III osa ettekandest (4 lk, PDF)

IV osa ettekandest (4 lk, PDF)

V osa ettekandest (3 lk, PDF) 

Koostöö andmebaas on Euroopa Leader+ veebilehele http://ec.europa.eu/leaderplus

Martin Law annab ülevaate Leader+ programmi raames valitud koostööprojektidest ja valitud teemadest.

Rahvusvahelise koostöö osas on liidrid (01.01.2008 andmed): Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Soome, Saksamaa ja Itaalia.

Üle Euroopa kokku on koostööprojektidega seotud 464 kohalikku tegevusgruppi. Peale kohalike tegevusgruppide on koostöösse haaratud ka teisi organisatsioone ja asutusi, nagu näiteks erinevad turismi- ja arenguagentuurid, keskkonna-, koolitus- ja pärandkultuuri organisatsioonid, kohalikud- ja regionaalsed omavalitsused, uurimisasutused jt

Peale Euroopa Liidu liikmesriikide on kaasatud koostööks ka kolmandaid riike, näiteks Aserbaitsaan, Brasiilia, kanada, Georgia, Liibanon, Makedoonia, Maroko, Mosambiik, Norra, Šveits, Venemaa, Süüria, Türgi jne

Põhiline koostöövaldkond on olnud loodusvarade parem kasutamine, 36% koostööprojektide üldarvust.

 

12. märts 2008 - Leader+ juhtkomitee istung

Rahvusvaheliste koostööprojektide analüüsist ülevaate teeb Judit Török, Leader+ kontaktpunktist

VAATA! Ettekannet osade kaupa:

I osa ettekandest (3 lk, PDF)

II osa ettekandest (3 lk, PDF)

III osa ettekandest (3 lk, PDF)

IV osa ettekandest (3 lk, PDF)

Euroopa Komisjon tellis rahvusvaheliste koostööprojektide analüüsimiseks uuringu, erinevate liikmesriikide (EL 15) korraldusasutusi küsitleti selle aasta (2008.a.) jaanuaris ja veebruaris.

Uuringu raames küsiti:

Euroopa Liidu (EL 15) liikmesriikide hulgas 5 liikmesriiki, kus kõik kohalikud tegevusgrupid on kaasatud siseriikliku koostööga: Hispaania, Portugal, Luksemburg, Kreeka ja Iirimaa. Rahvusvaheliste koostööprojektide osas on kaasatud kõik kohalikud tegevusgrupid: Luksemburgis, Rootsis ja Iirimaal. Kõige vähem koostööprojekte tegevusgruppide projektide kohta on Itaalial, Prantsusmaal ja Kreekas, samas nendel maadel on ka suur kohalike tegevusgruppide arv.

Ühendkuningriigid, Hispaania ja Saksamaa on ühed enim koostööle kutsutud partnerid. Austria kõige suurem koostööpartner on saksamaa, Iirimaa Ühendkuningriikidele, Portugal Hispaaniale jne, mis on ka arusaadav kuna koostöö naabritega (piiriülene koostöö) on väga oluline.

Siseriiklike koostööprojektide teemade osas on valdavalt maaturism (26%), põllumajandus- ja toiduvaldkond (21%) ja pärandkultuur (12%).

Rahvusvaheliste koostööprojektide teemade osas on esikohal samuti maaturism (33%), järgneb aga kohaliku pärandkultuuriga seotud teemad (17%) ja teadmiste vahetus (14%).

Liikmesriigiti on koostööprojekti mõistet ka erinevalt tõlgendatud, samuti näiteks kõikides (EL 15) liikmesriikides ei oldud koostööprojektide teemat programmis etteantud (näiteks Rootsi, Holland jt), seega ei saadud vastata ka konkreetset valitud teemade osas.

Vähe on tehtud koostööd kolmandate riikidega. Kolmandate riikidega tehtavate koostööprojektide puhul on oluline, et seal oleks samad kohaliku arengu elemendid, st Leader lähenemisele sarnast koostööd kasutavad partnerid. Erinevate koostöövormide ja –meetodite tundmaõppimine on samuti väga oluline, seda saaks teha just kolmandate riikidega (uuringus on mainitud näiteks Aafrika riike).

Istungil esitatud küsimused, kommentaarid: 

Liikmeriik: selleks perioodiks on koostööprojektide õiguslikud alused muutunud, „lihtsalt” kogemuste vahetamine ei ole koostööprojekt. Aga peab leidma koostööpartneriga ühisosa, tundub et selleks nagu õiguslikku alust ei ole? Näiteks koostöö meetodite eksportimine.

Liikmesriik: kuidas peaksid liikmesriigid uuel perioodil valima koostööprojekte, kui üldisi teemasid ei ole enam etteantud? Kas oleks võimalik saada soovitusi?

Liikmesriik: kuidas saame kindlustada, et koostööpartner leiab vajalikul määral koostööprojekti kaasfinantseerimiseks vahendeid, see on pigem probleem (eriti kui koostööpartner on kolmandast riigist)? Millised on reeglid koostööprojektide ettevalmistavaks tehniliseks abiks?

Liikmesriik: kuna koostööprojekti ettevalmistav tegevus on pikaajaline, siis rakendasime Leader+ raames nn „koostööprojekti ettevalmistamiseks 6 000 euri” ettevalmistava meetme. See toimis väga hästi.

Liikmesriik: saame aru, et koostööprojektide ettevalmistamisel on kasutatuid ka teiste EL toetusprogrammide vahendeid, näiteks INTERREG`i

Euroopa Komisjon: uuel programmperioodil ei anta koostööprojektide teemasid ette, teemad tulenevad iga konkreetse koostööpartneri strateegiast või liikmesriigi programmist.

Liikmesriikide koostööprojektide näited, sh metoodilised juhendid, projektide analüüs, näidisjuhtumid jne (Prantsusmaa, Soome ja Ungari)

NB! Ettekanded lisatakse hiljem

Prantsusmaa

Pierre Poussard teeb ülevaate Prantsusmaa koostöö kogemusest.

Leader+ koostööprojektide valik toimus 4 korda aastas.

Koostööprojektid olid kahte tüüpi: siseriiklikud ja rahvusvahelised. Leader+ programmi tehnilise abi vahenditest oli eraldi rahastus koostööprojektide käivitamise abistamiseks (6 000 eurot). Selline skeem oli väga vajalik ja õigustas ennast igati.

Tulemuste osas saame öelda, et lootsime siiski rohkem. 2001. aasta plaan oli 90% kohalikest tegevusgruppidest (126 tegevusgruppi) oleks koostööprojektidega hõlmatud, kuid tulemus 2008 aastal 85% (121 tegevusgruppi) tegevusgruppe osales koostööprojektides.

Samuti natuke negatiivne külg, et koostööprojektide startimine oli aeglane. Riigisisene koostööprojektide valikuprotsess on hea, kuid võtab aega. Sellest aeglusest tulenevalt mõned head ideed ei jõudnudki idee faasist konkreetse toetuseni.

Kokkuvõttes tehti Prantsusmaal Leader+ programmi raames 171 koostööprojekti, millest rahvusvahelisi projekte oli 91. Iga koostööprojekti lõpus pidi tegevusgrupp tegema ka kokkuvõtte projekti arengutest ja mõjust piirkonnale.

Koostööprojektide võrgustikutöö kokkuvõtetes arvasid 78% kohalikest tegevusgruppidest, et koostööprojekt vastas oodatule. 50% tegevusgruppidest leidsid, et seminarid koos partneritega olid väga kasulikud.

Soovitused koostöö soodustamiseks:

Esimene võti – veenda kohalikke tegevusgruppe tegema koostööd, selleks on Prantsusmaal juhiseid ja infomaterjale – kuidas koostööprojekti ellu viia. Korraldada üleriigilisi üritusi, aitamaks koostööpartnereid leida. Prantsusmaal tehti aastatel 2004 – 2006 kokku 5 sellist rahvusvahelist seminari, kus osales kokku pea 1 000 inimest. Koostada päevakajalisi infolehti, Prantsusmaal „Practical Guide” (prantsuse ja inglise keeles).

Teine võti – „de-müstifitseerimise” protsess, põhilise sõnumiga „Ärge kartke koostööprojekte”. Koostöö on kohaliku arengu üks meetodeid, see on investeering inimressurssi. Selleks oli meil eraldi vahendid, et teha ettevalmistavaid tegevusi koostöö soodustamiseks (6 000 eurot), näiteks õppereisideks, et saaks alus panna edasisele koostööle jne

Kolmas võti – Abi koostööprojektide elluviimisel ja tehniline abi. Leader+ raames asutati regionaalsed koordinaatorid, kes vajadusel tegevusgruppe abistasid. Prantsusmaa Leader+ infokeskus (NNU) moodustas selleks eraldi alavõrgustiku. Kõik piirkondlikud koordinaatorid kohtuvad vähemalt 8 korda aastas, et jagada oma kogemusi ja saada uusi teadmisi jne.

Kolmandate riikide osas on Prantsusmaa teinud koostööd Tuneesia ja Marokoga. Neid koostööprojekte rahastati Prantsuse riigi poolt.

 

Soome

Liisa Häme tutvustab Soome kogemusi koostööprojektide osas.

Soomes oli kokku 72 riigisisest koostööprojekti ja 70 rahvusvahelist koostööprojekti. Kokku oli Soomes heakskiidetud Leader+ projekte 4570.

Soome alustas koostööprojektidega hiljem, Leader II raames koostööprojekte ei tehtud, kuna jäädi hiljaks. Kuid seda aktiivsemalt alustasime ja tegutsesime selle valdkonnas Leader+ raames.

Otsused, millist koostööprojekti valida, teeb Soomes kohalik tegevusgrupp ise. Kohalikud tegevusgrupid korraldasid ise ka ühe rahvusvahelise konverentsi.

Eraldi koostööprojektide andmebaasi meil ei ole, infot jagati põhiliselt e-posti teel. Juhul, kui kellelgi oli küsimusi/ ettepanekuid, siis vastused saadeti e-posti listi. Selline süsteem toimis hästi. Julgustasime inimesi osalema rahvusvahelistel seminaridel ja konverentsidel. Eelkõige peaks rohkem ergutama erinevaid inimesi osalema (välis-)seminaridel, et ei oleks ikka ja jälle samad inimesed. Ei pea kartma niipalju keeleprobleeme, sest kui kodust välja ei lähe, siis ei omanda ka kogemusi. Ja ei tasu unustada, et olemas on ka tõlgid.

Koostööprojekti planeerimine ainult sellest aspektist, et läheks kuhugi (soojale) maale, kohtuks seal inimestega jne. See ei ole päris sihipärane, ja reaalne tulemus koostööprojektist võib saamata jääda.

Uueks perioodiks on Soome kohalikud tegevusgrupid juba valitud, ja 52 tegevusgruppi on ootel, et saaks hakata tegema koostööprojekte teiste riikidega.

 

Ungari 

Ungari kohta andis ülevaate Laszlo Simon.

Ungaris oli eelmise riigikorra ajal palju ühinguid, kuid selline ühistegevus „kukkus” kokku. Inimestele muutus koostöö nagu tabuks, kindlam oli tegutseda üksi. Meil on väga hea meel Leader programmi üle, mis on andnud samuti võimaluse ja põhjuse inimesi taas kokku. Paljud inimesed maapiirkonnas ei ole harjunud koostööga, oodatakse riigi tuge.

Leader-tüüpi meetme raames esitasid toetustaotluse 186 kohaliku tegevusgrupi kanditaati (2 332 küla, elanikke 3,5 miljonit inimest).

Välja valiti 70 kohalikku tegevusgruppi (piirkond kokku 1,6 elanikku). Kokku on välja valitud 2 600 projekti, ja Leader tüüpi meetme rakendamine kestab veel.

Ungaris on koostööle soodustamiseks tehtud palju erinevaid üritusi, seminare, konverentse. Samuti toimib partnerlusotsingu süsteem ja konsultatsioonitugi koostöö alustamiseks.

Koostöö võimaluste „taasavastamiseks” oli vaja:

Ungarit on külastanud ligi 40 tegevusgruppi teistest liikmesriikidest, selle kaudu on samuti hea võimalus näidata koostöö kasulikust. Samuti oleme korraldanud õppereise - eelkõige lähinaabrite juurde Poola, Austria, Slovakkia, Saksamaa, kuid ka Brüsselisse, Rumeeniasse, Šotimaale jne

Koostöömeetme toetuse arutelu

Euroopa Komisjoni esindaja annab teada, et EK maaelu arengu komitee TÖÖDOKUMENDI "Juhend koostöömeetme rakendamiseks perioodil 2007 - 2013 Maaelu arengukava Leader-telje raames" (EK koostööjuhis) mida arutati juunis 2007, ja liikmesriikidel on olnud kättesaadav 12. november 2007 täiendustega versioon ongi lõplik

Kuna see on niivõrd oluline juhis, siis otsustati see tõlkida ka kõikide liikmesriikide keeltesse. Hetkel tõlgetega veel toimetatakse, kuid varsti on see võimalik juba heaks kiita.

 

NB!! LISAINFOKS: meie kohalikele tegevusgruppidele saadeti eelnimetatud koostööjuhise TÖÖDOKUMENT 28. jaanuril 2008, sh koos mitteametliku tõlgega

 

 

 

 

Viimati muudetud: 14.01.2012

« Tagasi