27. mai 2008 - Leader-tüüpi meetme rakendamise uuringut ja kohalike tegevusgruppide raamatupidajate võrgustikku ettevalmistav seminar
Vanaõue Puhkekeskuses, Vihi küla, Suure - Jaani vald, Viljandimaa, veebiaadress: http://www.vanaoue.ee
Registreeritud osalejad, vaata siit
Seminari kava, Word dokument
VAATA! Esitlus: Ülevaade 2007. aasta meetme 3.6 seire andmetest. Seire perioodil 2007 – 2013 - Katre Kets (Põllumajandusministeerium) ja Kadri Koel (PRIA) PDF dokument
Seminar toimus kahes samaaegselt toimuvas töögrupis:
- töögrupp - arutelu kavandatava LEADER UURINGU teemadel
- töögrupp - LEADER RAAMATUPIDAJATE VÕRGUSTIK
Arutelu LEADER UURINGU teemadel: 2008.a maaeluvõrgustiku tegevuskava tegevustes on ettenähtud läbi viia uuring, mille eesmärk on Leader tegevuste käigus saadud esimeste kogemuste ja parimate praktikate määratlemine ja analüüsimine.
Leader tegevuste analüüsiga seotud uuringu alaeesmärk on jätkata Põllumajandusministeeriumi poolt läbiviidud uuringut „Kohaliku initsiatiivi arendamine – Leader-tüüpi meede”. Seminari on kavas koos tegevusgruppidega arutada uuringu lähteülesannet.
VAATA! Grupitööde materjalid
Juhendajaks oli konsultant Tiit Kõnnussaar
Esialgsete plaanide kohaselt on uuringu hange kavas korraldada juuli lõpus - augusti alguses. Uuringu läbiviimine alates septembrist, vähemalt ühe vahekokkuvõttega ning lõpparuanne 2008.a lõpus/ 2009.a alguses.
Arutelu RAAMATUPIDAMISE VÕRGUSTIKU teemadel: Seminarile osalesid ka tegevusgruppide raamatupidajad ja raamatupidamise teenuse osutajad, et arutada Leader raamatupidajate võrgustiku vajadust ja ülesandeid.
VAATA! Grupitöö kokkuvõtet
Juhendajaks oli finants-majanduskonsulent Liivi Pihlasalu
Seminari korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakond.
Pilte ürituselt:
27. mai 2008 - Leader-tüüpi meetme rakendamise uuringut ja kohalike tegevusgruppide raamatupidajate võrgustikku ettevalmistav seminar - osalejad:
seisuga 23.05.2008
Jrk nr |
Organisatsiooni nimi |
Osaleja nimi |
Positsioon organisatsioonis või organisatsiooni suhtes (koostööpartner) |
|
|
|
|
| 1. |
Rohelise Jõemaa Koostöökogu |
Liivi Pihlasalu |
koostöökogule raamatupidamise teenuse osutaja, Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus |
| 2. |
Järva Arengu Partnerid |
Silva Anspal |
strateegia koordinaator |
| 3. |
Järva Arengu Partnerid |
Malle Rooba |
juhatuse esimees |
| 4. |
Järva Arengu Partnerid |
Reet Uustal |
raamatupidaja |
| 5. |
Lõuna-Järvamaa Koostöökogu |
Piret Must |
tegevjuht |
| 6. |
Lõuna-Järvamaa Koostöökogu |
Ester Velliste |
raamatupidaja |
| 7. |
Partnerid |
Mare Sikkut |
tegevjuht |
| 8. |
Võrumaa Partnerluskogu |
Anneli Viitkin |
tegevjuht |
| 9. |
Võrumaa Partnerluskogu |
Liina Vähi |
raamatupidaja |
| 10. |
Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus |
Elle Allik |
nõustaja |
| 11. |
Hiidlaste Koostöökogu |
Rita Tsarjov |
raamatupidamisteenuse osutaja |
| 12. |
Mulgimaa Arenduskoda |
Sille Tars |
tegevjuht |
| 13. |
Mulgimaa Arenduskoda |
Raili Uibopuu |
tegevusgrupi raamatupidaja |
| 14. |
Virumaa Koostöökogu |
Aili Ilves |
tegevjuht |
| 15. |
Kirderanniku Koostöökogu |
Ivika Maidre |
tegevjuht |
| 16. |
Virumaa (või Kirderanniku) Koostöökogu |
|
täpsustamisel |
| 17. |
Rohelise Jõemaa Koostöökogu |
Merle Adams |
tegevjuht |
| 18. |
Raplamaa Partnerluskogu |
Heili Kaljuste |
raamatupidaja |
| 19. |
PRIA |
Maria Sarv |
maaelu investeeringutoetuste büroo peaspetsialist |
| 20. |
PRIA |
Kadri Koel |
analüüsi osakonna juhataja |
| 21. |
Põllumajandusministeerium |
Marko Gorban |
maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja |
| 22. |
Põllumajandusministeerium |
Anneli Kimmel |
maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja |
| 23. |
Põllumajandusministeerium |
Katre Kets |
maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo peaspetsialist |
| 24. |
Konsultant |
Tiit Kõnnusaar |
Leader uuringu töögrupi juhendaja |
| 25. |
Maamajanduse Infokeskus |
Ave Bremse |
maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist |
| 26. |
Maamajanduse Infokeskus |
Meeri Klooren |
maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist |
| 27. |
Maamajanduse Infokeskus |
Ester Valdvee |
maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhtivspetsialist |
| 28. |
Maamajanduse Infokeskus |
Krista Kõiv |
maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja |
27. mai 2008 - arutelu LEADER UURINGU teemadel (grupitööd)
Töögrupi juhendaja - Tiit Kõnnussaar, konsultant
1. grupitöö - milline peaks olema hea tagasiside?
- ootustele vastav :
- ka sisu osas
- et inimesed tahaksid tagasisidet anda
- selge, konkreetne, läbimõeldud
- faktidel ja analüüsil põhinev
- konstruktiivne – andma võimaluse midagi muuta (pigem ettepanekute vormis)
- jätkusuutlik – mõju peaks olema kestev
- annab kinnitust senisele tegevusele, aitab hoida kurssi (eriti pika protsessi korral)
Juba tagasiside saamine ise on väga oluline!!!
2. grupitöö - mis on need tähtsad teemad ja valdkonnad, millega tegevusgrupp peaks tegelema/tegeleb?
(Sulgudes number, mitu korda märgiti osalejate poolt ära olulise teemana)
- info vahendamine (erinevatest programmidest, fondidest tuleva info vahendamine kogukonnale) (2)
- tulemuste teadasaamine, seostamine LEADERiga (kas tulemus on saavutatud tänu LEADER-ile või hoolimata LEADERist) (3)
- tegevusgrupi enda tugevdamine
- organisatsiooni kultuur, tegevus, juhtimine (3)
- (projekti taotlejate) konsulteerimine, nõustamine (raha jagamisel) (1)
- suhtlemine väljapoole LEADER tegevusgruppi (ka teiste LEADER gruppidega ) (1)
- abi andmine/küsimine teiste(le) LEADER gruppide(le) käest
- aitavad kaasa inimeste üksteise leidmisele, võrgustumisele (1)
- vahendamine, kokkuviimine
- erinevate kogukondade koos tegemiste soodustamine (4)
- elanikkonna aktiviseerimine (2)
- kogukonna- ja vallaülese kuuluvustunde tekitamine
- teadlikkuse tõstmine piirkonnast (4)
- inimesele võimaluse andmine
- kaasa rääkida (1)
- panustada
- silma särama panek
- uute ideede käikupanek, sünergia (1)
- uute lahenduste, mudelite loomine
- regionaalarengu valdkonnas ettepanekuteks aluse saamine
3. grupitöö - kellega LEADER tegevustes kokku puutute?
(Ajurünnaku tulemus, sulgudes number kelle arvamust peate enda jaoks tähtsamaks)
- ametnikud, sh (1)
- maavalitsus
- poliitikud
- kohalik omavalitsus
- kulturnikud (kultuurimajade jms töötajad) (1)
- PRIA, ministeeriumid (4)
- vähemusrahvuste esindajad
- lihtsalt toredad inimesed (organiseerumata, sageli mitte tööl käivad) (2)
- teenindussektori töötajad
- uued alustavad ettevõtjad
4. grupitöö - mille põhjal saate aru, et mingi tegevus on edukas?
(Sulgudes number, mitu korda märgiti osalejate poolt ära olulise teemana)
- taotlus on saanud positiivse rahastus otsuse
- tekkinud on sponsorite toetus
- ettevõte, ettevõtmine saab ise edasi tegutseda
- loodud on uusi töökohti (1)
- muu(da)tused on tuntavad ja tajutavad (3)
- tuntav, tajutav mõju (4) jätkusuutlik (2)
- uudne, innustav
- ellu rakendatav
- hästi planeeritud (1)
- eesmärgistatud ja tulemusele orienteeritud
- on tekitanud muutuse käitumises, mõtteviisis (3)
- kohalik potentsiaal on kasutusele võetud
- on kaasatud palju uusi inimesi (1)
- kaasatud on erinevaid huvigruppe (1)
- konkreetne, käegakatsutav abi mingi probleemi lahendamisel
- midagi on parandatud, korda tehtud (2)
- tegijad ja sihtgrupp on rahul (4)
- lisaks otsestele kasu saajatele ka suur hulk kaudseid kasusaajaid (3)
- kaudsed kasusaajad on teadvustanud oma kasu (LEADERist) (1)
- projekti eesmärgid on täidetud (sihttasemed on saavutatud) (2)
- kõik planeeritud tegevused on lõpule viidud (2)
- projekt, millest on midagi õppida
- uus koht on saanud kaardile (sõnum avalikkusele)
- riigikogus on korraldatud näitus
- ideed on taasrakendatavad (ideedel pole sõela)
- julgustab tegema edasi uusi projekte (1)
- ergutab järgmiste projektide elluviimist (5)
- on teavitatud RAK-i ja MAK-i panusest (kleepsud jms)
5. grupitöö - mida peaks veel küsima/uurima?
(väljavõte 2 grupitööst)
- mis sektoriga teete koostööd (KOVilt, külaliidritelt)?
- kas osalete ka mõne LEADER tegevusgrupi töös?
- millised on need tegevusvaldkonnad, kuhu raha suunata (tegevuspiirkonna elanikelt)?
- mida sina saad (LEADERi kaudu) teha tegevuspiirkonna heaks?
- kas oled valmis panustama vabatahtlikuna projektides (talgud, ehitused, seminarid)?
- millised koolitused on vajalikud?
- kirjelda oma kodukohta (identiteeditunnet uurida läbi sõnavara ja puudutatud teemade) (äkki näeb kõrvalt midagi, mida seest ei näe)?
- kuidas ja kus veedate vaba aega?
- keda kaasa kutsuda LEADER tegevusse (äkki haiglad, koolid)?
- kas piirkonnas on tegevuseta noori?
- sõna „LEADER“ – kuidas sellest aru saadakse?
- mis on muutunud LEADERi ajal?
- (küsitluse metoodika peaks olema valikvastustega)
- kas olete osalenud LEADER projektides (kõik äkki ei teagi, et see oli LEADER)?
- kas olete valmis osalema projektides (kirjutamises)?
- kas ollakse valmis kaasa lööma?
- kas olete osalenud ühisüritustes (et aktiivsust teada saada)?
- kes on kohaliku tegevusgrupi juhatuse esimees?
- mitmel LEADER üritusel olete osalenud?
- kas kohalik omavalitsus on teinud õige valiku tegevusgruppides osalemiseks (kuidas tegevusgrupp on kokku pandud – kas kohalik omavalitus on äkki kuidagi liitunud valesse tegevusgruppi (küsimus pärineb mingist juhtumist)?
Juhendajaks oli konsultant Tiit Kõnnussaar.
Tiit Kõnnussaar - pikaajalise praktilise juhtimiskogemusega firmajuht ja koolitaja ning kirjastaja. Suhtlemiskoolitaja ja meeskonna- ja koostöötreener alates 2006 aastast. Omab 1992. aastast alates rikkalikku juhtimiskogemust (ajakirja Pere ja Kodu, Ajakirjade Kirjastuse moodustamine, kirjastused Väike Vanker Eestis, Tris SIA Lätis jt). Kõrgharidus, Eesti Põllumajandusakadeemia metsamajandusinsener.
27. mai 2008 - Leader tegevusgruppide raamatupidajate võrgustiku töögrupi kokkuvõte
Kokkuvõtte koostas: Liivi Pihlasalu, töögrupi juhendaja
1. Leader raamatupidajate võrgustiku olemasolu vajadus
Mittetulundusühingud on raamatupidamiskohustuslased Raamatupidamisseaduse § 2 järgi. Raamatupidamise korraldamise kohustus on Mittetulundusühingute seaduse järgi tehtud kohustuseks mittetulundusühingu juhatusele.
Juhatus peab korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulisuse, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine ühenduse finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Nende kohustuste täitmiseks peab mittetulundusühingu juhatus võtma tööle raamatupidaja, sõlmima lepingu raamatupidamisteenuse osutajaga või tegema ise raamatupidamist.
Töögrupi tööst osa võtnud raamatupidamisega seotud isikutest oli tööleping viiel tegevusgrupi raamatupidajal, töövõtuleping kuuel tegevusgrupile raamatupidamisteenuse osutajal. Neil kahel nimetatul on oluline vahe. Töölepinguga raamatupidaja on samm sammult tegevusgrupi juhatuse kõrval, raamatupidamisteenuse olemus on konkreetse töö teostamine.
Mittetulundusühingu raamatupidamine erineb oluliselt äriühingute raamatupidamisest . Tegevusgruppide raamatupidamised erinevad tava mittetulundusühingutest suuremahuliste projektide (Leader) poolest: aruanded on mahukad; PRIAga suhtlemine; kuludeklaratsioon ja eelarve täitmine.
Tegevusgruppide raamatupidamiste tasemed on väga erinevad. On väga tugevaid ,suurte kogemustega raamatupidajaid /raamatupidamisteenuse osutajaid.On tegevusgruppe, kus raamatupidaja on vahetunud või lapsehoolduspuhkusele jäänud. Meie töögrupis oli 11st raamatupidajast 3 alustajad, siiani Leader projektiga mitte kokku puutunud raamatupidajad. Nemad on palju raskemas seisus ja Leader projekti kogemused alles saamata-tundmata.
Ka kogemustega raamatupidajad sooviksid „õlg õla tunnet“, lähemaid kontakte kust küsida: „Kuidas Teie seda tegite? Koostööd teiste tegevusgruppidega ja kokku puuteid teiste erialaste võrgustikega ei ole. Igaüks toimetab omaette.
Võrgustik kui mitteformaalne koostöömudel - mõned positiivsed võrgustiku näited:
Liivi Pihlasalu: Juhtisin mentorina 8 kuud naisettevõtjate mentorgruppi. Mentorluses toimub teadmiste ja kogemuste vahetamine noorema (kes on vähem kogenud) ja enamkogenud vanema vahel.
Aruteludes selgus, et tähtis pole ainuüksi mõtete ülekandumine vaid partneri saamine. Enamikel juhtudel said mõlemad partnerid mõelda, reageerida ja mõista.
Grupi liikmed muutusid enesekindlamateks. Nad said aru, et teavad väga palju ja saavad teisi aidata. Grupis osalejad said uusi kogemusi ühe inimese asemel paljudelt teistelt ja samal ajal õppisid koostööd. Grupist moodustus väga hea tiim-võrgustik, sest igaüks andis vastavalt oma võimetele oma panuse, õpiti üksteise kogemusest.
Tulemuseks oli seniste takistustega toimetulek ja turvalisuse tagamine edaspidiseks.
Möödunud aasta novembris osalesin Eesti Põllumajanduskaubanduskoda (EPKK) poolt korraldatud õppereisil Taani Nõuandesüsteemiga tutvumiseks.
Taanis on väga populaarne nn mitteformaalne õpe mis ei toimu klassiruumis, kus sarnaselt minu grupimentorluse kogemusele grupp sarnaseid „ühiseid nimetajaid“ käis perioodiliselt koos , grupi liikmed võõrustasid gruppi korda mööda, igal kokku saamisel vahetati kogemusi ja õpiti üksteiselt.
Töögrupi liikmete tagasiside Leader raamatupidajate võrgustiku loomiseks oli väga positiivne. Sooviti sarnaste ettevõtmiste jätkumist ja kontakte kellega Leader raamatupidamise teemal rääkida.
2. Leader raamatupidajate probleemid ja võimalikud lahendused
Kõige enam probleeme valmistab tegevusgruppide raamatupidajatele PRIAga suhtlemine, Leader aruannete -kuludeklaratsioonide esitamine (näiteks on tegevusgruppe, kelle üks aruanne kaalub keskmiselt 1,8 kg), kontrolliprotseduurid.
Meil oli hea võimalus esitada küsimusi ja saada otsesest allikast - PRIA esindajalt Maria Sarvelt infot kontrolliprotseduuri kohta ja saada häid soovitusi Leader projekti perioodi lõppemisega seotud küsimuste lahendamiseks.
Teine küsimusi tekitav koht on sihtfinantseerimise kajastamine raamatupidamises, samuti seoses ürituste korraldamisega tekkivad maksukohustused - maksud erisoodustustelt ja vastuvõtukuludelt.
Väga palju küsimusi tekitab ka juriidiline pool, lepingute teema.
Positiivne oli, et meie töögrupis osalesid ka kahe tegevusgrupi tegevjuhid. Saime tegevjuhtidelt häid nõuandeid, mida arvestada projektide koostamise ja elluviimise juures. Arutelu käigus tuli esile tegevjuhi ja raamatupidaja koostöö olulisus. Juht peab saama aru raamatupidamisest ja raamatupidaja juhtimisest.
Info liikumine on igas tegevusgrupis erinev. Osa tegevjuhte selekteerib infot mida edastab, osa raamatupidajaid on maaeluvõrgustiku listis ja saavad infot otse. Erialast infot leitakse põhiliselt internetist, küsitakse tuttavatelt raamatupidajatelt teistest süsteemidest, koolitustelt.
Koolitusvajadus: Leader raamatupidajatele on väga vaja juriidiliste lepingute koolitust, mis tooks välja esimese vooru kogemused nii heas kui halvas. Mida peab kindlasti leping sisaldama ? Kohustuste ja vastutuste probleemid. Kuidas garanteerida soovitud tulemus?
Samuti on vajadus praktikust lektori spetsiifilise MTÜ raamatupidamise koolituse järele, mis sisaldaks sihtfinantseerimise kajastamist raamatupidamist ja konkreetseid näiteid Leader programmi tulude-kulude kajastamisel ning aruannete koostamisel.
Kuna hea meeskonnatöö eeldab raamatupidajate kuulumist meeskonda , on vajalikud ka meeskonnatööks vajalikud suhtlemiskoolitused.
3. Leader raamatupidajate ootused raamatupidajate võrgustikule
Töögrupi töö lõppes tagasisidega, kus iga osaleja tõi välja ürituse kasu (+) ja kahju (-)
Soovitused edaspidiseks:
- sarnaseid võimalusi aruteludeks, kus tuua välja tegevusgruppide raamatupidajate vajadused läbi eluliste näidete,
- võrgustiku koolituste korraldamine,
- tekkinud küsimustele otseallikast vastuste saamiseks PRIA ja Maksuameti esindajate ning juristi kaasamist võrgustiku üritustele,
- kontaktivõimalusi ja koostööd teiste tegevusgruppidega
- raamatupidajate võrgustiku interaktiivse suhtluskanali käivitumist.
Töögrupis osalenu kasu (+) võrgustikku ettevalmistava seminari tagasiside põhjal:
- arutelu vormis suhtlemine
- loodetavad kontaktisaamise võimalused
- kogemuste vahetamine ja head uued ideed
- raamatupidamise probleemidest teada saamine
- ühiste probleemide ja rõõmude jagamine ühendab
- raamatupidamise teema alati vajalik ka tegevjuhtidele
- tegevjuhtide esindatus grupis
Töögrupis osalenu kahju (-) võrgustikku ettevalmistava seminari tagasiside põhjal:
- ei saanud end jagada kahe töögrupi vahel
- oleks soovinud midagi konkreetset Leader programmiga
- aega teemade ja vajaduste käsitlemiseks jäi väheks
ETTEPANEKUD
1. Toetudes positiivsele tagasisidele ja töögrupis osalejate valmisolekule panustada Leader raamatupidajate võrgustiku tööle ning minu eelnevale positiivsele kogemusele mentorina naisettevõtjate grupiga teen ettepaneku jätkata tööd Leader tegevusgruppide raamatupidajate võrgustikuga.
Raamatupidaja roll tegevusgrupi töös on väga oluline. Tegevusgrupi juhtidele üritusi korraldades võimaluse korral kaasata meeskonda ka raamatupidajaid.
2. Kuna järgneval perioodil toob suurenev tegevuste maht kaasa ka „paberimahu“ suurenemise soovitan neil tegevusgruppidel, kes kasutavad töövõtulepingu korras raamatupidamisteenuse osutajat hinnata milline on tegevusgruppide inimressurss (mõistlik inimeste arv millega opereerima hakatakse), kas kasutada jätkuvalt töövõtulepinguga raamatupidamisteenuse osutajat või töölepinguga täiskohaga raamatupidajat.
3. Kaasata raamatupidajate võrgustiku üritustele PRIA ja Maksuameti esindajaid.
4. Tegevusgruppidele mõeldud foorumi käivitamine Maaeluvõrgustiku kodulehel.
5. Järgmisel - strateegia ellurakendamise perioodil, on kindlasti vajalikud erialased koolitused.
Töögrupi juhendajaks oli finants- majanduskonsulent Liivi Pihlasalu.
Liivi Pihlasalu - Leader tegevusgrupi raamatupidamise praktilise korraldamise kogemusega (Rohelise Jõemaa Koostöökogu raamatupidaja.). Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse finantsmajanduskonsulent (atesteeritud konsulent, kutsetunnistus nr 25428). Osaleb põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) andmete kogumisvõrgustikus. Liivi on ka FEM projekti raames naisettevõtjate infopunkti koordinaator.
Viimati muudetud: 14.01.2012
Kalender 
Sisukaart
Prindi
Üles