Leader tegevusgruppidele saadetud e-kirjad alates 1. jaanuarist 2010:
MAAELUVÕRGUSTIK: 21. - 24. aprilli Leader konverentsi meediakajastused ja veel Leaderist meedias |
3. mai 2010. a |
Tere, reedel LEADER FOORUMI üritusel lubasime Teile saata meediakajastusi 21.-24.04.2010 viie tegevusgrupi poolt korraldatud rahvusvahelise Leader konverentsi kohta. Kuna mitmeid artikleid ei ole võimalik lugeda maakonnalehtede veebilehekülgedelt, siis leiate terviktekstid siitsamast. Teatatege meile oma suurematest üritustest, sündmustest mida koostöös teete meie veebi kaudu "Teated tegevusgruppidele" >> ÜRITUSED >> www.maainfo.ee/ Saate kohe vaadata ka, milliseid üritusi teised on teatanud! www.maainfo.ee/index.php Kui ürituste sisestamistega veidi hätta jääte olen rõõmuga abiks. Samuti on endiselt oodatud e-posti teel saadetud ürituste teated.
Tervitades, Meeri Klooren
LEADER KONVERENTSI KAJASTUSED: 28. aprill 2010 - Sõnumitooja - LEADERi konverentsil esinesid Tiina Sergo ja Artur Talvik 28. aprill 2010 - Virumaa Teataja - Juhtkiri: Projektide ajastu 28. aprill 2010 - Virumaa Teataja - Kogukonna heaks saab arenguraha VEEL LEADER MEEDIAKAJASTUSI: 29. APRILL 2010 - Põhjarannik - Kõrtsialuse külastuskeskuse uus hoone saab nurgakivi 28. aprilll 2010 - Sõnumitooja, autor Ülle Tamm www.sonumitooja.ee/index.php NB! Käesolevat artiklit saate internetis lugeda 5. mail 2010! LEADERi konverentsil esinesid Tiina Sergo ja Artur TalvikRahvusvahelisel konverentsil Jänedal osalesid ka Arenduskoja ja Ida-Harju Koostöökoja esindajad. Neljapäeval ja reedel, 23. - 24. aprillini toimus Jäneda mõisa turismikeskuses viie LEADER-tegevuspiirkonna ühine konverents „Tulemused ja kogemused LEADER programmi rakendamisel Eestis". Korraldajate seas olid MTÜ Arenduskoda, kuhu kuuluvad ka Kuusalu vald ja Loksa linn, ning MTÜ Ida-Harju Koostöökoda, mille liikmed on Anija, Aegviidu, Raasiku ja Kose vald. Kaks piirkonda olid Järvamaalt MTÜ Järva Arengu Partnerid ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Viies korraldaja - MTÜ Raplamaa Partnerluskogu - hõlmab tervet Rapla maakonda. Osalema oli kutsutud koostööpartnereid teistest Euroopa riikidest - Soomest, Tšehhist, Leedust, Hispaaniast. Kuusalu vallast käisid konverentsil abivallavanem Tõnu Ammussaar, Leesi Külaseltsist Lea Ruus ja Tiina Viirna. Tapurla Külaseltsist oli reedel Jänedal Artur Talvik, kes kõneles kohaliku identiteedi ja mainekujunduse teemal arutlenud töögrupis oma külakinost ja Leaderi toel käima pandud rändkinost. Ida-Harju Koostöökoda tutvustas avaistungil tegevjuht Tiina Sergo. Kohal oli ka Lilli Küla Arendamise Seltsist Kätlin Jäger. Konverentsisaalis tutvustasid kohalikud käsitöömeistrid enda valmistatut, nende seas ka Anija vallast ehtekunstnik Karnaaks ehk Külli Kroon ja Anija mõisas tegutsev Margit Kuusik. Arenduskoda - üks esimesi Eestis Maamajanduse Infokeskuse osakonnajuhataja Krista Kõiv teatas, et praeguseks on LEADER-tegevusega haaratud 99,9 protsenti Eesti omavalitsustest. Ta kiitis MTÜd Arenduskoda, kus hakati 2009. aastal ühena esimestest piirkondadest Eestis vastu võtma projektitaotlusi. Arenduskoja ettevõtmisi tutvustanud Alari Kirt, MTÜ juhatuse esimees ja Tapa vallavanem, arvas, et alustada jõuti kiiresti tänu tublile tegevjuhile Heiki Vuntusele. Algul olid meeskonnakoolitused, see õpetas kolme eri maakonna omavalitsuste inimesi üksteist tundma. Seltskonda on liitnud mitmed õppereisid Eesti, Soome, Ungari, Taani, Iiri jt LEADER-piirkondadesse. Arenduskoja eelarve on aastateks 2009-2010 kokku 27 miljonit krooni. Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vallast ning Loksa linnast esitatud projektidele jaotatakse selle ajaga 21 miljonit krooni. Ida-Harju Koostöökoda on üks uuemaid. Hiljuti kuulutati välja esimene taotlusvoor. Projekte on esitatud 44, neist Anija vallast 8 ja Raasiku vallast 6. Tegevjuht Tiina Sergo rääkis, et Ida-Harju tegevuspiirkond on oma tegemistega teistest rohkem kui aasta taga, on käivitamise ja õppimise aeg. Käib esimese projektivooru hindamine, komisjonid töötavad, infot vahetatakse elektrooniliselt. Paljudel taotlejatel on palutud projekte täiendada. „Olen vist iga päev saatnud PRIAsse küsimusi, küsime nõu. Jalgratast pole vaja leiutada, õppida saab paljude tegevusgruppide kogemustest," ütles Tiina Sergo ja avaldas lootust, et tuleval nädalal kinnitatakse projektide hindamistulemused ning selgub, mida ja kui suures ulatuses rahastatakse. Tapurla uus identiteet – rändkino Artur Talvik rääkis Tapurla külaseltsi tegemistest. Ta kirjeldas oma koju keldrisse külakino rajamist ning seda, kuidas sai Arenduskoja kaudu LEADER programmist rändkino jaoks toetusraha. Veel tegi ta ülevaate Tapurlas korraldatavast muinastulede ööst ja teistest ühisettevõtmistest. Arutelu käigus leiti, et enamasti peetakse ühe koha identiteediks rahvakultuuriga seonduvat, kuid selleks võib kujuneda ka midagi uut ja isegi veidrat, näiteks küla- ja rändkino. Õppereis Anija mõisa ja Lilli külasse Päeva teises pooles olid õppereisid. Mindi kolme suunda - Järva-Jaani ja Koerusse, Palmsesse ja Käsmu ning marsruudil Raudoja kõrts-Anija mõis-Lilli küla Toominga talu. Anija valda tehtud sõit oli sedavõrd populaarne, et kõik soovijad ei mahtunud bussi, järgneti ka autodega. Reisijuht oli ja sõidu korraldas Kätlin Jäger. Anijal tutvuti mõisakompleksi ja seal tegutsevate MTÜde ning raamatukoguga. Vastu võtsid Pille Kulla ja SA Anija Mõis juht Tiit Laur. Lilli külas Toominga ratsa-tallis jagas selgitusi selle omanik, külavanem ja MTÜ Lilli Küla Arendamise Selts juhatuse liige Bruno Engel. Ratsatall on esitanud LEADER programmi esimesse taotlusvooru mitu projekti. Lilli seltsimaja ja spordihoone ehitamiseks taotletakse toetusraha PRIAst. 28. aprill 2010 - Virumaa Teataja www.virumaateataja.ee/ Juhtkiri: Projektide ajastuSuur osa Eesti ühiskonna tegemistest on projektipõhine. Et tegutseda, on vaja raha ning Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on kaasnenud võimalused seda fondidest ja meetmetest taotleda. Pea paarkümmend aastat on Euroopa Liidus saadud maaelu toetuseks raha LEADER-meetmest, see võimalus on viimastel aastatel olnud kasutada ka Eestil. Kusjuures tegemist on "Eesti maaelu arengukava 2007-2010" kohustusliku toetusmeetmega, mille eelarvesse pidid uued liikmesriigid panustama vähemal 2,5% maaelu arengukava kogu eelarvest. Eesti riik on aga usaldanud kohalikku algatust ja otsustanud LEADER-meetme kaudu jagada laiali ligi 10% arengukava eelarvest ehk 1,34 miljardit krooni, mis teeb keskmiselt aastas üle 200 miljoni krooni kohalike tegevusgruppide osalusel jaotatavaid toetusi. Kõrge osakaalu protsent maaelu arengu programmist seab meid Euroopa Liidus Hispaania, Hollandi ja Iirimaa järel neljandaks. Lääne-Virumaal ollakse taotlusi esitama väga usinad: mullu tuligi siit kõige rohkem LEADER-meetmesse projektitaotlusi. Kuigi rahaline kogumaht oli suhteliselt väike, näitab see, et ka väikese raha eest saab midagi ära teha. Olgu siis külapäeva korraldamine, lastele õppepäeva organiseerimine, rattalaagri ettevõtmine või telgi ostmine. Projektide esimesel tasandil läbivaatajad on nimetanud, et üks viga mitterahastatud projektidel on vähene suhtlemine külaelanike vahel, ja nõnda on soovitud rajada külaplatsi näiteks vanadekodu kõrvale või spordiväljakut kalmistule, ning samuti tuleb ette, et mõni seltskond üritab n-ö rehepappi teha. Reeglina kavalad rahaküsijad siiski tuvastatakse eos. 28. aprill 2010 - Virumaa Teataja, autor Katrin Kuljus www.virumaateataja.ee/ Kogukonna heaks saab arengurahaEelmisel nädalal toimus Jänedal konverents, kus vähendati maapiirkonna elu toetava maaelu arengukava LEADER-meetme tulemusi ja kogemusi. LEADER-meede on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi aastast 1991, Eestis alustati selle rakendamisega laiemas ulatuses 2006. aastal. Tegemist on algatusprogrammiga, mille abil edendatakse elu maapiirkonnas. Maamajanduse infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv märkis, et praeguse seisuga on PRIA kiitnud Eestis heaks 1166 projekti-taotlust ning LEADERi tegevusgrupid katavad 99,99% Eesti maapiirkondadest – liitumata on vaid Kohtla-Nõmme ja Tootsi. Eestis on 26 LEADERi tegevusgruppi, Lääne-Virumaal tegutseb neist neli ning 2009. aastal sai rahastuse 147 maakonnaga seotud projekti. Usinad MTÜd Eelmisel aastal olid esialgsete kokkuvõtete põhjal kõige usinamad projektitoetuste taotlejad MTÜd (68%), neile järgnesid ettevõtjad (15%) ning omavalitsused (10%). "On hea meel, et ettevõtjate huvi sellise arendustegevuse vastu, nagu LEADER pakub, on suurenenud," märkis Krista Kõiv. 2009. aastal oli Eestis keskmine projektitoetuse summa umbes 260 000 krooni toetuse saaja kohta. Lääne-Virumaa suurimad rahastuse saanud projektid olid seotud rekonstrueerimisega: raha saadi Kunda klubi keldriruumide, Ubja vaba aja keskuse, Vinni valla erivajadustega inimeste keskuse ning Viru-Nigula hariduse seltsi ruumide kordategemiseks. Kõigil objektidel on tööde maksumus ligi 1,6 miljonit krooni ning need on veel valmimisel. Koolitustest talguteni LEADER-meetmest on võimalik saada projektitoetust nii investeeringutele kui ka ürituste, koolituste, võistluste, näituste, talgute, heakorratööde, õppereiside korraldamiseks, messidel osalemiseks, trükiste ja infomaterjalide väljaandmiseks ning muude aredus- ja maapiirkonna inimeste aktiivsuse tõstmiseks suunatud tegevuste elluviimiseks. Näiteks turismitalusid koondav MTÜ Ehedad Elamused Lahemaal kirjutas oma esimese ühise projekti ning sai 105 000 kroonise rahastuse koostööprojektile LEADER meetmest. "Projekt algas veebruari alguses turismimessile minekuga ja lõpeb mais meie ühise kodulehe esitlusega Palmses. Vahepeale jääb logo, tunnuslause, trükise, kodulehe loomine," rääkis Kuusiku loodustalu perenaine Sirje Kuusik. "Meil kõigil on väikesed eluviisitalud, kus kogu aeg on vaja midagi investeerida ning sada krooni ei seisa ka niisama rahakotis. Ilma LEADERi toetuseta ei oleks suutnud me kõike seda korraga ette võtta." MTÜ Sõmeru Start juhatuse liige Piret Laidroo ütles, et LEADERi raha toel said hiljuti teoks nii memmede käelise tegevuse töötoad kui õpilasfirmad. Aastasest õpilasfirmade projektist sündis kolm minifirmat. "Logode, põhikirja, reklaami tegemine, aktsiate müük, raamatupidamine - kõige sellega on vaja kokku puutuda ning juhendaja abil saavad noored aimu, mida tähendab ühe firma loomine ning tegutsemine. See käib mängu kaudu, kuid noor saab kogemuse ning oskab päris elus vigadest õppida," rääkis Laidroo. Projekti käigus tekkinud probleemid, mis olid õpilasfirmas seotud omavahelise suhtlemise ja töö jaotamisega, andsid põhjuse kirjutada uus projekt, et puudujääke lihvida ja noori arendada.
29. aprill 2010 - Põhjarannik www.pohjarannik.ee/modules.php ja www.maainfo.ee/index.php Kõrtsialuse külastuskeskuse uus hoone saab nurgakiviKõrtsialuse külastuskeskuse juurdeehitis, kuhu tuleb 16kohaline majutusasutus, sai täna nurgakivi. MTÜ Kõrtsialuse Külastusselts, kes sai Leader-programmist üle kolme miljoni krooni toetust oma olemasoleva maja laiendamiseks ning juurdeehitise tegemiseks, tahab uue hoone ehitada valmis kuu aega kiiremini kui planeeritud. Laiendatud hoonesse ning selle juurdeehitisse on kavandatud toitlustuskoht, 16kohaline majutusasutus ja töötoad. "Praeguseks on meil juurdeehitise keldriosa juba valatud - sinna on planeeritud töötoad, abiruumid ja katel," ütles MTÜ Kõrtsialuse Külastusselts juht Ott Penek. Peneku sõnul planeerisid nad ehitusel kasutada seinu, kus puitkonstruktsioonide vahel on pilliroog. Kuna aga tänavune talv roogu lõigata ei lubanud ning näitas, et sellised seinad ei pea piisavalt sooja, otsustati need asendada kergsaviseintega, mis on kergesti tehtavad ja peavad hästi sooja. "Sellise seina headus on läbi proovitud - üks Aseri maja on seda kasutanud ning on väga rahul," kinnitas Penek. Kergsaviseina ehitamisel kasutatakse ainult looduslikke materjale: puiduhaket, höövellaastu ja savi. "Kuna savi on ka hea niiskusregulaator, siis on hoone sisekliima väga tervislik," kiitis ta. Milline saab olema külalistemaja sisustus, ei osanud Penek veel öelda. Samuti ei ole selge, kust saadakse selleks raha. Ainsana on praegu olemas köögi sisustus - see tuuakse üle praegu sama keskuse kõrval vanas keldris asuvast Jäägri Grillist, kes samuti uuenenud külaseltsi hoonesse kolib. "Kuidas hakatakse korraldama majutuse pakkumist, ei ole praegu lõpuni selge," tunnistas Penek, kelle sõnul on võimalik, et külaselts hakkab seda korraldama ise või antakse see üle operaatorile, kes maksab seltsile renti. "Külainimeste huvi on selles, et Kõrtsialuse jõuaks kaardile, siin hakkaks käima palju külalisi ning tänu sellele leiaksid kohalikud inimesed tööd," rääkis ta. MTÜ Kõrtsialuse Külastuskeskus on teinud taotluse ka keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) ning juhul kui taotlusele antakse jaatav vastus, saab korda kogu külastuskeskuse kompleks. Praegu renoveerimata vanasse koolihoonesse tahetakse KIKi toel teha looduskeskus, kus tutvustatakse savi ning alternatiivenergiat. Viimaste eksponeerimiseks on plaanis soetada ka katel, kus inimene saab ise vaadata, kui tõhusad taastuvenergia allikad olla võivad. MAAELUVÕRGUSTIKU INFO: Leader tegevusgrupi MTÜ VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU Leader meetme projekt: MTÜ KÕRTSIALUSE KÜLA SELTS, toetatavad tegevused: Kõrtsialuse külastuskeskuse külalistemaja projekteerimistööd, ehitamine, omanikujärelevalve ja EL toetusest teavitamise infosildid. Objekti valmimiseks kasutatakse ka kogukonna vabatahtlik talgutööd. Toetuse summa: 3 126 077 krooni. Allikas: PRIA veebileht: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2009/
|
Viimati muudetud: 31.03.2010