Üritused

MAAELUVÕRGUSTIK: Leader infopäev (2012/2) ja Leader tuleviku seminar (LISATUD ETTEKANDED)

Toimumisaeg: 29.05.2012–30.05.2012

Toimumiskoht: Maamajanduse Infokeskuses, Jänedal, Lääne-Virumaal

Registreerunute nimekiri

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldab koostöös Põllumajandusministeeriumi ja PRIAga Leader kohalikele tegevusgruppidele regulaarseid infopäevi Leader-meetme rakendamise teemadel, vähemalt üks kord kvartalis.

2012.a II infopäev toimub teisipäeval, 29. mail 2012.a.

Infopäevale järgneval päeval, 30. mail 2012, toimub järjekordne Leader tuleviku seminar ja arutelu. Ühise strateegilise raamistiku fondide (ÜRS fondid) kasutamiseks sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel Partnerlusleping. Partnerlusleping peab sisaldama informatsiooni nii ERF, ESF ja Ühtekuuluvusfondi programmid, EMKFi, kui ka EAFRD (maaelu arengukava) rakenduskavade kohta, sh ka kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamise kohta. Partnerluslepingu tööversioon peaks planeeritavalt valmima 2012.a sügisel-talvel.

Infopäev ja seminar toimuvad Lääne-Virumaal, Jänedal, Maamajanduse Infokeskuse suures saalis.

Üritustele on oodatud Leader tegevusgruppide tegevmeeskonna liikmed ja juhatuse liikmed, Põllumajandusministeeriumi ja PRIA Leader-meetme rakendamisega tegelevad ametnikud.

Seminari pilte saate vaadata SIIT

Infopäeva ja seminari kohta täpsem teave Ave Bremse telefon 384 9702 või 513 9984 või e-post ave @ maainfo.ee või Ester Valdvee telefon 384 9702 või 513 9984 või e-post ester @ maainfo.ee

Päevakava (lisamisel) 

PÄEVAKAVA
Leader infopäev (2012/1)

TEISIPÄEV, 29. mai 2012

Päevakava tööversioon 18. mai 2012 seisuga

10.30 - 11.00 Kogunemine. Tervituskohv ja tee
11.00 - 11.05

Infopäeva sissejuhatus

  • Infopäeva modereerib - Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja
11.05 - 13.00
  • Põllumajandusministri määruse „Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ muudatustestAnneli Kimmel, Konstantin Mihhejev ja Vivia Aunapuu-Lents, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroost 
    • ETTEKANNE
  • Põllumajandusministeeriumi jooksvad teavitused
13.00 - 14.00 Lõunapaus Musta Täku Tallis
14.00 - 15.30
  • PRIA tagasiside Leader-meetme rakendamisest - Marek Treufeldt, PRIA Leader büroo juhataja ja Heldur Kiima, PRIA  Viru regiooni juhataja
    • ETTEKANNE (Marek Treufeldt)
    • ETTEKANNE (Heldur Kiima)
15.30 - 16.00 Kohvipaus
16.00 - 17.30
  • ARUTELU „Mis on muutunud?“ – olukord pärast eelmise aasta novembris toimunud Leader koolitus/ajurünnakuid
    Arutelu juhivad Anneli Kimmel, Põllumajandusministeeriumist ja Ester Valdvee, Maamajanduse Infokeskuse, maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhtivspetsialist
  • PRAKTILISED KOGEMUSED (5-10 minutilised sõnavõtud arutelu vahepeale)
    • ePRIA kasutamisest Leader projektitaotluste esitamisel – Silva Anspal, Järva Arengu Partnerite tegevjuht
    • osapooltele (tegevusgrupp, PRIA piirkonna bürood) regulaarsete (piirkondlike) kohtumisi korraldamisest – Ülle Marits, Kirderanniku Koostöökogu tegevjuht
      • ETTEKANNE
    • PRIA piirkonna büroo regulaarne teavitus tegevusgruppidele taotlejaga seotud järelpärimistest ja otsustest – Heldur Kiima, PRIA Viru regiooni juhataja
      • ETTEKANNE
    • Leader projektitaotluste vastuvõtuvoorude planeerimisest - Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerlukogu tegevjuht ja Annika Jõks, Lääne-Harju Koostöökogu tegevjuht
      • ETTEKANNE (Jaak Vitsur)
    • Leader projektitaotluste kvaliteedi parandamisest – Aive Tamm, Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht ja Veiko Maastik, Piiriveere Liidri tegevjuht
      • ETTEKANNE (Aive Tamm)
Arutelust koostab kokkuvõtte: Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskus
17.30 - 18.30 Tegevusgruppidele võrgustusaeg
19.00 - 20.00 Õhtusöök Musta Täku Tallis

PÄEVAKAVA
Leaderi tuleviku seminar

KOLMAPÄEV, 30. mai 2012

8.30 - 9.00 Kogunemine
9.00 - 9.05 Seminari sissejuhatus
  • Seminari modereerib – Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja
9.05 - 10.00
  • Maaelu arengukava uue programmperioodi 2014-2020 ettevalmistustest ja kogukonna juhitud arengu meetodist - Ove Põder, Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik
    • ETTEKANNE
10.00 - 10.20
  • Ülevaade Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni Leader teemalistest aruteludest / seisukohtadest - Tiiu Rüütle, Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht ja MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige
    • ETTEKANNE
10.20 - 10.40
  • Ülevaade 2014-2020 EL vahendite kasutamise ettevalmistustest (strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmisel jm) partnerite katusorganisatsioonide juhtkomisjoni aruteludest - Reet Kokovkin, Hiidlaste Koostöökogu tegevjuht
    • ETTEKANNE
10.40 - 11.00 Kohvipaus
11.00 - 13.00

Töögrupid ja ühisarutelu teemal „Parem kaasamine Leader-tuleviku aruteludesse" (kuni 5 liikmelised töögrupid) Maamajanduse Infokeskuse suures saalis

Arutelu juhivad: Anneli Kimmel, Põllumajandusministeerium ja Ave Bremse, Maamajanduse Infokeskus

  • Küsimused töögruppidele (küsimused täpsustamisel):
    • Keda Eestis veel Leader tuleviku aruteludesse kaasata?
    • Kuidas paremini Leader tuleviku aruteludesse kaasata?
  • Töögruppide töö tulemuse tutvustamine
  • Jooksva kokkuvõtte töögruppide tööst koostab: Vivia Aunapuu-Lents, Põllumajandusministeerium
  • Ühisarutelu / kokkuleppimine – kes keda ja millal kaasab?
13.00 Seminari lõpetamine

LEADER INFOPÄEVADEST

Järgmine Leader infopäev on planeeritud toimuma septembris 2012

Eelnevad infopäevad:

20. märts 2012 Leader infopäev (2012/1)
6. detsember 2011 Leader infopäev (2011/4)
2. september 2011 Leader infopäev (2011/3)
28. aprill 2011 Leader infopäev (2011/2) raamatupidajatele
30. märts 2011 Leader infopäev (2011/1)
19. oktoober 2010 Leader infopäev (2010/4)
7. juuni 2010 Leader infopäev (2010/3)
6. aprill 2010 Leader infopäev (2010/2)
18. veebruar 2010 Leader määruse rakendamise infopäev (2010/1)

EL FONDIDE PRIORITEEDID 2014-2020

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi prioriteedid (6)

Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat toetavaid maaelu arengu eesmärke püütakse saavutada liidu maaelu arengu kuue järgmise prioriteediga, mis ühises strateegilises raamistikus muudetakse asjaomasteks temaatilisteks eesmärkideks:

(1) teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkondades;
(b) põllumajanduse ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine;
(c) elukestva õppe ja kutsehariduse parandamine põllumajandussektoris ja metsandussektoris;

(2) kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) oluliste struktuuriliste probleemidega põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine; eelkõige peetakse silmas selliseid ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on suunatud konkreetsete sektorite turule ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist;
(b) põlvkondadevahetuse lihtsustamine põllumajandussektoris.

(3) toiduahela korraldamise ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse toidukvaliteedi kavade, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu;
(b) põllumajandusettevõtte riskijuhtimise toetamine:

(4) põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi ennistamine ja säilitamine, sealhulgas Natura 2000 aladel ja kõrge loodusliku väärtusega aladel;
(b) veemajanduse parandamine;
(c) mullaharimise parandamine.

(5) loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamine;
(b) põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse energiakasutuse tõhustamine;
(c) taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil;
(d) põllumajandustegevusest tingitud N2O ja metaani heitkoguste vähendamine;
(e) põllumajanduses ja metsanduses CO2 sidumise edendamine;

(6) sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a) tegevusvaldkondade mitmekesistamise, uute väikeettevõtete ja töökohtade loomise hõlbustamine;
(b) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;
(c) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades.
Kõigi prioriteetidega edendatakse innovatsiooni, keskkonna- ja kliimamuutuste leevendamist ning nende muutustega kohanemist käsitlevaid valdkondadevahelisi eesmärke.

Euroopa Regionaalarengu Fondi prioriteedid (11)

(1) teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine;

(a) teadus- ja uuendustegevuse infrastruktuuri ja võimsuse täiustamine eesmärgiga arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd;
(b) ärialaste teadusuuringute ja innovatsiooni investeeringute, toodete ja teenuste arendamise, tehnosiirde, sotsiaalse innovatsiooni ja riiklike teenuste alaste rakenduste, nõudluse stimuleerimise, võrkude loomise ja avatud innovatsiooni soodustamine läbi aruka spetsialiseerumise;
(c) tehnoloogia- ja rakendusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkuse ja esimese toodangu toetamine võtmetehnoloogiate raames ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise toetamine;

(2) IKTle juurdepääsu ning selle kasutamise ja kvaliteedi edendamine:

(a) lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine;
(b) IKT toodete ja teenuste, e-kaubanduse arendamine ja IKT nõudluse edendamine;
(c) e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse ja e-tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine;

(3) VKEde konkurentsivõime tõstmine:

(a) ettevõtluse edendamine, eelkõige uute ideede kasutuselevõtu ja uute ettevõtete loomise soodustamise kaudu;
(b) uute ärimudelite arendamine VKEde jaoks, eelkõige pidades silmas rahvusvahelist tegevust;

(4) vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites:

(a) taastuvate energiaallikate tootmise ja jaotamise edendamine;
(b) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamine VKEdes;
(c) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikes infrastruktuurides ja eluasemesektoris;
(d) madalapinge arukate jaotusvõrkude väljaarendamine;
(e) linnapiirkondade vähem süsinikdioksiidi heiteid tekitavate strateegiate edendamine;

(5) kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise edendamine:

(a) kliimamuutustega kohanemiseks suunatud sihtotstarbeliste investeeringute toetamine;
(b) eriliste ohtude käsitlemiseks, õnnetustele vastupidamise tagamiseks ning katastroofide ohjamise süsteemide arendamiseks suunatud investeeringute soodustamine;

(6) keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine:

(a) tähelepanu pööramine investeerimisvajadusele jäätmesektoris vastavalt keskkonnaalase õigustiku nõuetele;
(b) tähelepanu pööramine investeerimisvajadusele veesektoris vastavalt keskkonnaalase õigustiku nõuetele;
(c) kultuuripärandi kaitse, edendamine ja arendamine;
(d) bioloogilise mitmekesisuse kaitse, pinnase kaitse ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas NATURA 200015 ja nn roheliste infrastruktuuride, edendamine;
(e) linnakeskkonna parandamine, sealhulgas mahajäetud tööstusobjektide taaselustamine ja õhusaaste vähendamine;

(7) säästva transpordi soodustamine ning oluliste võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine:

(a) Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku (TEN-Ti);
(b) piirkondliku liikuvuse tõhustamine, liites teise ja kolmanda suurusjärgu sõlmed TEN-Ti infrastruktuurile;
(c) keskkonnasõbralike ja vähese süsinikdioksiidi heitega transpordisüsteemide arendamine ning säästva linnaliikluse soodustamine;
(d) ulatusliku, kõrgekvaliteedilise ja koostalitlusvõimelise raudteesüsteemi arendamine;

(8) tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine:

(a) ettevõtlusinkubaatorite arendamine ning investeeringute toetamine füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele ja ettevõtete asutamisele;
(b) kohalikud arengualgatused ning abi lähikonnas teenuseid osutavatele struktuuridele, mis loovad uusi töökohti, kui sellised meetmed on väljaspool Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisala;
(c) riiklike tööturuasutuste infrastruktuuridesse investeerimine.

(9) sotsiaalse kaasatuse edendamine ja vaesuse vastu võitlemine:

(a) investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile;
(b) mahajäänud linna- ja maakogukondade füüsilise ja majandusliku taaselustamise toetamine;
(c) sotsiaalsete ettevõtete toetamine;

(10) investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitusinfrastruktuuri arendamise läbi;

(11) institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning ERFi rakendamisega seotud avalike teenuste tugevdamise kaudu; sellega toetatakse ka ESFi toetatud meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondi prioriteedid (4)

(1) Tööhõive ja tööjõu liikuvuse parandamine järgmiste vahenditega:

(a) tööotsijate ja tööturult eemalejäänud inimeste juurdepääs töösaamisvõimalustele, sealhulgas kohaliku tähtsusega tööhõivealgatused, ning tööalase liikuvuse toetamine;
(b) selliste noorte jätkusuutlik integreerimine tööturule, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse ega koolitusega;
(c) töö füüsilisest isikust ettevõtjana, ettevõtlus ja ettevõtete loomine;
(d) naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning töö- ja eraelu ühitamine;
(e) töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemine muudatusega;
(f) aktiivse ja tervena vananemine;
(g) tööturuasutuste moderniseerimine ja tugevdamine, sh tööjõu riikidevahelise liikuvuse parandamisele suunatud tegevus.

(2) Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse järgmiste vahenditega:

(a) koolist väljalangemise vähendamine ning juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis;
(b) kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset;
(c) parem juurdepääs elukestvale õppele, tööjõu oskuste ja pädevuse suurendamine ning haridus- ja koolitussüsteemide parem vastavus tööturu vajadustele.

(3) Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine järgmiste vahenditega:

(a) aktiivne kaasamine;
(b) marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade, integreerimine;
(c) soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamine;
(d) juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldist huvi pakkuvatele sotsiaalteenustele;
(e) sotsiaalmajanduse ja sotsiaalselt teadliku ettevõtluse edendamine;
(f) kogukondlikult juhitavad kohaliku arengu strateegiad.

(4) Institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine järgmiste vahenditega:

(a) investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava .
(b) tööhõive-, majandus- ja sotsiaalpoliitika elluviimisega tegelevate sidusrühmade suutlikkuse suurendamine ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi reforme toetavad sektoripõhised ja territoriaalsed paktid.

Ühtekuuluvusfondi prioriteedid (5)

(1) toetada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele järgmiste vahenditega:

(a) taastuvate energiaallikate tootmise ja levitamise edendamine;
(b) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise edendamine väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes;
(c) energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise toetamine üldkasutatavates infrastruktuurides;
(d) madalpinge arukate jaotussüsteemide väljatöötamine;
(e) CO2-heiteid vähendavate strateegiate edendamine linnapiirkondades;

(2) kliimamuutustega kohanemise ning riskide ennetamise ja juhtimise edendamine järgmiste vahenditega:

(a) kliimamuutustega kohanemiseks suunatud sihtotstarbeliste investeeringute toetamine;
(b) selliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks;

(3) keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine järgmiste vahenditega:

(a) tegelemine jäätmesektori suure investeeringuvajadusega, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded;
(b) tegelemine veesektori suure investeeringuvajadusega, et täita ELi keskkonnaalase õigustiku nõuded;
(c) bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine, mh roheliste infrastruktuuride kaudu;
(d) linnakeskkonna parandamine sh mahajäetud tööstusobjektide taaselustamine ja õhusaaste vähendamine.

(4) säästva transpordi edendamine ja oluliste võrguinfrastruktuuride nn pudelikaelte kõrvaldamine järgmiste vahenditega:

(a) Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine investeerides üleeuroopalisse transpordivõrku;
(b) keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide arendamine, sh säästva linnalise liikuvuse edendamine;
(c) ulatuslike, kvaliteetsete ja koostalitusvõimeliste raudteesüsteemide arendamine;

(5) institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse parandamine haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning ühtekuuluvusfondi rakendamisega seotud avalike teenuste tugevdamise kaudu.

 

 Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele. Üritus on registreeritud osalejatele tasuta. 

 

 

 

Viimati muudetud: 05.05.2015

« Tagasi