Teisipäeval, 23. aprillil 2013. a toimub MAK 2007-2013 2. telje püsihindamistulemuste tutvustamise infopäev Põllumajandusministeeriumi suures saalis algusega 10:00. 2. telje püsihindamistulemusi tutvustab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK).

Palume kõigil osavõtjatel enda tulekust teavitada hiljemalt 19. aprilliks saates vastavasisulise e-kirja aadressil sirli.kalbus@agri.ee.

Taustainfoks:
2004-2006 aastatel oli PMK MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmete hindaja. Alates 2007. aastast ollakse kõigi MAK 2007-2013 perioodi 2. telje meetmete püsihindajaks. 2.  telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, eluslooduse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maa-elanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega, seetõttu on ka  hindamisel keskendutud eeskätt nendega seotud valdkondadele. Tulenevalt keskkonnameetmete spetsiifilisusest viiakse PMK poolt läbi ka spetsiaalseid uuringuid eelmainitud hindamisvaldkondades.

Põllumajandusuuringute Keskuse 23. aprilli ettekanded on saadaval pmk.agri.ee/pkt/index.php

Varasemad hindamisaruanded on kättesaadavad pmk.agri.ee/pkt/index.php

28.03.2013. a seisuga uuringute aruanded valdkonniti on kättesaadavad pmk.agri.ee/pkt/index.php

Päevakava

Teisipäev, 23. aprill 2013 Päevakava
9.30 - 10.00	Kogunemine
10.00 - 10.10	Sissejuhatus MAK 2. telje püsihindamisalastesse tegevustesse, Livi Rooma
10.10 - 10.45	ÜPP toetuste jagunemine ja ühtlus, MAK 2. telje tootjate majanduslik jätkusuutlikkus, Katrin Vask Millised Eesti maakonnad on saanud enim ÜPP 1. samba ja 2. samba toetusi, kuhu on makstud enam keskkonnatoetusi ning kus paiknevad aktiivsemad Leader toetuste taotlejad? Millise tootmistüübi ning suurusega tootjad saavad enim milliseid toetusi? Jätkusuutlikkus näitab, millised 2. telje toetuste taotlejad on teistest edukamad majandajad ning kui võrdselt toetused ikka taotlejate vahel jagunevad
10.45 - 11.15	Maakasutusanalüüs, Priit Penu Milline on Eesti põllumeeste tüüpkülvikord? Kus asuvad Eesti suuremad põllumassiivid? Kus kasutatakse kõige enam mustkesa?
11.15 - 11.45	Meede 2.3.1. Keskkonnasõbralik majandamine (KSM), Jaan Kanger, Marje Särekanno KSM põhi- ja lisatoetuste jagunemine, taimetoiteelementide bilansi muutused ajas ja tulemuste sõltuvus toetustüüpidest, pestitsiidide kasutuskoormus ja toiteelementide leostumine. Ülevaade sõnniku analüüsitulemustest ning väetamisest veeseaduse uute täiendusettepanekute valguses.
11.45 - 12.15	Meede 2.3.2. Mahepõllumajanduslik tootmine (MAHE), Karli Sepp MAHE toetuse taotlemise üldised näitajad vahemikus 2007-2012. Mahetootjate sissetulekute muutused. Erinevate mahekultuuride gruppide kasvatamise osakaalu seosed ning probleemid mullaviljakuse säilitamisel. Mahetootjate KSM põhitoetuse taotlemise analüüs.
12.15 - 12.30	Elurikkuse olukord KSM ja MAHE ettevõtetes, Eneli Viik MAHE ja KSM meetmete elurikkust hinnatakse läbi kimalaste ja põllulindude käekäigu. Viimase 3-4 aasta seire tulemused viitavad, et MAHE ettevõtete maad on võrreldes PKT-ga mitteliitunud ettevõtete maadega neile sobivam elupaik. KSM aladelt on leitud aga vastandlikke tulemusi.
12.30 - 12.45	Meetmed 2.3.3./2.3.4. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL), kohalikku sorti taime kasvatamise toetus (SRT), Katrin Alamets Milline on senise kuue aasta jooksul olnud toetatud ohustatud tõugude arvukus, kuidas neil tõugudel läheb ja millistes valdades ja maakondades neid kõige rohkem peetakse? Lühidalt saab ülevaate kohalikku sorti taimede kasvatamise toetusest („Sangaste“ rukis) senise kuue aasta jooksul.
12.45 - 13.30	Lõunapaus
13.30 - 14.00	Meede 2.3.5. Poolloodusliku koosluse hooldamine (PLK), Pille Koorberg Poollooduslike koosluste hetkeseis Natura 2000 aladel. Kas Eesti suudab täita EL ees võetud kohustusi väärtuslike elupaikade säilimise osas ja milline on MAK PLK toetuse roll selles? Milline on toetusega seotud alade majandamine – kes, kus ja kuidas?
14.00 - 14.30	Meede 2.4. Loomade karjatamine (LKT), Ere Ploomipuu Loomade karjatamise toetuse rakendumine aastatel 2009-2012. PMK 2011.-2012. aastal läbi viidud loomade karjatamise uuringu tulemustest: kui palju loomi karjatatakse, karjatamiskoormus, peamised probleemid karjatamisel ja loomapidajate investeeringutevajadused. Valimis olid Järva, Pärnu, Lääne-Viru maakonna veisekasvatajad ning Pärnu ja Lääne maakonna lamba-, kitse- ja hobusekasvatajad.
14.30 - 14.45	Meede 2.1. Ebasoodsamate piirkondade toetus (ESA), Tiina Köster Kas ebasoodsate alade toetus on kaasa aidanud nende alade keskkonnaseisundi paranemisele või on tegu lihtsalt pindalapõhise toetusega, millel keskkonnaväärtuste säilitamisega põllumajandusmaadel väga nõrk või olematu seos? Kuidas on ESA toetus aidanud säilitada või suurendada põllumajandusmaade kasutuselevõttu ebasobivates piirkondades?
14.45 - 15.10	Andmetest, andmeallikatest ja andmete tõlgendamise probleemidest, Tambet Kikas Püsihindamisaruande koostamisega seotud andmetöötluse protsess. Peamiste andmeallikate (Statistikaamet ja PRIA erinevad registrid) erinevused põllumajandusstatistika kajastamises. Näidete põhiselt selgitatakse maakasutuse andmete erinevusi, eelkõige ruumilise paiknemise osas ja viidatakse kohapõhiste andmete võimalikele interpreteerimisvigadele.
15.10 - 15.30	Arutelu, päeva kokkuvõte

Info:

Sirli Kalbus

Põllumajandusministeerium
Maaelu arengu osakond
Kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo
peaspetsialist

6256 281
sirli.kalbus @ agri.ee

 

Nimi: *
Organisatsioon:
Telefon: *
E-post: *
: