| Projekt: | Säästva turismi printsiipide rakendamine rahvusparkide/kaitsealadega piirkondades |
|---|---|
| Meede: | LEADER koostöö |
| Valdkond: | Piirkonna areng |
| Märksõnad: | maaturism, keskkond |
| Projekti algus: | 2017 |
| Projekti lõpp: | 2020 |
| Kohalik tegevusgrupp: | Arenduskoda |
| Toetuse saaja: | MTÜ Arenduskoda |
| Veebileht: | https://seic.ee/et/ |
| Toetuse summa: | 93489 |
| Projekti kirjeldus: | Partnerid Eestis: - Rohelise Jõemaa Koostöökogu https://joemaa.ee - Kodukant Läänemaa http://kklm.ee/ - Arenduskoda http://www.arenduskoda.ee/et/ Partnerid Lätis: - Cesis District Rural Partnership https://www.partneriba.lv/ - Business Association of North Kurzeme http://www.ziemelkurzeme.lv/ Partnerid Sloveenias: - LAG Soca Valley http://lasdolinasoce.si/ - LAG Between Sneznik and Nanos http://www.las-snezniknanos.si/ - LAG Bogatstvo podeželja http://www.las-bogatstvopodezelja.si Partnerid Portugalis: - ATAHCA https://www.atahca.pt/ - ADRAMA http://adrama.pt/ Rahvusvahelise LEADER koostööprojekti „Säästva turismi arendamine“(lühinimi) 2017–2020 vajadus tekkis Arenduskoja juhtimisel teostatud eelnevate koostööprojektide (rahvusvahelised ja riigisisesed) ja 2013. aastal käivitatud kohaliku toidu piirkondliku märgise „Põhja-Eesti kohalik toit“ võrgustiku arendamise / teostamise käigus. Rahvusvaheliste koostööprojektide „Loving local values/Väärtustades kohalikku“ ja „Sustainable entrepreneurship/Kestlik maaettevõtlus“ sihtrühmadeks olid ka säästva turismi ettevõtjad. Nende projektide tegevustes (rahvusvahelised ja kohalikud tegevused) osalevate kahe Eesti Leader tegevusgrupi esindajatest tekkis initsiatiivgrupp, kes arutas koostöö jätkamist säästva turismi valdkonnas. Tõdeti, et seni on puudunud ainult säästva turismi sihtrühmadele keskenduv rahvusvaheline koostööprojekt, et saavutada jätkusuutlik teenuste ja tugeva partnerluse arendamine partnerpiirkondades selles valdonnas. Kuna kaitsealadel toimuv turism on olulises osas keskendunud rahvusvahelistele sihtrühmadele ja tegutsetakse globaalselt, peeti oluliseks ka kaugemate kui naaberriikide kaitsealade piirkondade kaasamist partneriteks. Säästva turismi arendamine rahvusvahelise koostööprojekti teostamise käigus alates septembrist 2017 (3-aastane projekt) on saavutatud: - jätkusuutlikkuse sooviga tugev partnerlus kõigi erinevate seotud osapoolte (LEADER tegevusgrupid, sihtrühmad, kaitsealade haldajad jt) vahel sarnase arengutasemega riikides Euroopa Liidu laiuselt, sh alustatud süvendatud koostööd Balti riikide kaitselade piirkondadega (2 piirkonda Lätist); - toetatud säästva turismi ettevõtjate tootearendust läbi kogemuste tutvustamise õppereisidel kõigisse projekti piirkondadesse neljas riigis, arendusseminaride ja kolme rahvusvahelise suveülikooli teostamisega võõrustajate poolt valitud olulisel teemal selle avamise, arutelude koos partneritega ja piirkonnas lühikülastustega, - pikaajalise säästva turismi piirkondliku arendustöö käivitamine-teostamine koos sihtkohtade säästva turismi strateegilise arendustöö teostamise ja EUROPARC (www.europarc.org ) sertifikaadi saamisega hiljemalt projekti lõpuaasta sees kõigile kolmele Eesti rahvuspargiga projektipiirkonnale (Matsalu RP omab juba teist 5-aastast perioodi EUROPARC säästva turismi piirkonna sertifikaati, Lahemaa RP mõjupiirkonnale anti EUROPARC sertifikaat 2019. aasta detsembris antud projekti tulemusena, Soomaa RP esitas taotluse sertifikaadi saamiseks 2020 alguses). EUROPARC Sertifikaadi näol on saadud kontrollitud kinnitus sellele, et piirkond vastab rahvuspargi tingimustes tegutseva piirkonnana säästva turismi rahvusvahelistele nõuetele. EUROPARC sertifikaadi saamine Lahemaale LEADER projekti raames on tõstnud esile LEADER programmi olulisuse niivõrd suurejoonelise tulemuse saavutamisel – meie LEADER projekti tõsteti esile Brüsselis Euroopa Komisjoni majas toimunud sertifikaatide üleandmisel; - Lahemaa strateegia koostamisse on andnud oma panuse 77 inimest (31 ettevõtjat, 23 mittetulundusühingu esindajat, 10 KOV esindajat ja 13 riigiasutuste esindajat). Osalemisi kokku oli 734, sh Eesti tegevustes 296 ja rahvusvahelistes 438. Ühel Eestisisesel üritusel oli keskmine osalejate arv 30 ja rahvusvahelistel 52. - koostööprojekti jooksul on saavutatud pikaajalise partnerluse sooviga koostöö käivitumine Balti riikide kui ühtse säästva turismi sihtkoha piires väljaspoole Eestit (2 piirkonnaga Lätist). Seda tõestab juba märtsis 2020 alustatud kolmeaastane säästva turismi rahvusvaheline LEADER jätkukoostööprojekt säästva turismi valdkonnas „Mitmekesine säästva turismi ühisarendamine“ kolme Balti riigi partneritega (3 Eestist, 4 Lätist ja 1 Leedust). Esitatud koostööprojekti partneritest osaleb jätkuprojektis 4 partnerit (kõigis neis piirkondades rahvuspark), mis tõendab tugevat jätkusuutliku koostöö soovi pikemaks perioodiks. Kaugemate partneritega (3 Sloveeniast ja 2 Portugalist) on kavandatud arutada jätkukoostööplaane koostööprojekti viimaste veel teostamata tegevuste käigus; - loodud on piirkonna säästva turismi ettevõtjatest koosnev koostöögrupp, kes alustas tänu projektile koostööd ka väljaspool projekti tegevusi. Nii näiteks saadakse omavahel kokku 1 kord kvartalis erinevate ettevõtete juures ning arutletakse argiprobleemide üle. Jooksvaid küsimusi ja muresid lahendatakse läbi loodud suhtluskeskkonna (Facebooki grupp). Selle koostööprojektiga saavutatud mõju on juba osutunud pikaajaliseks konkreetseks koostööks läbi juba käivitunud Balti riikide 8 LEADER tegevusgrupi säästva turismi rahvusvahelise jätkuprojekti 2019–2022. |
| Projekti tegevused: | 1. Rahvusvahelises koostööprojektis „Säästva turismi arendamine“ teostatud kohalikud tegevused 2017–2020 alljärgnevalt: Eesti kolme partnertegevusgrupi piirkondadega ühiselt ja eraldi: Perioodil 2018–2019 teostati 2 arendusseminari tootearenduse toetamiseks säästvas turismis kõigi kolme osaleva Eesti LEADER tegevusgrupi ettevõtjatele. Perioodil märts–oktoober 2018 toimus Arenduskoja /Lahemaa rahvuspargi mõjupiirkonna säästva turismi strateegia koostamine 5 seminari käigus, koordineerijaks Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz. Strateegia esitati EUROPARC organisatsioonile koos taotlusega anda selle alusel Lahemaa rahvuspargi mõjupiirkonnale EUROPARC säästva turismi piirkonna sertifikaat. Sertifikaat anti pidulikult üle Arenduskoja ja Keskkonnaameti Ida büroo esindajatele Brüsselis detsembris 2019. 2018–2019 teostati kahepäevased õppereisid säästva turismi ettevõtjatele Matsalu ja Soomaa piirkondadesse. Eestis on teostamisel veel välisturistide sihtrühma uuring Soomaa ja Lahemaa turismipiirkondades. Juunis 2020 on planeeritud teostada kolmepäevane õppereis Lahemaa rahvuspargi/Arenduskoja piirkonda. Lätis teostati kohaliku tegevusena 1 säästva turismi konverents ja korraldati reisijate päevad /Traveller Days. 2. Rahvusvahelises koostööprojektis „Säästva turismi arendamine“ teostatud rahvusvahelised tegevused 2017–2020: 2017 teostati 2 kolmepäevast suveülikooli: septembris 2017 avaüritusena Eestis Matsalu rahvuspargi/LEADER tegevusgrupi Kodukant Läänemaa piirkonnas ja Lätis novembris 2017 Slitere rahvuspargi/LEADER tegevusgrupi Business Association of North Kurzeme piirkonnas, mõlemad koos praktiliste külastustega loodusobjektidele ja säästva turismi ettevõtetesse. Kevadel 2018 teostati mitmekülgne õppereis Sloveeniasse Triglav rahvuspargi/LEADER tegevusgrupi Soca Valley piirkonda ja sügisel 2018 samasugune õppereis Lätti Gauja rahvuspargi/LEADER tegevusgrupi Cesis District Rural Partnership piirkonda. 2019. aasta kevadel teostati õppereis ja koostööseminar Põhja-Portugalis Peneda Geres rahvuspargi/LEADER tegevusgrupi ATAHCA Leader tegevusgrupi piirkonnas ja Sloveenas suveülikool LEADER tegevusgrupi LAG Between Sneznik and Nanos karstialade kaitsealaga piirkonnas. Augustis 2019 toimus mitmekülgne õppereis Eestis LEADER tegevusgruppide Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Arenduskoda piirkondades (Soomaa ja Lahemaa rahvusparkidega mõjupiirkonnad). Septembri lõpus oktoobri algul 2019 toimus õppereis Portugali Madeira saarele ADRAMA LEADER tegevusgrupi piirkonda, milline sisaldab Madeira rahvusparki. Teostamata on veel lõpuüritus suveülikooliga Madeiral (planeeritud suvel 2020), mille raames otsustatakse ka jätkukoostöö partnerite vahel peale koostööprojekti lõppu. |
| Projekti tulemused: | Rahvusvaheline LEADER koostööprojekt „Säästva turismi arendamine“kandideerib kategoorias: 1. „Piirkonna areng“, sest: - panustab olulisel määral rahvusparkide/kaitsealadega 10 piirkonna neljast riigist piirkondliku mitmekülgse säästva turismi kui olulise osa nende piirkondade maaettevõtlusest arengusse ning sellise ettevõtluse toetamisse ja jätkuarendamisse; - on edendanud mitmekülgsete tegevustega säästva turismi ettevõtlust projekti piirkondades ja sellega seotud muud ettevõtlust (n tootmistalud, kes pakuvad või kavandavad ka turismiteenuseid, väikesadamad jt); - projekti piirkondadele EUROPARC sertifikaadi taotlemise protsessi tegevused (sh piirkonna säästva turismi strateegiate koostamine ja välisturistide uuringu teostamine +sertifikaadi saamine piirkondadele (2) viieks aastaks) on loonud eeldused piirkonna külastatavuse suurenemiseks ja ettevõtjate parema koostöö ning ühiste eesmärkide nimel tegutsemise ning teenuste kvaliteedi parendamise ja koostöös pakkumise tõhustumiseks. Seeläbi paraneb projekti rahvusparkide/kaitsealadega piirkondade (10 neljas riigis) säästva turismi maine sihtkohtadena. 2. „Koostöö ja kaasamine“, sest: - tegevustesse ja koostööse on edukalt kaasatud (seni teostatud tegevustesse, projekt on lõppjärgus) suur hulk säästva turismi maaettevõtjaid ja seotud partnerite esindajaid: kokku kohalikesse tegevustesse Eestis 296 osalejat, rahvusvahelistesse tegevustesse 2017-2019 kokku 438 osalejat. Osalemise aktiivsus on olnud kõigist tegevustest väga aktiivne, st osalejate registreerimine võimaliku osalejate arvu täitumiseni on olnud väga kiire ja enamasti on olnud rohkem soovijaid kui võimalik registreerida. Osalejate hulgas on kõigi tegevuste ulatuses olnud esindajaid kõigi võrgustiku osapoolte laiuselt; - säästva turismi võrgustikud projekti piirkondades on tugevnenud, saavutanud regulaarse koostöö teostamise ja saanud täiendust kõigi oluliste osapoolte osas (lisaks säästva turismi maaettevõtjatele omavalitsused, rahvusparkide ja säästva turismi objektide haldajad, teised arendusorganisatsioonid, seotud kogukonna MTÜ-d jt); - kaasatud on olnud aktiivse osalusega säästva turismi osapooli mitme erineva sektori laiuselt: LEADER tegevusgruppide esindajad, toidutootjad projekti piirkondadest ja nende piirkondlikud võrgustikud, omavalitsused, kaitselade haldajad, säästva turismi sektori erinevad sihtrühmad: majutus- ja toitlustusteenuse pakkujad, giidid-retkejuhid, looduskoolid ja -keskused, maapoed, käsitööettevõtjad, aktiivse puhkuse ettevõtjad, muud elamusteenuseid pakkuvad ettevõtjad, mõisades tegutsevad turismikeskused, muuseumid, külaseltsid, säästvast turismist huvituvad noored jt; - kaasamise tulemusena on Arenduskoja piirkonnas tekkinud omaalgatuslik täiendav säästva turismi piirkondlik ettevõtjate koostöövõrgustik vahetamaks kogemusi, lahendamaks koos tõstatuvaid probleeme ja tutvumaks üksteise teenustega, eesmärgiga pakkuda edaspidi enam koostöös ühiselt teenuseid oma sihtrühmadele. 3. Projekt on olnud olulisel määral ka “Keskkonna- ja kliimasõbralik”, sest: - projekt on suunatud säästva turismi arendamisele rahvusparkides ja kaitsealadel. Projekti tulemusena saadi Lahemaa Rahvuspargi piirkonnale EUROPARC sertifikaat. EUROPARC väärtused, mida Lahemaa projekti raames saab, on järgmised: 1. Esmatähtis on looduskaitse. 2. Säästva arengu toetamine. 3. Huvigruppide kaasamine. 4. Tõhus säästva turismi planeerimine. 5. Pidev parendamine ja arendamine. EUROPARC kasu Lahemaa Rahvuspargile: - Hästi hallatud säästva turismi kaudu tekib mõõdetav kasu kohalikule majandusele, kogukonnale ja keskkonnale, positiivsem kuvand kaitsealadele. - Tugevdab oluliselt koostööd ja parandab suhteid nii kogukonnas kui ka laiemalt. turismimajanduses, tõstab usalduse taset - Pakub võimalust osaleda Euroopa dünaamilises ja laiahaardelises koostöövõrgustikus. EUROPARC kasu Lahemaa Rahvuspargi mõjupiirkonna tegutsevale ettevõtjale: - Selgitab klientidele vajadust väärtustada keskkonda ja teha selle alusel õigeid otsuseid. - Kaasab energia ja vee kokkuhoiule. - Kutsub tootma ja tarbima keskkonnasõbralikke tooteid, kaasab taaskasutusele ja jäätmekäitlusele, kuid annab ideid ka uute toodete arendamiseks. „Säästva turismi edendamine“ rahvusvaheline LEADER koostööprojekt on olnud edukas ja silmapaistev, sest: - kõigis tegevustes on saavutatud väga aktiivne osalus, mis näitab sihtrühmade ja partnerite suurt huvi ja vajadust teostatud tegevuste järele; - ainult selle LEADER koostööprijekti kaudu on saanud võimalikuks: 1) Lahemaa rahvuspargi mõjupiirkonnale (= Arenduskoja piirkonnaga) säästva turismi piirkonna EUROPARC serifikaadi saamine 2019-2023 aastaks ja Soomaa rahvuspargi mõjupiirkonnale sama taotlemine (protsess veel pooleli), mis on oluline mitmes aspektis tegutsedes globaalsel turismiturul, aga eriti kõigi osapoolte kaasamisel koostatud piirkondade säästva turismi strateegiad ja nende alusel Euroopa tasemel kvaliteeti ja säästvuse põhimõtteid järgiva turismitegevuse nõuetele vastavust tõendava sertifikaadi omistamine, 2) Projekti kohalike ja rahvusvaheliste tegevuste käigus on toimunud piirkondlike säästva turismi võrgustike tugevnemine ja laienemine üheksas kaitsealaga piirkonnas neljas riigis, mis loob eeldused nende piirkondade säästva turismi koostöövõrgustike jätkusuutlikuks arenguks. Projekti jooksul on toimunud projekti piirkondades lõimumine mitmete seotud võrgustike või organisatsioonidega: kaitsealade haldajad ja nendega seotud teised riiklikud organisatsioonid (Eestis RMK), toiduvõrgustikud, giidide ühingud, kogukondade mittetulundusühingud, muuseumid, väikesadamad, omavalitsused jt, 3) selle koostööprojekti tulemusena ja tänu LEADER koostööprojektide teostamise võimalikkusele on käivitatud ja arendamisel jätkusuutlik säästva turismi koostöö kõigi kolme Balti riigi säästva turismi sihtkohtade (enamus rahvusparkidega) vahel 8 piirkonna koostöös. Rahvusvahelise säästva turismi Leader jätkuprojektiga ühinemise soovi on juba esitanud veel üks rahvuspargiga piirkond Leedust. Jätkuprojekti saavutamine on uudne selle poolest, et koostööprojekti saavad teostada ühtseks säästva turismi sihtturuks (Bati riigid) oleva piirkonna erinevate sihtkohtade partnerid ja säästva turismi ettevõtjad, mis loob omakorda eelduse pikas perspektiivis parema ja mitmekülgsema pakkumise kujunemiseks Baltikumi kui globaalse säästva turismi sihtturu maapiirkondade sihtkohtade baasil. 4) koostööprojekt on andnud kolmele Eesti rahvuspargiga LEADER piirkonna säästva turismi ettevõtjatele ja partneritele unikaalse võimaluse koos kogeda ja võrrelda pakkumist üleeuroopalises mastaabis (Eesti, Läti, Sloveenia ja Portugal, sh Madeira rahvuspargi piirkond). See on võimaldanud teenusepakkujatele saada jätkusuutlikuks arenguks väga vajalikke uusi teadmisi ja kogemusi. Kuna projektis on tegu 10 erineva ja erinevatest riikidest/kultuuridest pärit partneritega, on ühiste arusaamiste ja väärtuste tajumise saavutamine osutunud arengut toetavaks aspektiks, mis omakorda on oluline säästva turismi globaalses valdkonnas tegutsemisel. „Säästva turismi arendamine“ LEADER rahvusvahelisel koostööprojektil on teostajate arvates pikaaejaline ja oluline mõju säästva turismi arendamisele kõigis projekti üheksas piirkonnas (projekti keskel ühines veel üks piirkond Sloveeniast, st kümnes piirkonnas). EUROPARC sertifikaati juba omavad kaks piirkonda (Matsalu rahvuspargi piirkond Eestist ja Peneda Geres rahvuspargi piirkond Portugalist) jagasid oma kogemusi ja kaks piirkonda taotlesid sertifikaati edukalt projekti jooksul (Lahemaa rahvuspargi piirkonnale omistatud ja Soomaa rahvuspargi piirkonnal seni edukalt taotlemisel), mis annab tõendust säästva turismi edukast arendamisest meie projekti piirkondades rahvusvahelisel tasemel. Mitu projekti piirkonda on kaalumas EUROPARC sertifikaadi taotlemist oma kaitsealaga piirkonnale, mis eeldab tugevat säästva turismi koostöövõrgustikku piirkonnas, kelle juhtimisel suudetakse koostada ja EUROPARC organisatsiooni monitoorimisel ellu viia säästva turismi piirkondlik 5 aastane strateegia. Arvestades projekti valdkonda – säästev turism, on kogu projekti sihtrühmade tegevuse puhul säästlikkus elementaarne. Kõigi tegevuste ellu viimisel on samuti järgitud säästlikkust ja keskkonnahoiu nõudeid, eriti kuna projekti tegevused leidsid aset kaitsealade territooriumidel. Säästlikkus toetuse kasutamisel on väljendunud põhjalikus projekti kavandamises, kus iga osalev LEADER tegevusgrupp on kavandamise faasis pakkunud piiratud ressursside tingimuses välja neile kõige olulisemad teemad säästva turismi suveülikoolide, arendusseminaride ja õppereiside teostamiseks. Projektijuhile laekunud tagasiside on tõestuseks, et üksteisele teenuste tutvustamine, mida teostatakse kaitseade tingimustes, on toonud esile erinevates looduskeskkondades, kliimatingimustes ja kultuurides säästvas turismis teostatava uudseid aspekte (n sloveenlased ja portugaalllased suhtusid suure eelarvamusega Eestis rabas kasvavatesse punastesse marjadesse, mis nende riikides on enamasti mürgised, looduse tallamise ohud on erinevates piirkondades erinevad jm). Mida võiks teised saadud säästva turismi kohalikust ja rahvusvahelisest koostööst õppida? 1) Väga oluline on teostada paralleelselt rahvusvahelise koostööga ka kohalikke tegevusi projekti piirkondade vahel. Kolme Eesti rahvuspargi piirkondadesse kohalike tegevustena teostatud säästva turismi õppereisid ja arendusseminarid osutusid väga populaarseks. Tagasiside tõestas, et ilma sellise LEADER projekti põhise võimaluseta poleks võimalust tutvuda säästva turismi teiste otseses konkurentsis tegutsevate piirkondade teenuste ja pakkujatega oma riigis. Konkurentide teenuseid ja olusid (n matkarajad) teatakse ja tuntakse minimaalselt. Peale selliste õppereiside ja koostööseminaride teostamist omavad osalejad olulisel määral paremat ettekujutust teiste rahvusparkide turismiteenustest oma riigis, mis on ka ülekantav mistahes teisele maapiirkonna tegevusvaldkonnale – on äärmiselt vajalik ja kasulik teada teisi tegutsejaid ja saada kogetu toel uusi ideid ja mõtteid omaenda tootearenduseks ja teha selgeks oma ettevõttes, milliste kohalike võrgustikega on otstarbeks koostööks liituda; 2) Säästvas turismis on vajalik ja oluline teha koostööd nii naaberriikide piirkondadega oma tegevusvaldkonnas kui ka kaugemate maade piirkondadega Euroopas ja seal samas sektoris tooteid/teenuseid pakkujatega, sest enamus ettevõtlusvaldkondi on globaalsed. LEADER koostööprojekti „Säästva turismi arendamine“ koostöö ja selle edukususe esmane tasand on olnud LEADER partnerorganisatsioonide vaheline partnereid austav ja korrektene koostöösuhtlus. Arvestades rahvusvahelise koostööprojekti situatsiooni, on juhtpartneril tulnud juhtida erinevatest kultuuridest pärit partnerite vahelist suhtlust eesti ja inglise keeles. Tegevuste ajal Lätis on tulnud kasutada ka vene keelt. Koostööprojekti tegevuste kaudu on koostööl erinevate kohalike ja rahvusvaheliste partneritega olnud oluline tähtsus. Oma piirkondade piires on oluline saada säästvas turismis koostöösse võimalikult kõik koostööpartnerluse osapooled. Eestis on selles projektis olnud väga oluline projekti teostajate ja säästva turismi ettevõtjate koostööl rahvusparkide haldajate (Keskkonnaameti vastavad regionaalsed bürood) ja omavalitsustega. Teostajad hindavad seda koostööd heaks, sest projekti jooksul osalesid tegevustes kõik piirkondade omavalitsused ja saavutati hästi toimiv koostöö rahvusparkide haldajatega. Rahvusvaheliselt on koostöö projekti partnerite/regioonidega olnud tulemuslik. Koostöö tulemusena on saadud osalejatele mitmekülgne ülevaade projekti regioonidest ja neis tegutsejatest. Motiveeritud partnerid on projekti jooksul arutanud juba koostöö jätkamist peale projekti lõppu. Konkreetsed otsused on kavas teha selles osas projekti viimaste kahe rahvusvahelise tegevuse käigus. Projekti teostajad peavad edukalt toiminuks ka projekti LEADER tegevusgruppide koostööd teiste samal ajal teostatud LEADER koostööprojektidega, sest valdkonnad ja ka osalejad on osaliselt kattunud/seotud (n Eestis maaettevõtluse LEADER koostööprojekt „Kestlik maaettevõtlus“ soomlaste ja lätlastega, Arenduskoja kohaliku toidu võrgustiku arendamine, Rohelise Jõemaa Koostöökogu saunaprojekt leedulastega jt. Projekti teostamise ajal tajuti Arenduskojas, et on oluline kaasata koostöösse naabertegevusgrupp Põhja-Harju Koostöökogu, kellega moodustatakse Tallinnast itta ühtne turismipiirkond, kuid seni koostöö puudus. Koostöö käivitati ja tulemuseks on edukalt ühiselt taotletud säästva turismi LEADER rahvusvahelise säästva turismi koostöö jätkuprojekt „Mitmekesine säästva turismi ühisarendamine“ koostöös kaheksa Balti riikide LEADER tegevusgrupiga. Sellesse projekti on kavandatud ka selle naabertegevusgrupi säästva turismi ettevõtlusega põhjalikum tutvumine projekti Eestisisese kohaliku tegevusena. |
| Lisainfo: | *PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile Pildid: https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_01h%20saastlik%20ettevotlus%20maal%2001.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_01h%20saastlik%20ettevotlus%20maal%201.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_01h%20saastlik%20ettevotlus%20maal%2006.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_01h%20saastlik%20ettevotlus%20maal%206.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_01h%20saastlik%20ettevotlus%20maal%207.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_02%20Pohja-eesti%20kohalik%20toit%20%283%29.jpg ARTIKKLID: https://sonumitooja.ee/lahe%c2%admaa-vas%c2%adtab-eli-eks%c2%adper%c2%addi-hin%c2%adnan%c2%adgul-eu%c2%adro%c2%adparc-ser%c2%adti%c2%adfi%c2%adkaa%c2%addi-noue%c2%adte%c2%adle/ https://virumaateataja.postimees.ee/6809535/lahemaa-rahvuspark-saab-saastva-turismi-sertifikaadi https://virumaateataja.postimees.ee/3923361/rahvusparkides-hakatakse-turismi-arendama-rahvusvahelisel-tasemel https://www.haljala.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/12rSLJvpN5Ib/content/lahemaa-rahvuspark-saab-brusselis-saastva-turismi-sertifikaadi?redirect=https%3A%2F%2Fwww.haljala.ee%2Fuudised-ja-teated%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_12rSLJvpN5Ib%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-2%26p_p_col_count%3D1%26_101_INSTANCE_12rSLJvpN5Ib_currentURL%3D%252Fuudised-ja-teated%26_101_INSTANCE_12rSLJvpN5Ib_portletAjaxable%3D1 |
| Maakond: | Lääne-Virumaa |
| Andmebaasi sisestamise aeg: | 2020-07-08 |
| Viimati muudetud: | 2024-03-01 |
