| Projekt: | Ulukisaaduste kasutamisala laiendamine kogukonnas |
|---|---|
| Meede: | LEADER |
| Valdkond: | Keskkonna- ja kliimasõbralik |
| Projekti algus: | 2018 |
| Projekti lõpp: | 2019 |
| Kohalik tegevusgrupp: | Võrumaa Partnerluskogu |
| Toetuse saaja: | Võrumaa Jahimeeste selts |
| Veebileht: | www.vorujahimeesteselts.ee |
| Toetuse summa: | 10557 |
| Projekti kirjeldus: | Projekti idee sai alguse Võrumaa Partnerluskogu RAHVUSVAHELISEST KOOSTÖÖPROJEKTIST "NAINE JAHIL" https://voruleader.ee/koostooprojekt-naine-jahil/ MILLISE KÄIGUS SELGUS, et piirkonnas tegutsevate jahimeeste oskused ulukisaaduseid kasutada olid tagasihoidlikud ning peamiselt kasutati ulukisaaduseid ära kindlatelt ulukitelt. Projektiga püüti saavutada seda, et ulukisaaduseid hakataks laiemalt kasutama nii jahimeeste kui kogukonna seas; oskused ulukisaaduseid kasutada ja töödelda paraneksid ning teadmised täieneksid võimalikult paljude erinevate ulukite kasutamise osas. Võrumaa jahimehed võtsid projekti vastu väga soojalt, osalus oli aktiivne koolitustest ning kaasati aktiivselt ka kogukonda laiemalt – tavalised külaelanikud, sõbrad, tuttavad ja pereliikmed kaasati koolitustele ning teadmised jahindusest ja selle saadustest laienesid jõudsalt. Projekti saavutatud mõju on raskesti määratletav aga kindlasti on see väga pikaajaline kuna need oskused kanduvad edasi, neid praktiseeritakse aktiivselt ka pärast koolitust ning teadmisi antakse edasi ka nendele, kes koolitustel ei osalenud või kes liituvad sihtgrupiks olnud inimeste gruppidega ka lähitulevikus. |
| Projekti tegevused: | Projekti käigus koolitati kokku 10 erineva jahiseltsi liikmeid, tuttavaid, naabreid, pereliikmeid ning kogukondi laiemalt, kes jäävad võrumaa partnerluskogu tegevuspiirkonda. Koolitused toimusid erinevates jahiseltsides ning iga selts sai keskmiselt kokku 3 erinevat koolitust. Lisaks koolitati 30 jahimeest sanitaar- ja hügieenikoolitusel maaülikooli poolt, mis annab võimaluse ulukisaaduste laiemaks kasutamiseks ja ka turustamiseks. See annab eelduse jahiseltsidele lisa sissetuleku tekitamiseks ning omale jätkusuutlikuma tegevuse loomise nt pakkudes ulukisaaduseid müügiks või siis pakkudes toitlustusteenust. Koolitused jahiseltsides toimusid põhimõttel, et igale koolitusele eelnes ulukisaaduste töötlemise koolitus st kuidas liha tükeldada, hoiustada ning seejärel milliseid erinevaid toite on võimalik ulukisaadustest valmistada – konserveerimise, säilitamise, kuumutamise, suitsutamise ja paljude teiste meetoditega. Ulukiliha valmistaja/koolitaja näitas praktikas ette ning osalejad said ise ka proovida nii töötlemist kui toidu valmistamist. Täna on paljud osalenud jahiseltsid neid oskusi praktikas ära kasutamas ning oma ulukisaadusi ise ära kasutamas. Seni kasutati valdavalt alternatiivset meetodit ning viidi ulukid kokkuostjale ja/või toodete valmistajale (vorstiks, konserviks). |
| Projekti tulemused: | Tegemist on keskkonna projektiga, mis aitab loodussaadusi optimaalselt kasutada ning loodusressursse mõistlikumalt majandada. Jahiulukid on loodusvarad ning me kasutame neid tulevaste põlvede arvelt. Seetõttu tuleb neid majandada jätkusuutlikult, et ka meie lapselapsed saaksid neid saadusi kasutada ja selle kasu nautida. Tegemist on kindlasti ka uuendusliku projektiga kuna teadaolevalt sarnaste koolituste sarju teistes piirkondades korraldatud pole. Lisaks on see hea näide ka koostööst ja kaasamisest, kuid kategooriaid sai valida vaid 2. Projekt on uuenduslik oma valdkonna ja sihtgrupi poolest. Projekti on kaasatud kogukonnad läbi jahimeete. Jahindus on uuenevas ühiskonnas ja loodusest kaugenevas maailmas pigem negatiivset varjundit saamas. See projekt näitab, et kohalik tegevusgrupp hindab loodussäästlikku majandamist läbi jahinduse oluliseks, jahindust kui jätkusuutlikku tegevust toetamisväärseks nng peab lugu väga iidsetest traditsioonidest, mida soovitakse uuendada ning kogukonnale taas tuttavaks teha. Projektiga saavutati seda, et loodusest kaugenevad inimesed toodi sellele lähemale tagasi, samuti aidati selgitada ja lahtimõtestada jahinduse väärtust ühiskonnale ja kogukonnale, muuhulgas murti vanu müüte ka jahimeeste seas nt teadmine, et uluk kui kobras on väga väärtusliku liha ja nahaga loodusvara, mida saab oskuslikult ära kasutada ning mis on äärmiselt maitsev toiduaine. Jahimeeste teadmised suurenesid nii kasutamise otstarbe poolest kui ka maitsete osas. Harjumuspäraseid liigutusi ja tegevusi murti ning pikaajaliste traditsioonide ja tavadega jahiseltside mõttemaailma muudeti. Samuti kaasati kogukonna liikmeid, kes tihtilugu saavad osa ulukisaaduste kasutamisest, kuid ka nende oskused on seni olnud piiratud. Nüüdsest on nende teadlikkus tõusnud ning oskused paranenud. Piirkonna toitlustusettevõtted kasutavad aktiivsemalt ulukisaadusi võrumaa partnerluskogu soovitustel ja ettepanekutel, mis omakorda rikastab ja värskendab toidulauda, tuues väärtuslikku ja tervislikku mahetoitud jahimeestelt kogukonna kööki. Mõju on väga suur ja piirtlemata. Kindlasti on kogemused ja oskused sellised, mida antakse edasi inimeselt inimesele ja põlvest põlve. Projekt oli sisuliselt keskkonnasäästlik, õpetades sihtgruppi loodusvaradega jätkusuutlikumalt ümber käima, seega seda projekti ellu viies oldi samuti keskkonnahoidlikud juba seda kirja pannes ja taotlust esitades. Mitmed teised tegevusgrupid on juba samalaadse projekti vastu huvi tundnud ning see sobitub iga eesti tegevusgrupi piirkonda põhimõtteliselt üks-ühele kujul. Projekti teostamisel viidi kokku erinevad jahimehed erinevatest piirkondadest kus jahinduse olud (ulukite maht liigiti, rõõmud ja probleemid) on erinevad. Üheskoos koolitades vahetati kogemusi ning praktikaid. Samuti tegid aktiivselt koostööd nii jahimehed kui jahinaised st partneriks olnud Eesti Naisküttide Selts tõi kindlasti uut värskust ja ideesid peaasjalikult seni meeste maailmaks olnud jahindusse, andes soovitusi oma kogemuste põhjal ulukite töötlemiseks ning sellest erinevate roogade valmistamiseks. Projekti kõrvale tehti ka rahvusvaheline projekt, mille raames koolituste ideed anti edasi ka Soome ja Slovakkiasse ning sealsed jahimehed külastasid eesti koolitusi ja vastupidi. Samuti andis partneriks olnud Naisküttide Selts välja rahvusvahelise kokaraamatu ulukisaadustest. Seega üks projekt ja tegevused andsid aluse teisteks koostöövormideks ning arendusteks mis kandusid ka üle piiride. |
| Lisainfo: | *PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile Pildid: https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%284%29.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt1%20%281%29.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%283%29.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%282%29.jpg https://www.maainfo.ee/public/bank/1060/medium/4_27%20Jahimeeste%20Seltsi%20projekt%20%281%29.jpg |
| Maakond: | Võrumaa |
| Andmebaasi sisestamise aeg: | 2020-07-14 |
