EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED

   

Projekt: Põhja-Eesti kohalik toit
Meede: LEADER
Valdkond: Piirkonna areng
Märksõnad: kohalik toit
Projekti algus: 2016
Projekti lõpp: 2019
Kohalik tegevusgrupp: Arenduskoda
Toetuse saaja: MTÜ Arenduskoda
Veebileht: http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/
Toetuse summa: 101981
Projekti kirjeldus: Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustik ja piirkonna toidumärgis on koostöös ettevõtjatega ellu
kutsutud juba aastast 2014, mil koos ettevõtjatega leppisime kokku, et soovime ka meie
piirkonna Eesti toidupiirkondade kaardile tuua. Alustasime üksi, Arenduskoja tegevusgrupi
territooriumil, 2016. aasta alguseks olid oma koostöösoovist meile andnud teada Leader
naaberpiirkonnad: Partnerid, PAIK ja Ida-Harju Koostöökoda. Koostöös valmistasime ette
ühise, nelja tegevusgrupi piirkonna kohalikku toitu edendava koostööprojekti „Põhja-Eesti
kohalik toit“ .
Tänu projektile saame öelda, et meil on kujunemas ühtne toidupiirkond, mida seob
tänaseks juba aastaid tegutsenud Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustik, kuhu kuulub
tänase seisuga 46 toiduettevõtjat. Lisaks iseloomustab meie toidupiirkonda kaunite
mõisate olemasolu, mis on toidupärimuse järgi mänginud väga olulist rolli meie toidulaua
kujunemisel. Mõisad on ka täna piirkonnas olulised külastuskohad turistidele. Lisaks leidub
meil väga palju toredaid väikeseid turismitalusid – ettevõtteid, kes tutvustavad meie
kaunist loodust ja pakuvad kohalikku toitu.
Projekti eesmärk oli Põhja-Eesti kohaliku toidu ja sellega seotud piirkonna ettevõtluse
edendamine. Projektis töötasime järgmiste küsimustega:

- usalduse loomisega meie märgise vastu;
- märgisekandjate ringi laiendamisega;
- oma identiteedi tugevdamisega, sh. visuaali ja tutvustuse loomisega;
- meie toidu tutvustamisega laiemalt nii Eestis kui oma piirkonnas sh. koolides ja
lasteaedades.
Kokkuvõtlikult saame öelda et tänu projektile on :
- meie toiduvõrgustik laienenud;
- meie vastu on huvi, meid hakatakse juba teadma;
- meil on loodud vundament edasiseks – tunnetatava identiteet: meil on oma märgis,
kokkulepitud väärtused, oma turunduskanalid, traditsioonilised sündmused ;
- ettevõtjate vahel on tekkinud suurem koostöö;
- piirkonna koolid, lasteaiad tunnevad märksa suuremat huvi kohaliku toidu kasutamise
vastu toitlustamisel kui ka õppeprogrammides toidu tutvustamisel.
Projekti tegevused jäid silma meie naabritele, Põhja-Harju Koostöökogule, kes soovis samuti meie
tegemistega liituda. Ühistes aruteludes oli juba enne projekti lõppu selge, et soovime teema
arendamisega edasi liikuda, oleme ladunud väga tugeva vundamendi, mille põhjalt saame edasi
keskenduda eelkõige piirkonna turundamisele läbi kohaliku toidu. Detsembris 2019 sõlmisime juba
viie tegevusgrupi vahel koostöölepingu uue jätkuprojekti osas: Põhja-Eesti kohalik toit tuntuks!
Projekti tegevused: Põhja-Eesti kohaliku toidu sisu arendamine ja Põhja-Eesti toidu defineerimine. Koostöös Aili
Tervoneniga koostasime Põhja-Eesti toidupärimuse, mis leitav meie kodulehelt
http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/paepealsed-
maitsed/P%C3%B5hja%20Eesti%20toidukultuur%20250217.pdf
Ettevõtjatega kohtumiste käigus töötasime toidupärimuse läbi ja leppisime kokku Põhja-Eesti
toidupiirkonna tunnuslauses, milleks sai „Paepealsed maitsed”. Lahtiräägituna: Asume suures osas
paepealsel rannamaal, kus paas on näha ja käega katsuda. Sisemaa pool katab seda mullakiht ning
paas on nähtav kruusana ja tuntav mineraalidena. Jõed ja ojad, mis voolavad paepealsetelt mere
suunas, kannavad mineraale merre, kus ka mereelustik sellest osa saab. Meie põhjavesi säilib
karbonaatsete kivimite rüpes. Nii toituvad paemineraalidest otseselt või kaudselt kõik meie taimed
ja loomad. Paekivi on alates 1992. aastast ka Eesti rahvuskivi. Saame oma piirkonna tunnuslausega
– Paepealsed maitsed – luua sidusust meie rahvuskiviga. Peamised just Põhja-Eestis olulised
toiduained on aegade vältel olnud kartul, oder, kala ja viin.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise kontseptsiooni uuendamiseks
Kuna meie võrgustik oli laienenud, tekkis vajadus üle vaadata ka Arenduskoja poolt 2014. aastal
koostatud Põhja-Eesti kohaliku toidumärgise kontseptsioon. Kontseptsioon on leitav meie
kodulehel http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/meie-margis . Projekti jooksul toimus viis
ettevõtjatevahelist kohtumist, kus teemaks meie märgisega seonduv.
Märgist oli projekti lõpuks, 2019. a septembriks välja antud 44 ettevõtjale, neist kaks olid tegevuse
lõpetanud. Tänaseks on märgist välja antud 46 ettevõttele. Ettevõtjad leitavad meie kodulehe
avalehel.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise visuaali ja kontseptsiooni loomine teistesse keeltesse. Kuna

meie piirkonda satub palju nii inglise, kui vene keelt kõnelevaid inimesi, tekkis vajadus materjalide
tõlkimiseks. Kontseptsioonist kui ka meie toidupärimusest on tehtud inglise ja venekeelne
kokkuvõte kodulehel. Mõlemate tõlgete materjal kujundati ühtseteks trükisteks, kokku trükiti 500
inglise ja 500 venekeelset märgist ja selle kontseptsiooni ning märgisekandjaid tutvustavat trükist.
Tänu projekti tegevustele on olemas lisaks eesti keelsetele seinamärgistele ka inglise keelsed
seinamärgised, mida oleme väljastanud ettevõtjatele, kelle klientideks on paljus väliskülalised.
Põhja-Eesti kohaliku toidu märgise tutvustus piirkonnas
Selleks, et uued ettevõtjad piirkondades oleksid teadlikud märgisest ja ühistegevuse võimalustest
toimus projekti jooksul kohtadel mitmeid kohtumisi, märgise esitlusi.
Uuendati meie toidu koduleht ja seoti see meie FB lehega. Vaata kodulehte:
http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/ , FB leht https://www.facebook.com/pohjaeestikohaliktoit/
Valmis märgist tutvustav trükis. FB tasulist reklaami viidi läbi kolmel korral: mais 2018, august –
september 2018 ja august 2019. Iga korraga oli näha , et reklaam oli tõhusam ning kasvatasime
oma kodulehe külastusi kordades.
Märgise ja meie tegevuste laiem turundus
Selleks , et meie võrgustikku ja märgist laiemalt turundada koostasime ühtse
turunduskontseptsiooni ja tegevuskava. Valmis täiesti uus visuaal: logo, logo kasutamise juhend,
blanketid, tänukiri, tunnistus, kleebised. Vaata meie visuaali:
http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/meie-margis/logo
Telliti 40 eestikeelset ja 10 ingliskeelset logoga seinaplaati, mille saavad ettevõtted, kes on märgist
taotlenud. Kõigile märgisekandjatele väljastatakse ka tunnistused.
Meie võrgustiku ja toodete tutvustamiseks kujundati ja telliti viis Põhja-Eesti kauba reklaamletti,
mis asuvad Väike-Maarja Taluturul, Arkna mõisas, Palmse külastuskeskuses, Vildi-Villa kohvikus ja
Kolga mõisa galeriis. Lettide asukohad vahetuvad. Müügilettide juurde kujundati ja trükiti
Arenduskoja poolt 2000 Põhja-Eesti kohaliku toidu logoga paberkotti, mis aitavad meie
võrgustikku laiemalt tutvustada tarbijatele. Viimaseid saime kasutada ka erinevatel laatadel,
kohtumistel. Lisaks töötati välja Põhja-Eesti kohaliku toidu kinkekomplekt, minivoldik, mida hea
kinkepakkidesse panna ja jällegi laatadel jagada.
Toetamaks ettevõtjaid ühiselt messidel ja laatadel osalemisel osteti projekti kaudu Põhja-Eesti
kohaliku toidu telk ja messimööbel, mis sisaldab telki, bännerit, ja reklaamtahvleid,
visiitkaardihoidjad, 3 lauda, 4 laualina, 4 põlle, kastid. Lisaks võimalus juurde võtta meie
reklaamlette. Kogu mööbel on märgistatud meie visuaaliga. Messimööblit saavad märgisekandjad
tasuta laenutada Arenduskojast. Koostatud on messimööbli kasutamise kord, laenutuse päevik.
Projekti jooksul oli 15 laenutust.
Laatadel ja messidel osaleti ühiselt järgmiselt:
- 5.–6. mail 2017 toimunud Sööma toidumessile Tallinna lauluväljakul. Olime selgelt
eristuvad, telk oli rahvast täis ja saime oma väljapanekut tutvustada ka TV 3 uudisklipis.
- Teine ühine väljapanek oli 20. augustil 2017 Anija Mõisakultuuripäevadel 2017, kus olid
ühiselt väljas 5 märgisekandjat.
- 28. aprillil 2018 osalesid meie märgisekandjad Katrin Potter, Magasimaa talu ja

Lobimuuseumiga Võsul Avatud kalasadamate päeval ning tutvustas Põhja-Eesti kohalikku
toitu.
- 2. juunil 2018 osaleti Sõmeru Maaelufestivalil oma toidualaga. Osales viis märgisekandjast
ettevõtet ning kuulutati välja Põhja-Eesti kohaliku toidu joogikonkurss.
- 8. septembril 2018 toimus Jänedal Sügislaada raames Põhja-Eesti kohaliku toidu turuala.
Alal osales 19 ettevõtjat. Valmisid flaierid, mida jagati väravas, kuulutati välja
joogikonkursi võitjad. Fookusesse toodi kartul, kui meie eripära. Toimus kolm kartuli
küpsetamise töötuba, lisaks toimus Magasimaa eestvedamisel erinevad töötoad.
Auhindade loosimine jne. Osalemise vastutus oli Arenduskojal, teda toetas Ida-Harju
Koostöökoda.
- Põhja-Eesti toiduala oli üles seatud Arkna mõisa eestvedamisel Arkna laadal 22. juunil
2019. aastal. Antud laada kulud katsid ettevõtjad ise, Arenduskoda andis kasutada
messimööbli.
- 8.–10. veebruar 2019 osalesime oma boksida Tallinnas toimunud Tourest messil. Kokku
osales 10 ettevõtjat. Messi raames valmis ka turismiettevõtjatele suunatud pakkumine
meie piirkonna toiduettevõtetest, kus on turistidel võimalik kohaliku toiduga tutvuda.
- 7. september 2019 toimus Jänedal Sügislaada raames Põhja-Eesti kohaliku toidu turuala.
Alal osales 16 ettevõtjat. Valmisid flaierid, mida jagati väravas. Fookusesse leib, karask,
toimusid töötoad leivasupi valmistamisest, küüslauguleiva valmistamisest meega ning
kaasaegse kilu, hernepüree leiva valmistamisest.
Võrgustiku ja märgise tutvustamiseks valmistati ette ja viidi läbi ajakirjanike ringreis 28. juunil
2018. Osales 16 ajakirjanikku ja 1 fotograaf. Ringreisi tulemusena tekkis meil toiduajakirjanike
nimekiri koos kontaktidega, saime pildigalerii meie märgisekandjatest, nende toodetest. Ilmus 8
lugu:
1. 21.07.2018 Postimees Arter Ele Loonde
https://sobranna.postimees.ee/5831225/pohja-eesti-moisade-ja-villade-karged-maitsed
2. 19.07.2018 Maaleht Targu Talita Jana Rand
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/retseptid/paepealsed-maitsed-kive-jarada-siiski-vaja-ei-
ole?id=83013305
3. 18.07.2018 Sõnumitooja Ere Uibo, paberleht
4. 06.07.2018 BUSINESS-M
http://business-m.eu/znakomtes-malye-proizvoditeli-severnoj-estonii/
5. 05.07.2018 Maaleht
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/vaike-maarja-turul-pakuti-pohja-eesti-
horgutisi?id=82901733
6. 04.07.2018 Gloss
http://www.gloss.ee/2018/07/04/foto-smotri-chem-ugoshtayut-malye-proizvoditeli-severnoy-
estonii/
7. 04.07.2018 Toidutare
http://toidutare.ee/toidust/uudised/1C685/#Aita%20leida%20P%C3%B5hja-Eesti%20esindusjooki
8. 28.07.2018 Virumaa Teatajas suur lugu, paberlehes

Piirkonna jookide tutvustamiseks kutsusime ellu Põhja-Eesti kohaliku joogi konkursi, mis kuulutati
välja 2018 mais ning finaal toimus 8.09.2018 Jäneda sügislaadal. Joogikonkursile esitati kokku 29
jooki 11-lt meistrilt, kelle hulgas oli nii hobitegijaid kui joogitootjaid. Parimad joogid valiti välja
järgmistes kategooriates:
Parim mittealkohoolne jook: Mürobalaani mahlajook meega, valmistaja Katrin Potter
Parim õlu: Baltic Porter, Muddis
Parim siider/vahuvein: Nicolas Jardinier Cidre pomme Doux, Võhu Vein
Parim vein: Valgejõe Valge, õuna-ebaküdooniavein, Valgejõe Veinivilla ja Tiina Kuuler
Parim kange naps: džinn Mohn Poppy, Moe Peenviinavabrik
Valmis jooke tutvustav elektrooniline trükis, vt.
http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/user/pages/05.meie-margis/joogikonkurss-
2018/PEKT%20esindusjoogi%20tr%C3%BCkis%20.pdf
Kohalikud toidupäevad lasteaedades ja koolides
Arenduskoda kuulutas 2018. aasta detsembris välja toidupäevade korraldamise konkursi, huvilistel
oli võimalik endast teada anda 5. jaanuarini 2019. Toidupäevad toimusid jaanuaris – juuni 2019.
Konkursile laekunud pakkumised olid kõik nõetele vastavad ja kokku viidi läbi projektiraames 11
kohaliku toidupäeva järgnevalt:
18. ja 21. veebruar Vohnja lasteaed-algkoolis
20. veebruar Kiiu Kiigepõnni lasteaias
21. veebruar Võsu lasteaias ja Vihula lasteaias
22. veebruar Võsu koolis ja Lehtse koolis
7. veebruar ja 9. mai Võsupere lasteaias
15. aprill Jäneda koolis
3. juuni Tapa gümnaasiumis.
Toidupäevad said kooli, lasteaiapere ning vanemate poolt positiivset tagasisidet. Lastele meeldis
toitu teha, tänu päevadele saime tutvustada meie toiduettevõtjaid ja tooteid ning osalejatel on
ootus, et selliseid päevi korraldataks tihedamini. Nii jõuab kohaliku toidu teadlikus läbi laste ka
täiskasvanuteni ning seeläbi ka meie toit paremini toidulauale.
Kohtumine omavalitsuste esindajatega toimus 25. septembril 2019 Tapal, mil lisaks omavalitsuste
esindajatele on kaasatud ka teised võimalikud koostööpartnerid. Kohtumise mõte oli anda
omavalitsustele, meie senistele kui ka uutele koostööpartneritele ülevaate projekti tulemustest,
ühtlasi otsustati esitada piirkonna taotlus maaeluministeeriumi Maitseteaasta konkursile. Kooli ja
lasteaia toidu osas leiti, et teemaga tuleb edasi tegelda ja väga oluline on koolikokkade harimine
uute menüüde, toorainete osas. Arutleti jätkuprojekti tegevusi.
Projekti tulemused: Piirkonna areng – Projekt on märkimisväärselt panustanud piirkonna arengusse, edendanud
ettevõtlust; säilitanud töökohti; arendanud tooteid või teenuseid; tõstnud piirkonna külastatavust
või mainet.
Koostöö ja kaasamine – Projekt on märkimisväärselt panustanud koostöö või võrgustike
arendamisse nii piirkonnas kui ka Eesti siseselt.

Projekt paistab silma oma põhjaliku tööga piirkonna toidu ja toidumärgise lahtimõtestamisel.
Selleks, et saaksime ennast esitleda ühtse toidupiirkonnana on väga oluline ise teada ja tunda oma
toidupärimust, traditsioone ja võimalusi neid siduda tänase päevaga. Samuti on ääretult oluline
omavahel leppida kokku edasised sihid, ühised väärtused ja arusaamad kohalikust toidust. Just
need teemad on meie projektis hästi läbi mõeldud ja kättesaadavad kõigile huvilistele meie
kodulehel.
Arenduskoja ja tema kolme koostööpartneri töö ei olnud projekti alguses lihtne, sest tekkinud
koostööpiirkonnas ettevõtjad ei tundnud üksteist, piirkond on suhteliselt suur, on ettevõtjaid, kes
asuvad Rakvere ümbruses ja ettevõtjaid, kes Kuusalus. Seega oli meie kõigi ühiseks väljakutseks
projekti käigus „meie piirkonna“ tunde loomine, mida oligi kõige kergem teha läbi ühtse
toidupärimuse ja sihtide loomise. Kindlasti on meil veel palju tööd ees, mida tahame ka oma
jätkuprojekti käigus teha, samas on meie töö tulemust erinevad piirkonnas tegutsevad arendajad
märganud, tänu millele saame senisest paremini toetada oma sihtgruppi – kohalike
toiduettevõtjaid. Arenduskoja piirkonnale on väga oluline, et tänu projektile on meid leidnud väga
olulised organisatsioonid, kellega koostöös saame edasist piirkonna arendustegevust teha.

Projekti tegevuste mõju ulatus on meie jaoks ääretult suur. Tänu tegevustele on meid märgatud
ning meie toiduteema vastu on hakanud huvi tundma maakondlikud arenduskeskused,
piirkondade turismiedendajad. Meile on tekkinud huvitavaid koostööpakkumisi, mida me ei oleks
saavutanud ilma projektis läbiviidud põhjaliku eeltööta. Olles vaadanud teisi Eesti toidupiirkondi,
siis Arenduskoja poolt juhitud Põhja-Eesti kohaliku toidu võrgustik erineb teistest oma eeltöö ja
sisu lahtimõtestamisega: me oleme väga põhjalikult läbi mõelnud oma kontseptsiooni ja tegelenud
kohalike ettevõtjate omavahelise koostöö julgustamisega. Tahaplaanile on jäänud üldine reklaam
laiemalt Eestis. Meid võib iseloomustada tagasihoidlike, aga väga tublide ja põhjalikena. Seda
põhjalikkust on tinginud ka meie piirkond, mida ei nähta laiema tarbijaskonna poolt ühtse ja
arusaadava piirkonnana. Meie suurimaks väljakutseks on olnud, ja saab ka edaspidi veel olema,
Põhja-Eesti kohaliku toidu ühtse ja selge piirkonnana Eesti esitlemine. Nii meie lõppenud projekt
kui ka edasised koostöötegevused annavad meile hea võimaluse viie tegevusgrupi ning piirkonna
turismiedendajatega siduda erinevad organisatsioonid ja ettevõtted ühtseks meeskonnaks ning

seeläbi tugevdada piirkonna identiteeti ja tuua meid, meie toitu ja toiduettevõtjaid esile.
Peale projekti lõppu oleme eest vedamas koostööprojekt ”Põhja-Eesti toit tuntuks”, milles on viis
partnerit, lisaks Arenduskojale Põhja-Harju Koostöökogu, Ida-Harju Koostöökoda, PAIK ja
Partnerid. Projektis on kolm suunda – töö ettevõtjatega, töö kokkadega ning laiema avalikkuse ja
tarbija harimine.
Õppetundidest: kindlasti tuleb Arenduskojal õppida teiste toidupiirkondade kogemusest end
avalikult nähtavaks tegemisel, samas arvame, et meilt on õppida põhjalikust, millega oleme seni
oma toiduettevõtjatega tööd teinud ja oma toitu ning märgist lahti mõtestanud.
Meie jätkusuutlikust näitab ka see , et on olemas kokkulepe projektis alguse saanud Põhja-Eesti
joogikonkurss muuta traditsiooniks, korraldades seda üle aasta ja tuues juurde sinna ka
toidumeene osa.

Meie projekt oli üles ehitatud koostööle:
- Koostöö toiduettevõtjate vahel. Projekti tegevuste käigus viidi kokku erinevaid
toidutootjaid, käitlejaid, toitlustajaid. Tänu sellele on näiteks tekkinud väga tugev koostöö
Sagadi mõisa restorani ja kohalike tootjate vahel tooraine kasutamisel. On tekkinud
toredaid koostöid ettevõtjate vahel toodete turustamisel: näiteks Hõbeda mõisa
kitsejuustu tootja Veinivilla veinide ühisturustusel, loodud ühine toodete kinkekarp.
- Kokkade ja tootjate vaheline koostöö, näiteks läbi kooli ja lasteaia toidupäevade.
- Nelja Leader tegevusgrupi vaheline koostöö, kus läbi kohtumiste tegevusgruppide
meeskondade vahel õpiti teineteist tundma, arutleti ühiseid kitsaskohti ning toetati
teineteist probleemide lahendamisel.
Lisainfo: *PROJEKT esitati Märka LEADERit 2.0 konkursile

Pildid:
https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_02%20Pohja-eesti%20kohalik%20toit%20%281%29.jpg.jpg
https://www.maainfo.ee/public/bank/1054/medium/1_02%20Pohja-eesti%20kohalik%20toit%20%281%29.jpg


Meie tegevusi saab vaadata meie Põhja-Eesti Kohaliku toidu kodulehel ja Facebookis:
http://arenduskoda.ee/et/koostoeoeprojektid/pohja-eesti-kohalik-toit
http://kohaliktoit.arenduskoda.ee/
https://www.facebook.com/pohjaeestikohaliktoit/.

ARTIKKLD:
https://sonumitooja.ee/arenduskoda-hakkab-juhtima-pohja-eesti-toidumargise-projekti/
https://virumaateataja.postimees.ee/4055479/pohja-eesti-toit-voiks-olla-lilleline
https://virumaateataja.postimees.ee/6787923/pohja-eesti-toit-pusib-kartulil-ja-odral
https://sobranna.postimees.ee/5831225/pohja-eesti-moisade-ja-villade-karged-maitsed
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/retseptid/paepealsed-maitsed-kive-jarada-siiski-vaja-ei-
ole?id=83013305

http://business-m.eu/znakomtes-malye-proizvoditeli-severnoj-estonii/
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/vaike-maarja-turul-pakuti-pohja-eesti-
horgutisi?id=82901733
http://www.gloss.ee/2018/07/04/foto-smotri-chem-ugoshtayut-malye-proizvoditeli-severnoy-
estonii/
http://toidutare.ee/toidust/uudised/1C685/#Aita%20leida%20P%C3%B5hja-Eesti%20esindusjooki
Maakond: Lääne-Virumaa
Andmebaasi sisestamise aeg: 2020-08-10

« Tagasi

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo