|
|
Loengu teema:
"Elukoht maal - jääda või minna, siia või sinna" ("Place Attachment: Should I stay, or should I go?")
Loeng ja arutelu on inglise keeles.
Järelvaatamise LINK
Lektor: Joanna Storie UK/Läti
ENG
|
Teadlase vaade maaelu arengule 7. loeng
REEDE 22. november 2019
Maaeluministeeriumi suur saal, Lai tn 39/41, Tallinn
|
09.30 - 10.00 |
Kogunemine maaeluministeeriumi suures saalis ja tervituskohv |
10.00 - 11.30 |
- Loeng - Joanna Storie
- Ettekanne
Arutelu juhib Ave Bremse
|
11.30 - 11.50 |
Paus |
11.50 - 13.00 |
Teemad jätkuvad arutelupaneelis (inglise keeles):
- Joanna Storie
- Rivo Noorkõiv, OÜ Geomedia
- Kai Kalmann, Maaeluministeerium, Maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja
- Kaire Luht, Rahandusministeerium, regionaalpoliitika talituse juhataja
- Triin Kallas, Eesti Leader Liit, tegevjuht
|
13.00 |
Päeva lõpetamine |
Fotogalerii: maainfo.ee/index.php
Lisainfo loengu kohta:
Loe 14. juunil 2019 ilmunud artiklit "Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate: Social Network Complexity in the Post-Soviet Rural Context of Latvia and Estonia" SIIT
Loengu teemad:
1. Maapiirkonnad on toidu tootmise ja rekreatsiooni kohad. Milline peaks olema sotsiaalne keskkond, et see suudaks toetada nii tootmist kui puhkamist kohtades, kus töökohtade valik on väike ja need on sageli hooajalise iseloomuga?
Täiskoormusega töökohtade loomine käib ressursipuuduses vaevlevate põllumeestele tihti üle jõu. Samuti on maakohtades sageli probleeme hariduse ja arstiabi kättesaadavusega, kuidas peaksid noored pered sellises keskkonnas hakkama saama? Vastukaaluks teenuste ja taristu kahanemisele püütakse pakkuda toetusi noortalunikele, et pidurdada põllumeeste keskmise vanuse tõusu. Uusi, järjest laiemaid kaugtöö ja -õppimise võimalusi pakub internet, aga inimesed on siiski sotsiaalsed olendid - kuidas leida tasakaalu? Kas riigiametnike töökohti võiks liigutada maapiirkondadesse? Milline mõju on maakohtadel linnade käekäigule? Ma väidaksin, et hästi toimetulevad linnad vajavad majanduslikult edukaid maapiirkondi.
2. Milliseid takistusi seavad linnalised piirangud maaelu aastaaegadega seotud ajakavale?
Siin ma pean silmas maaelu toetusi, mille ajakavad lepitakse kokku linnas. Ma olen kuulnud talunikest, kes peavad täitma vorme oma GPS-jälgitava traktori roolis, ja talunikest, kes peavad ütlema, et töötavad 40 tundi nädalas, kuna rohkem töötada on keelatud, või avaldustest, mida tuleb täita jaanuari ja juuli alguses, ehkki esimene on loomapidajatele tihe poegimiste periood ning teine heinateo kõrghooaeg koos teiste suviste töödega.
3. Uus mood on linnafarm ja linna-aed, aga milline on maapiirkonna talude roll?
Maapiirkonna talunikud on tõmbunud kaitseasendisse ja nende vastulöök peab olema loominguline. Minu meelest võiksid linnainimesed aru saada, et nad ei suuda ainult salatilehtedest elada ja seega on maapiirkondade taludel siiski veel tohutu vastutus. See võib olla - vähemalt Balti riikides - looduslähedane ja loodussäästlik põllumajandus, mahe ja/või regeneratiivne talupidamine. Milliseid Baltimaade põllumajandusele iseloomulikke jooni võiks näidata positiivsemas valguses?
4. Millised taristuga seotud muutused on lähiaastatel maapiirkondades vajalikud?
Linnades otsitakse järjest enam võimalusi süsihappegaasi emissiooni piiramiseks, nagu näiteks rohelised transpordiviisid ja autode kasutamise vähendamine või elektriautodega asendamine, kus vähegi võimalik. See hakkab mõjutama ka maapiirkondi, kus üleminek on valulisem, kuna elektriautod on kallid ega suuda piisavalt pikki vahemaid liikuda, samuti ei ole veel olemas elektri jõul liikuvaid traktoreid. Mis siis saab, kui fossiilkütuste kasutamise piiramise nimel hakatakse sulgema bensiinijaamu maapiirkondades? Päevakorda tõuseb põllumeeste toetamine kalli tehnika soetamisel ilma nende võlakoormust tõstmata. Siiski võivad maapiirkonnad kujuneda ka energia tootmise keskusteks, kus energiat toodetakse päikese, tuule ja uue põlvkonna biokütuste baasilt - praegune biogaasi tootmine maisist ei ole minu meelest roheline energia, sest olen näinud selleks kasutatavat tehnikat ja põllumehi, kes kasvatavad aastast aastasse maisi suure hulga kemikaalide kaasabil. Maisikasvatus võtab üle looduslikud karjamaad ja nendega seotud elurikkuse.
Loengutesarjast "Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule" loengud:
Loengutesarja "Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule" korraldavad Maaeluministeerium ja Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakond.
Info registreerimise kohta Ave Bremse, e-post ave.bremse@pmk.agri.ee
Sündmuse korraldamine on toetatud Eesti maaelu arengukava tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele.
Ãœritus on registreeritud osalejatele tasuta.
Viimati muudetud: 25.11.2019