| 1. Kas piirdeaiad taimlate (metsataimede kasvatajad) ümber, kas on abikõlbulikud? Soovitakse teada, miks metsapuude kasvatajad ei saa piirdeaedu, ning kas taimlate kasvuplatsid lähevad teede platside alla?
Maaeluministri 3. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus) § 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt toetatakse istandiku või puukooli piirdeaia või konstruktsiooni ostmist ning vajaduse korral paigaldamist.
Määruse seletuskirja kohaselt loetakse puukooliks maa-ala, kus paljundatakse puid (sh ilu- ja viljapuid) ning marja- ja dekoratiivpõõsaid. Kui toetuse taotlejal ei ole istandike ja puukoolide piirdeaedade ning asjaomaste konstruktsioonide ostmise või paigaldamise ajal viljapuuaeda või marjaistandikku, siis tuleb toetuse saajal hiljemalt ühe aasta jooksul arvates viimase toetuseosa saamisest rajada kogu investeeringuobjekti ulatuses istandik, kus kasvatatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu lisa 8. rühmas nimetatud söödavaid vilju kandvaid puid ja põõsaid.
Taimla on istutusmaterjali taimeaed, kus peenral või kasvuhoones kasvatatakse metsakultuuride rajamiseks ja haljasaladele istutamiseks puu- või põõsaistikuid. Keskkonnaministeeriumi 01.07.2016 määruses nr 20 “Metsa uuendamisel kasutada lubatud kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise nõuded“ on taimla defineeritud, kui maa-ala metsataimede tootmiseks.
Kuna määruse § 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt toetakse puukooli piirdeaia soetamist, siis ei ole metsataimede kasvatamiseks mõeldud taimla piirdeaed abikõlblik.
Määruse § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt on toetatav hoone, rajatise või istandiku juurde kuuluva eratee või platsi ehitamine. Kuna metsataimede taimla rajamine ei ole abikõlblik, siis ei ole selle juurde viiv tee või selle esise platsi ehitamine selle toetusmeetme raames abikõlblik.
Juhul, kui toetust taotletakse määruses nimetatud ehitise ehitamiseks (nt kasvuhoone rajamiseks), siis üksnes sel juhul on abikõlblik ka sinna juurde viiva tee või selle esise platsi ehitamine.
2. Kas loomakasvatuses hoone ümbritseva aia ehitamise eest saab bioohutusnõuete eest hindepunktid kui see moodustab 5% investeeringust?
Määruse lisades 3‒6 on kehtestatud hindamiskriteerium “Taotleja teeb investeeringu bioohutusnõuete täitmiseks“ allmärkuse kohaselt loomapidamishoone ehitamise või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise maksumuse hulka arvatakse ka loomade pidamiseks mõeldud hoonet ümbritseva aia ostmine ja vajaduse korral ka paigaldamine. Loomapidamishoonet ümbritsev aed on üks võimalikest bioohutusmeetmetest, mis aitab ära hoida loomataudi levikut, takistades loomapidamishoonet ümbritsevale alale mets- ja koduloomade pääsemist. Selgitame, et hindamiskriteeriumis “Taotleja teeb investeeringu bioohutusnõuete täitmiseks“ antakse hindepunkte üksnes siis, kui loomapidamishoone ehitamise või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme või loomade pidamiseks mõeldud paigaldise maksumus moodustab vähemalt 50,00% koguinvesteeringu maksumusest.
3. Kas veekogumist veevõtmise puhul peab igal juhul olema eelhinnang, kui ka vett võetakse pinnaveest alla 30m3 ööpäevas või alla 150 m3 põhjavett kuus või alla 10 m3 põhjavett ööpäeva ning vee erikasutusluba selline kogus ei nõua? Küsitakse, kas kastmispoomid kasvuhoones ja puukooli platsidel on abikõlbulikud ja ning kas peab olema keskkonnamõju eelhinnang ka vee tarbimisel pinnaveena alla 30m3 ööpäevas?
Määruse § 8 lõike 1 punkti 1 kohaselt taotlejal on kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 3 kohane keskkonnamõju eelhinnang või nimetatud seaduse § 20 kohane keskkonnamõju hindamise aruanne ning nimetatud dokumentidest nähtub, et investeeringu tulemusena ei halvene selle põhjaveekogumi või veekogumi seisund, millest niisutuseks vett võetakse või mida niisutussüsteem kaudselt mõjutab (edaspidi veekogum), ega kaasne muud olulist negatiivset mõju keskkonnale. Määruse seletuskirja kohaselt hinnangu, kas kavandav investeering vastab veemajanduskavade nõuetele, halvendab veekogumi või seda ümbritseva keskkonna seisundit või mitte, annab Keskkonnaamet pädeva isiku poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande ja muu olemasoleva teabe alusel. Keskkonnamõju eelhinnangu, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud (kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2011/92 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta III lisaga) teavet, tellib toetuse taotleja pädevalt isikult. Keskkonnaamet kontrollib, kas piisab eelhinnangust või on vajalik teha KMH. Lisaks annab Keskkonnaamet eelhinnangu alusel arvamuse niisutussüsteemi investeeringu vastavuse kohta piirkondliku veemajanduskava nõuetele ning selle eeldatav mõjule veekogumile ja keskkonna seisundile.
Lisaks selgitame, et keskkonnamõju hindamise eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31“ Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
Määruse § 8 lõike 2 punkti kohaselt statsionaarse seadme ostmise puhul (näiteks kastmispoomid), mille eesmärk on üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamine, ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik. Juhul, kui keskkonnamõju eelhinnang ei ole nõutav (s.o juhul, kui investeering tehakse üksnes olemasoleva toimiva niisutussüsteemi elemendi energiatõhususe suurendamiseks), siis kontrollib Keskkonnaamet kavandatava investeeringu eeldatava mõju keskkonnale olemasoleva niisutussüsteemi seadme tehniliste parameetrite ja selle niisutussüsteemi kavandatava aastase veekasutuse näitaja alusel.
4. Kas ehituse puhul peab olema põhiprojekt, või sobib eelprojektist? Ehitusluba antakse ka eelprojektiga?
Määruse § 23 (Nõuded taotluse osaks olevatele dokumentidele) lõike 4 punkti 1 kohaselt peab toetuse taotleja, kes taotleb toetust ehitise ehitamiseks koos avaldusega PRIA-le esitab ka väljavõte põhiprojekti joonistest koos põhiprojekti seletuskirjaga juhul, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku kohaselt. Niisutussüsteemiga seotud investeeringu puhul peab taotleja esitama (määruse § 23 lõike 5 punkt 3) kavandatava niisutussüsteemi ehitusprojekti, kui ehitusprojekt on nõutav maaparandusseaduse kohaselt, või põhiprojekti ärakirja, kui ehitusprojekt on nõutav ehitusseadustiku kohaselt, ning olemasoleva niisutussüsteemi ümberehitamise korral lisaks ka olemasoleva niisutussüsteemi ehitusprojekti ärakirja.
5. Millal algab sihipärase kasutamise kohustuslik periood? Olemas riigikohtu lahend, et algab otsusest mitte viimase toetusosa maksmisest. Kas liisingu puhul kehtib 5 aastat otsusest või on seotud eelarve perioodi lõpu kuupäevaga? Mina saan aru nii, et selles voorus liising peab lõppema hiljemalt 30.06.2023.
Määruse § 28 (Toetuse saaja kohustused) lõike 2 punkti 1 kohaselt viib toetuse saaja tegevuse ellu ja võtta toetuse abil ostetud või ehitatud investeeringuobjekt sihtotstarbeliselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning tagab tegevuse kestus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 71 sätestatud tingimustel, sealhulgas säilitab ja kasutada investeeringuobjekti sihtotstarbeliselt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi nõukogu määrus nr 1303/2013) artikli 71 punkt 1 sätestab, et sihtotstarbelise kasutuse aeg algab toetuse saajale tehtud lõppmaksest. Liisingu puhul vastavalt nõukogu määrusele nr 1303/2013 artikli punktile 4 algab investeeringuobjekti sihtostarbelise kasutamise periood kohe, kui liisinguvõtja saab vara oma kasutusse ja kasutab seda vara kogu liisingu perioodi jooksul tingimusel, et ta täidab liisingulepinguga omale võetud kohustusi nõuetekohaselt. Viieaastane periood võib võrduda seejuures artikli 71 lõikes 1 nimetatud 5 aastase perioodiga, aga võib olla ka erinev.
Lisaks selgitame, et silmas pidades Euroopa Liidu õiguse kohaldamise ülimuslikkuse printsiipi tuleb Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev riigisisene õigusnorm jätta kohaldamata (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1- 1-05, p 49; RKHKo 18.12.2014, 3-3-1-77-14, p12).
Määruse § 14 (mitteabikõlblikud kulud) punkti 2 kohaselt ei ole abikõlblik liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseks, kuid hiljemalt 2023. aasta 30. juunil.
Selgitame, et määrus nr 1303/2013 artikli 65 lõike 2 kohaselt on kulud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saamiseks kõlblikud juhul, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on tasutud hiljemalt 31. detsembril 2023. Nimetatud lõike teine lause täpsustab, et lisaks on kulud toetuse saamiseks kõlblikud ainult juhul, kui makseasutus (s.o PRIA) maksab asjaomase abi tegelikult välja enne 31. detsembrit 2023. Tagamaks, et PRIA jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2023. aasta 31. detsembrit, ja võimaldamaks PRIA-le ka kuludokumentide menetlemiseks mõistlik aeg, siis toodi nii abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka omandiõiguse ülemineku tähtaeg varasemaks.
6. Kas noorega seotud hindepunktide ja toetuse suuruse osas ei mängi kaasa, kui on ettevõttel määratud prokurist, kes ei vasta nendele nõuetele?
Määruse § 18 (Toetuse määr ja suurus tulenevalt taotlejast ja toetatavast tegevusest) lõike 5 kohaselt nooreks ettevõtjaks, kui:
- FIE on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastane;
- ta on äriühing, kellel ei ole juriidilisest isikust osanikke või aktsionäre ja kelle kõik füüsilisest isikust osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased.
Määruse kehtestab 5% suurema toetumäära ja määruse lisades 3‒6 hindamiskriteeriumis “Taotleja on noor põllumajandustootjaˮ täiendavad hindepunktid üksnes juhul, kui äriühingu füüsilisest isikust osanikud või aktsionärid ja juhatuse liikmed on taotluse esitamise ajal kuni 40-aastased. Määrus ei kitsenda toetuse suuruse ja hindepunktide määramisel äriseadustiku 3. peatükis kehtestatud prokuura kasutamist.
7. Kas päikse paneelide paigaldamise ja liitumine toetatavad tegevused?
Päikesepaneelide ostmise, paigaldamise ja elektrivõrguga liitumise kulud ei ole määruse kohaselt abikõlblik kulu, kuna määruse § 4 (Toetatavad tegevused) lõigete 3 ja 4 kohaselt võib toetust taotleda Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud toodetest omatarbeks elektri, soojuse, vedelkütuse või gaasi tootmiseks kasutatavasse hoonesse või rajatisse statsionaarse seadme või muu vajaliku sisseseade ostmiseks ning vajaduse korral paigaldamiseks.
8. Kas on tõenäoline et 2019 otsuse saanud taotlejatel pikendatakse 45% ehitustegevuse teostamise tähtaega? Täna on jätkuvalt probleemid laenuraha kaasamisega ja MES poolt jagatav 100 milj on taotlustega kaetud.
Juhime tähelepanu, et oleme ühel korral juba pikendanud 2019.a taotluse rahuldamise otsuse saanud toetuse saajatel ehitustegevusega seotud investeeringute tegemise tähtaega kuni kahe aastani arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Lisaks rõhutame, et käesolev programmiperiood hakkab lõppema, millest tulenevalt peame arvesse võtma, et kõik väljamaksed tuleb teha hiljemalt 31. detsembril 2023.
9. Kas omatoodetud põllumajandustoodangu töötlemisel saadud müügitulu läheb arvesse omatoodetud põllumajandusliku tuluna või mitte? Näide: toodetud on piim, aga müüdud on juust.
Määruse § 2 (Toetuse taotleja) lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50,00 protsendi kogu müügitulust. Määruse § 2 lõike 6 kohaselt on põllumajanduslikud tooted selle määruse tähenduses on omatoodetud Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, ning nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata tooted.
10. Kas taotleja statsionaarsete seadmete hinnapakkumiste küsimisel peaks lähtuma eesmärgist mida tahetakse saavutada, pakkujate masinad seadmed ongi erinevate parameetritega. Hankijana ma ei tea ju pakkujate seadmete tehnilisi parameetreid. Kuidas statsionaarsete seadmete puhul seda võrreldavust tõlgendada. See kaasnevateks ja põhitegevusteks jaotamine tekitab tegelikult nii taotluse sisestamisel ja ka maksetaotluste sisestamisel parajat peavalu. Sest hinnapakkumist küsitakse ikka kogu kompleksile.
Hinnapakkumise küsimisel on oluline jälgida, et kõik olulised parameetrid oleks pakkumisel välja toodud võimalikult täpselt. Kui erinevatel pakkumistel on erinevad parameetrid, saab toetustaotlusel välja tuua, milliseid näitajaid võrreldi ning mille alusel valitud pakkumise kasuks otsustati.
Investeeringuobjekti hinnapakkumuse võiks võimalusel iga tegevuse ja investeeringuobjekti kohta esitada eraldi.
Ehituse puhul on mõistlik küsida ehitajalt hinnapakkumine PRIA vormil ning kõik ehitusetapid vastavalt pakkumisele eraldi toetustaotlusele sisestada. Vorm on kättesaadav PRIA kodulehel „Abiks taotlejale“/Vormid valikus. Kõik kaasnevad ja/või ettevalmistavad tegevused tuleb sisestada eraldi.
Tegevuste korrektne sisestamine on väga oluline, kuna see mõjutab ka hindepunkte.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles