20. veebruaril 2024 toimub töörühma "Ökokavade kavandamine ja rakendamine uues ÜPP strateegiakavas" 2. kohtumine. Rohkem infot ürituse kohta ja päevakava leiad SIIT

Eestist on töörühma liige METK maaeluvõrgustiku teenistuse peaspetsialist Karme Petrutis. 

Info töörühma 1. kohtumise kohta, mis toimus 25. oktoober 2023 veebis, leiab SIIT. 

Ökokavad on ÜPP perioodil 2023-2027 uus ja oluline osa otsetoetuste alajaotuses, keskendudes kliima, keskkonna, loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse probleemidele. Liikmesriigid peavad eraldama ökokavadele vähemalt 25% otsetoetuste rahastamispaketist. ELis on ökokavadele eraldatud keskmiselt 23% otsetoetustest. Seetõttu on neil oluline roll Euroopa roheleppes, strateegias "Talust taldrikule" ja bioloogilise mitmekesisuse strateegias sätestatud eesmärkide saavutamisel.

Liikmesriikid said ökokavad kavandamisel olla väga paindlikud. Seetõttu on ELi eri riikide ökokavad väga erinevad, mis puudutab ökokavade hulka, fookusteemat, sisu ja seega varieerub ka nende keerukus ja ambitsioonud.

Ökokavad on ÜPP rohelise arhitektuuri oluline ehituskivi, mis hõlmab erivaid põllumajandustegevuse tööriistu keskkonna- ja kliimategevuse parandamiseks. Seetõttu on oluline, et ökokavasid hinnataks, võttes arvesse nende seoseid kõigi rohelise arhitektuuri tööriistadega kuhu kuuluvad nt põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustused, investeeringud, mahepõllumajanduse toetamined jpm.

Ökoskeemide rakendamine on alles algusjärgus, sest ÜPP strateegiakavad jõustusid 2023. aasta jaanuaris. Seetõttu on just praegu õige aeg mõtiskleda ökokavade teemal ning jagada kogemusi, kuidas on põllumajandustootjad teemasse kaasatud, mis toimib hästi ja mida võiks järgmistel aastatel muuta. Töörühmas osalemine annab võimaluse kuuluda pühendunud ekspertide ja asjaomaste sidusrühmade gruppi, mis on osa kogu ELi hõlmavast võrgustikust, et jagada kogemusi ja aitada kaasa laiemale poliitika kujunemisele.

Töörühma eesmärgid on: 

Jagada kogemusi erinevate lähenemisviiside kohta ökokavade planeerimisel, pidades silmas prioriteetseid keskkonnaeesmärke;

Tuua välja kasutatud lähenemisviiside suhtelised eelised ja saadud õppetunnid tulevikuks;

Uurida rakendamisega seotud küsimusi, eelkõige seda, kuidas on ökokavasid edendatud ja kuidas põllumajandustootjad on nende kasutuselevõtule reageerinud, et tuua välja nii edulood kui ka väljakutsed ja ühised probleemid ning leida nendele kitsaskohtadele lahendised;

Töötada välja ideed ja soovitused selle kohta, mida saaks ökoskeemi kavandamisel ja/või rakendamisel järgmistel aastatel paremini teha.

Kohtumise eesmärgid on:

Jätkata heade näidete jagamist järgmistes valdkondades: ökokavad ja nende koostoime teiste rohelise arhitektuuri elementidega; haldusküsimused (kontrollid, maksed, taotlemise toimingud), teadlikkuse tõstmine ja ökokavade suunamine/piirkondlikuks muutmine.

Töötada välja ideid ja soovitusi võimalike täiustuste kohta, mida saaks tulevastel aastatel teha nii ökokavade kavandamisel ja/või rakendamisel, et tagada säästvate põllumajandustavade laialdane kasutuselevõtt ELis ning et parandada keskkonna- ja kliimaga seotud väljundeid.

---

LISAINFOKS ökokavade kohta - väljalõige PRIA ja REMi koostatud PDF-dokumendist "Abiks taotlejale. Perioodi 2023-2027 ökokavad":

Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad (edaspidi ökokavad) on perioodil 2023–2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) raames rakendatavad nn I samba sekkumised, mis kuuluvad otsetoetuste hulka ning mida rahastatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Ökokavade rakendamisel lähtutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 31 sätestatust.

Ökokavade peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa ÜPP keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkide täitmisele, et seeläbi suurendada nende tulemuslikkust. Lisaks on komisjoni poolt ette nähtud, et ökokavades seatud nõuded ja tingimused peavad olema rangemad kui näiteks tingimuslikkuse süsteemis kehtestatud baasnõuded jne.

Ökokavade välja töötamisel on lähtutud järgmistest erieesmärkidest:

• kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidumise suurendamine;
  
• kliimamuutustega kohanemine, sealhulgas meetmed toidutootmissüsteemide vastupanuvõime ning loomade ja taimede mitmekesisuse parandamiseks, et suurendada vastupanuvõimet haigustele ja kliimamuutustele;
  
• veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine;
  
• mulla degradeerumise ärahoidmine, mulla tervendamine, mullaviljakuse ja toitainete majandamise parandamine ja mullaelustik;
  
• elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine või taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine;
  
• meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks;
  
• loomade heaolu suurendamise või antimikroobikumresistentsuse vastu võitlemise meetmed.
  

Võrdlusena võib tuua perioodi 2014–2020, kui ühtse pindalatoetuse taotlemine seoti kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse nõuete järgimisega. Ökoavade puhul võimaldatakse paindlikkust. See tähendab, et ökokavade taotlemine ei ole põllumajandustootjale kohtustuslik, kuid soovi korral on võimalik, näiteks lisaks muudele otsetoetustele, taotleda ka ökokavasid, mille saamiseks tuleb järgida määrustes toodud vastavasisulisi nõudeid. Ökokavadele kohaldatakse ka tingimuslikkuse süsteemi nõudeid.

Nimi: *
Organisatsioon:
Telefon: *
E-post: *
: