Sündmusel osaleb ka Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistuse peaspetsialist Karme Petrutis. 

 

Umbes 80% põllukultuuridest ja looduslikest taimedest sõltub putuktolmeldajatest. Tolmeldajate populatsioon on aga erinevatel põhjustel vähenenud, nt elupaikade kadumise, pestitsiidide kasutamise ning toidubaasi vähenemise tõttu. Kliimamuutused ja invasiivsed võõrliigid süvendavad seda probleemi veelgi. Euroopa Liidus on juba iga kolmas mesilaste, liblikate ja sirelaste liik kadumas. Probleemile lahenduse leidmiseks on Euroopa Komisjon läbi vaadanud ELi tolmeldajatega seotud seadusandluse, eesmärgiga peatada 2030. aastaks looduslike tolmeldajate vähenemine. Vastu on võetud nt EL looduse taastamise määrus, mis seab EL liikmesriikidele kohustuse rakendada meetmeid tolmeldajate vähenemise peatamiseks ja ökosüsteemide taastamiseks, sealhulgas põllumajandusmaal. Põllumajandustootjad saavad oma tegevusega kaasa aidata tolmeldajate kaitsele, sh säilitades ja parandades tolmeldajate elupaiku.

 

Kooskõlas ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia, ELi tolmeldajate algatuse ja Euroopa rohelise kokkuleppe looduse taastamise määrusega on selle EL ÜPP võrgustiku töökohtumise eesmärk toetada jätkusuutlikku põllumajandust, jagades infot ja kogemusi uuenduslike tolmeldajasõbralike põllumajandustavade ja –süsteemide kohta ning edendada valdkonna erinevate osapoolte vahelist teadmiste vahetamist ja koostööd.

 

1. Mõista paremini põllumajanduspraktikate ja tolmeldajate kaitse ning taastamise vahelisi seoseid. 

2. Vahetada teavet uuenduslike tolmeldasõbralike praktikate kohta, sealhulgas:

• tolmeldajasõbralike kultuuride ja sortide kasvatamine;

• ajaliselt ja ruumiliselt mitmekesisemate põllukultuuride kasvatamine;

• tolmeldajasõbralike ning mitmekesiste maastikuelementide säilitamine ja taastamine.

3. Määratleda teemaga seotud väljakutseid ja võimalusi ning uurida Euroopas tolmeldajate kaitse ja soodustamise võimalikke lahendusi ja uuenduslikke võimalusi.

4. Analüüsida suutlikkuse tõstmise, koolituse, koostöö ja hariduse vajadusi, et võimaldada laialdasemalt tolmeldajasõbralike põllumajandustavade kasutuselevõttu.

5. Identifitseerida praktiliste vajaduste ja teadmiste lüngad ning täiendavate uuringute vajadused. 

6.     Edendada võrgustiku loomist EIP-AGRI töörühmade ja muude uuenduslike projektide vormis, aga ka Horisont Euroopa mitme osapoolega teadusprojektide jt vahel.

 

Töögruppi kutsuti põllumajandustootjate ning tootjate esindus- ja koostööorganisatsioonide esindajad ja nõustajad. Kandideerima oodati ka teadlaste ja riigiasutuste esindajad, aga ka teised uuendusmeelsed osapooled, kes soovivad oma teadmisi jagata tolmeldajasõbraliku põllumajanduse teemadel.

 

Lisainfo: