17. detsembril 2008 - maaeluvõrgustiku Leader tegevuste töögrupi avaürituse rühmatöö „Eesti sisene ja väliskoostöö” ülevaade
lisatud veebile 26. jaanuar 2009
17. detsembril 2008 toimus Jänedal, Maamajanduse Infokeskuses Eesti maaeluvõrgustiku Leader tegevuste töögrupi avaüritus. Vastavalt Maaelu arengukava 20107 – 2013 peatükis 16.2 loetletud Maaeluvõrgustiku ülesannetele moodustatakse maaeluvõrgustiku valdkonna töögruppe, sealhulgas ka Leader tegevuste töögrupp.
Ürituse raames toimus 4 rühmatööd teemadel: Eesti Leader edulood (teemagrupp 1); koolitused ja seminari (teemagrupp 2); Eesti sisene ja väliskoostöö (teemagrupp 3) ja edendustegevused (teemagrupp 4).
Teemagrupi 3 „Eesti sisene ja väliskoostöö” ülevaade, pdf
| Lähteküsimused rühmatööks: |
Kas ja kuhu korraldada 2009 aasta Leader tegevusgruppide õppe- ja ideereis? Kuidas saaks veel kaasa aidata koostöö soodustamisele? |
|
| Sisujuhatus: |
Töörühma ülesanne oleks välja tuua ideid: 1. Millist abi oodatakse maaeluvõrgustiku üksuselt Leader kohalike tegevusgruppide Eesti sisese koostöö arendamisel? Kas üldse on abi vaja? 2. Millist abi oodatakse maaeluvõrgustiku üksuselt Leader kohalike tegevusgruppide riikidevahelise koostöö arendamisel? 3. Kas vajatakse ühiseid õppereise kõigile? Mis teemal ja kuhu? Või peaks keskenduma pigem kindlale teemale ja valdkonnale keskenduvaid õppereise? 4. Kas teha rahvusvaheline Leader konverents? Mis teemal? Keda kaasates? Või pigem toetada Leader kohalike tegevusgruppide algatatud rahvusvahelisi seminare/ konverentse? |
|
| Taust: | Maaelu arengukava 2007 – 2013 maaeluvõrgustiku ülesanded: „tugi Eesti ja riikidevaheliseks koostööks (vastava veebilehe haldamine; koolituste, seminaride jm ürituste korraldamine, koostööpartnerite leidmine ja ekspertide andmebaasi haldamine jms.)“ | |
| RÜHMATÖÖ KOKKUVÕTE | ||
|
1. Sisekoostöö arendamisest - repliik „Edasi Kentuki tüdrukud!” ehk seniste Maamajanduse Infokeskuse tegevuste jätkamine:
2. Väliskoostöö arendamisest:
|
||
Rühmatöö juhatas: Kaidi-Mari Liping, Piiriveere Liide juhatuse esimees
Rühmatöös osalesid:
Peeter Moisto, Parnerid, juhatuse liige
Tiia Soomer, PRIA Harjumaa-Raplamaa- Järvamaa büroo vaneminspektor (Harjumaa)
Pille Lainemäe, PRIA Harjumaa-Raplamaa- Järvamaa büroo vaneminspektor (Järvamaa)
Aivar Niinemägi, PAIK, juhtaja
Piia Kärssin, Lääne-Harju Koostöökogu, tegevjuht
Milli Kikkas, Arenduskoda, tegevusgrupi liige
Aili Ilves, Virumaa Koostöökogu, tegevjuht
Jaak Vitsur, Raplamaa Partnerluskogu, tegevjuht
Tiina Sergo, Ida-Harju Koostöökoda, juhatuse esimees
Enno Selirand, Põhja-Harju Koostöökogu, juhatuse liige
Silva Anspal, Järva Arengu Partnerid, tegevjuht
Meeri Klooren, Maamajanduse Infokeskus, maaeluvõrgustiku büroo teabe juhtivspetsialist
RÜHMATÖÖ KIRJELDUS:
Rühmatöö juhataja sissejuhatus teemasse: Millist abi me ootaksime maaeluvõrgustikult kohalikele tegevusgruppide riikide vahelise ja Eesti sisese koostöö arendamise raames ja üldiselt? Kas me üldse vajame selliseid ühisüritusi, nagu näiteks oli Taani õppereis? Kui jah, siis millisel teemal ja kuhu? Kas oleks mõttekas selline ühine õppereis teha sellisel ühisel teemal? Või pigem mingile kindlale teemale või valdkonnale keskenduv õppereis, mis võib-olla ei peaks kõiki tegevusgruppe haarama? Kas teha mõni rahvusvaheline konverents, mida korraldab maaeluvõrgustiku üksus või oleks parem kui maaeluvõrgustik oleks abiks kohalike tegevusgruppide rahvusvaheliste konverentside korraldamisel, mis Leader kohalikud tegevusgrupid on ise algatanud?
Teemaarendus:
(1) Minu meelest võiks olla välissuhtlus kahe suunaga: üks oleks see, et meil oleks võimalik vaadata edukamate ja kogenenumate Euroopa liikmesriikide kogemusi ning teine valdkond võiks olla see, kus saaks nendega kohtuda, kellel Leader programmi rakendamisega veel nii palju kogemusi ei ole. Niimoodi saame tunda, et me saakime olla kasulikult, kui tegeleme nendega, kellel veel kogemusi vähe. Ja samas, kui suhtleme nendega, kes on juba kaugemale jõudnud, saame me näha kuhu poole me liigume. Mõlemad sellised välisuhtluse tasandid oleksid põnevad ja huvitavad just teemade valdkondade lõikes. Kuid välissuhtluses on ka olulised inimeste vahelised kontaktid. Kohapeal juba tehtud projektidega tutvuda on palju kordi kasulikum, kui 10 korda seminaril PowerPoint slaide vaadata. Võiks korraldada suure rahvusvahelise konverentsi Eestis ja teemal: „Ritch east and west” („Rikas lääs ja ida”). Meie oleme nagu sild ida ja lääne vahel ning küsimus oleks selles, kas see „sild” toimib või on ta tupik tee? Sellise rahvusvahelise konverentsi eesmärk oleks need sillaotsad lahti teha, mis oleks ka meile endale hea! Alati on meist vähemate ja rohkemate kogemustega. Kuid, kui me näeme endast vähemate kogemustega, siis tundub oma külaelu selle taustal tegelikult palju parem (oskame hinnata rohkem).
(2) Kas me vajame maaeluvõrgustiku abi Eesti sisese koostöö tegemisel?
(3) Arvan, et Eesti sisese koostöö puhul me võib-olla ei vaja kõrvalist abi. Kõik on nii lihtsalt teostatav, Eesti on nii väike me kõik tunneme kõiki kuskilt.
(4) Nii ja naa. Tänu sellele, et siin on Maamajanduse Infokeskus olemas, võin ma täna öelda, et igas Eestimaa nurgas on sõber kellel ma võin iga kell helistada. Kui seda siin ei oleks olnud, siis mul seda teadmist ei oleks. Võib juhtuda ka seda, et Leader tegevusgruppide tegevjuhid näiteks vahetuvad ja kui tuleb uus inimene, siis ma talle enam ei helista, kuid tänu Maamajanduse Infokeskusele tekib mingi kontakt või side või saame kas või siin kokku, siis järelikult saan ma ka sellele uuele tegevjuhile iga kell helistada. Kokkusaamisi on ikkagi vaja, siis mul koguaeg ülevaade olemas, kes mida teeb jne
(5) On vaja teatud tegevused, nagu näiteks ühine kodulehekülg ja keegi peaks seda ikkagi haldama. Teine on see kui on teinekord vaja otsida väljas poolt kontakte või teemasid, need võiksid maaeluvõrgustiku üksus kokku koguda, st et igaüks ei tegeleks ainult iseseisvalt kontaktide otsinguga, vaid kontaktid leitakse võrgustikust. Toimiks selline tööjaotus.
(6) Maamajanduse Infokeskus on praegu väga hästi väljakujunenud sisekoostöö koordinaatoriks. Iganädalane infoteade on väga hea. Muidugi võiks aga ka nii, et Maamajanduse Infokeskus vähemalt kord kvartalis korraldab sellise ühise kokkusaamise, näiteks siin Jänedal tegevusgruppide tegevjuhtkonnale ja/või tegevjuhtidele, et kuulda uudiseid PRIA`lt ja Põllumajandusministeeriumilt jne. Leader tegevusgruppide suveseminarid peaksid ka kindlasti jätkuma, eelmised olid väga õnnestunud ja hea programmiga.
(7) Toetan maaeluvõrgustiku tähtsust ja just selle sama tegevuse jätkumist: koordineerimine, veebilehe arendamine, info vahetus.
(8) Mina isiklikult ei kasuta otseselt maaeluvõrgustiku infot, olen tegevusgrupi juhatuse liige. Kuid läbi oma tegevjuhi saan ma selle info kõik kätte, seega saab tegevjuht ka selle info maaeluvõrgustiku üksuselt kätte ja edastab meile.
(9) Näiteks, eile just otsisime mingit vana asja maainfo.ee kodulehelt ning saime vastuseks, et „oi kui hea, kui kiirelt sealt info üles leiab”. Nii, et maaeluvõrgustiku üksuse tööd tunnustati ka väljapoolt.
(10) Teeme kokkuvõtte: maaeluvõrgustiku üksuse tegevused jätkugu samas vaimus.
(11) Repliik „Edasi kentuki poisid!!!”
(12) Maaeluvõrgustikus on selline koht, kus meie Põllumajandusministeeriumiga ja PRIA`ga oleme kokku saanud.
(13) Järgmiseks arutaks sama teemat, aga rahvusvahelise koostöö võtmes. Millist abi me ootame? Arutame ka õppereisi teemal, kas on vaja ühist õppereisi kõigile?
(14) Õppereisid annavad küll palju juurde, et näha mis moodi teised elavad, tegutsevad. Õppereiside kaudu saab reaalse ettekujutuse asjast. Olen selle poolt, et õppereisi on vaja!
(15) Õppereisi on kindlasti vaja! Õppereisi teemat praegu ei oska täpsustada, aga meil on väliskoostöö juures väga kindel soov maaeluvõrgustikule. Vajalik on metoodiline abi ametliku väliskoostöö korraldamisel. Oleme praegu selles seisus, et meie tegevusgrupil on juba koostööpartner olemas ning taotlus nende poolt ka esitatud. Hetkel tõlgime ja tõestame. Oleme saanud ära tõestada, et me oleme ikka Leader kohalik tegevusgrupp. Reaalsuses on aga koostööprojektide teema alles „ümmargune mull”. Mida Eesti riik tahaks näha selle punkti (koostööprojektid) all. Toetan eelkõneleja „Sild ida ja lääne vahel” ideed. Ise planeerime koos Arenduskojaga taaskord korraldada rahvusvahelist konverentsi ja seekord rohkemate väliskülalistega (tšehhid, slovakid, poolakad jne).
(16) Õppereis on vajalik kindlasti. Taani õppereis andis tihedamaid kontakte ja ehedat suhet üksteisega. Võiks planeerida bussireisi, sest see lähendab inimesi rohkem ning planeerida bussiseminare.
(17) Kindlasti peaksid õppereisid jätkuma – kogemuste vahetamine Leader tegevusgruppidega teistes liikmesriikides ja planeerida üks õppereis aastas. Õppereisi sisu võiks olla võimaluste piirides temaatiline, näiteks: kohaliku ressurssi kasutamine Leaderi toetuse abil või ka pärimus- ja kultuuritraditsioonid või alternatiivenergeetika. Vajalik oleks maaeluvõrgustiku poolne metoodiline nõustamine, nii näiteks selle ühiste kavatsuste protokolli (koostöölepingu) koostamisel. Leader väliskoostööprojektil on ju kindlad Euroopa Liidu nõuded. Samuti võiks olla ka seminar väliskoostöö alal ning Maamajanduse Infokeskusel võiks olla kohe selline spetsialist, kes oskaks vajadusel aidata, kaasaarvatud erinevate kultuuride vahelisel suhtlusel jne.
(18) Olen ka väga seda meelt, et õppereisi on vaja. Osalesin sellel aastal esimest korda Taani õppereisil ja väga palju andis juurde. Oma silmaga näha kõike, see paneb mõtte liikuma. Aga mis teemal ja kuhu ei oska praegu öelda. Õppereisi võiks korraldada üks kord aastas, sellist suuremat õppereisi. Ootaks samuti koostööprojektide valdkonnas metoodilist tuge ja võibolla kontaktide vahendamist rohkem- vahendataks koostöö otsinguid.
(19) Tekkis mõte, et lisaks Leader valdkonnale on ka teised väliskoostööprojektid. Maaeluvõrgustiku üksuse kätte võiks koonduda ka see info kui otsitakse muu valdkonna osas projektipartnereid, mitte vaid Leader valdkonnas.
(20) Vaadates Eesti Leader tegevusgruppide kaarti ning vaadates Euroopa Ühenduse liikmesriikide kaarti, siis see jaguneb laias laastust samuti 26 riiki (26 liikmesriiki + Eesti (1) = 27 liikmeriiki). Iga Leader tegevusgrupp saaks ühe liikmesriigi, millega lähemalt tutvuda. Mõte oleks selles, et iga tegevuspiirkond (tegevusgrupp) koolitaks end mingi liikmesriigi kommete järgi välja: millega arvestada konkreetse maaga koostööd tehes, millised on selle maa rahvusvahelises koostöö tingimused (kombed). Õppereis peaks olema ja selle õppereisi üks teema võiks olla ka bussipedagoogika: lepitakse juba eelnevalt kokku teema, mida bussikoosolekul arutatakse (omaette teema). Milline õppereisi sihtkoha teema ja kuhu õppereis korraldada, see on omaette teema. Meie läheme märtsis Lapimaale, aprillis Belgiasse ning oktoobris Sloveeniasse.
(21) Kevadel oli probleem, et avastasime, et meil on väliskoostöö koha peal veel toetuse eelarvet kasutamata. Siis pöördusin Maamajanduse Infokeskuse poole, et leida väliskontakte. Kasutasime saadud kontakte, osad ei vastanud aga osad vastasid – sõelale jäid Sotimaa ja Ungari. Nüüd on meil plaanis korraldada maikuus rahvusvaheline konverents, kuhu me kõik oma väliskülalised ka kutsume. Aga abi tuleb igal juhul, kui küsida- siit majast (Maamajanduse Infokeskus) aidatakse.
(22) Võib-olla rõhutaks, mis mulle meeldib: kontaktide vahendamine on tõesti maaeluvõrgustiku üksuse keskne ülesanne sellel teemal. See oleks ka väga hea mõte, et iga tegevusgrupp süveneks mingi konkreetse liikmeriigi teemasse. Aga miks mitte teha rahvusvahelised suvepäevad (kõlab aplaus ).
(23) Väga raske on kaasata rohkem inimesi. Suurem osa vaatavad kõrvalt ja ootavad. Seda kaasamist ma tahaksin küll teistel rohkem õppida.
(24) Kutsuksin üles selles mõttes, et tõenäoliselt on meil (kohalikel tegevusgruppidele) eelarves kõigil ette nähtud toetuse eelarve ka väliskülaliste vastuvõtuks. Kasutame siis neid väliskülalisi ära, meie tegime juhtimiskoolituse, kus väliskülalised (iirlane ja rootslane) olid lektoriteks palgatud. Kui väliskülalisi kutsuda, siis ikka kindla eesmärgiga ja meie tegevusele kasulikul eesmärgil ka. Kutsusime ka kõiki teisti tegevusgruppe ka, et tulgu ka osasaama/ kuulama.
(25) Arvan, et see sama metoodiline abi seisneb ka selles, et kuidas väliskülalist vastu võtta.
(26) Maamajanduse Infokeskus aitaks vahendada just seda väliskontaktide kogemus, mis kõigil tegevusgruppidel olemas on. Me ise hakkamegi otsima, kuhu viia oma tegevusgrupi liikmed õppereisile, et siis saangi küsida teistel tegevusgruppidelt - kus oli midagi väga head / huvitavat. Ei peagi ju väga totaalselt uude kohta minema. Põhiline, et osatataks soovitada mingit head usaldusväärset inimest, kellega tasuks õppereiside osas läbirääkimisi pidada.
(27) Juba tulebki seoses nende suvepäevadega silmi ette, kuidas temaatika ongi erinevad Euroopa Liidu liikmeriigid. On siis seal väliskülalisi või mitte, aga iga tegevusgrupp esindab mingit maad. Näiteks, meie oleks iirlased ja teie sakslased jne ning pakkuda välja, et mis on selles maas erilist.
(28) Kas ühine seisukoht on siis, et toetada kohalike tegevusgruppide endi konverentse, kui teha mingi üks suurem konverents?
(29) Praeguse hetkel saab suurest üritusest rääkida toimumisajaga 2009 lõpus, või juba hiljaks jäänud. Kui suurest mõelda, siis 2010, sest ajaliselt siiski praegu enam ei jõua. 2010 aastal on praktikat (konkreetsed projektinäited) ka juba rohkem näha. Meie hakkame seda ette valmistama ja iga tegevusgrupp saaks hakata informeerima oma partnereid. Tehniline ettevalmistus - kuid pole nii suurt kohta väljaspool Tallinna?
(30) Mis teemat võiks käsitleda konverentsil? Käis selline mõte läbi, et kõigi nende ettekannete, põhiliseks teemaks võiks olla „Kuidas midagi teha?” Rääkides kogemustest, kuidas kaasata jne. Rohkem praktiliste näpunäidetega ja kaasata üritusele ka kedagi väljaspool Leader valdkonda.
Kokkuvõtte pani kirja: Meeri Klooren, Maamajanduse Infokeskus
Viimati muudetud: 23.10.2011