15.1.

Peatükk 15. Meeste ja naiste vaheline võrdõiguslikkus ning mittediskrimineerimine

15.1. Võrdõiguslikkus

MAKi koostamisel on arvestatud võrdõiguslikkuse põhimõtet eeskätt läbi tasakaalustatud kaasamise MAKi koostamisega tegelevate töögruppide ja komisjonide töösse.

Teiste hulgas on MAK ettevalmistamise protsessi olnud kaasatud maanaisteühendus MTÜ ETNA Eestimaal, mis mh. koolitab maanaisi ja tugiisikuid ning rakendab nende teadmisi naisettevõtjate ja tugiisikute võrgustike kaudu; selgitab sugude võrdsuse põhimõtteid, toetab naiste algatusi sotsiaalse toimetuleku suurendamisel ning maapiirkonna tööhõive parandamisel.MAKi rakendamist silmas pidades on Eesti maapiirkonnas järgmised peamised tendentsid, mida võib käsitleda meeste ja naiste ebavõrdsuse allikana:

naiste osatähtsus rahvastikus on Eestis 53,9%, maapiirkonnas 51,7%;

naiste tööhõive määr (54,8%) on madalam meeste vastavast näitajast (61,5%);

naiste majanduslik aktiivsus on madalam, nende osa ettevõtjate seas on suhteliselt väike;

naised lahkuvad töö kaotamisel kergemini tööturult ja muutuvad passiivseks;

naiste üldine haridustase on kõrgem;

meeste tööpuudus on mõnevõrra suurem.

Soolise võrdõiguslikkuse läbiva arvestamise viisid on meetmeti erinevad, rohkem on neid võimalik arvestada 1. ja 3. telje meetmete (eeskätt maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetme ning ka külade uuendamise ja arendamise meetme) ning LEADER-tegevuste rakendamise puhul.

Et edendada naiste osakaalu tõstmist ettevõtjate hulgas, on meetmete toetuse taotluste üksikasjalikes hindamiskriteeriumides võimalik teha soodustusi naisettevõtjatele (nt eelistada ettevõtteid, mille juhtkonnas on enam naissoost isikuid). MAKi seire ja hindamise käigus on mõningal määral võimalik kasutada sooliselt liigendatud hindamisnäitajaid ning saavutustasemeid.