14.2. Konsulteerimise tulemused
Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, ettepanekud MAK 2007–2013 kohta, 07.07.2006 (3)
Põllumajandusministeeriumi vastus:
Ettepanekuga on osaliselt juba arvestatud.
Riigiabi jagamine eeldab raha asjakohast kasutamist, mille üheks garantiiks on kasusaajate jätkusuutlikkus ning investeeringuobjektide sihipärane kasutamine vähemalt 5. aasta jooksul peale investeeringutoetuste saamist. Seega on õigustatud teatud piirangute kehtestamine kasusaajate ringile. Edukas tegutsemine taotluse esitamisele eelnenud mõistliku pikkusega perioodil on vaadeldav eeldusena toime tulla ka investeeringujärgsel perioodil. Meetmelehel ei ole nõuet, et mahetöötlemisega seotud investeeringute tegemiseks peaks ettevõte olema varem tegutsenud mahetöötlejana.
Mikropõllumajandustootjate arendamise investeeringutoetust on võimalik taotleda ka siis, kui põllumajandustootja tahab omatoodetud saaduste töötlemisega alles algust teha.
Põllumajandussaaduste töötlemise investeeringu meetmes on hetkel kirjas nõue, et ettevõte peab olema vähemalt 1 aasta tegutsenud. Seega alustavad ettevõtted toetuse saamiseks ei kvalifitseeru. Samas on võimalik toetust taotleda nendel ettevõtetel, kes seni (st vähemalt 1 aasta jooksul) on tegelenud tavatooraine töötlemisega, selleks, et üle minna mahetoodete töötlemisele.
Eesti Talupidajate Keskliit, 30.08.2006, e-postiga (1)
Seetõttu on ootuspärane määratleda abikõlbuliku sihtrühmana ühistuline töötlev tööstus ning tootjate omanduses olevad ettevõtted, kuna sellisel juhul liigub loodud lisandväärtus tagasi saaduste tootjale
Põllumajandusministeeriumi vastus:
Meetme eesmärk on toodete lisandväärtuse suurendamine, see saab suureneda vaid läbi selle kui seda algset toorainet võimalikult palju töödeldakse, kus iga etapp annab sellele tootele omapoolse lisandväärtuse. Seega on need etapid kõik toetatavad, kuskil ei ole öeldud, et toetatav on vaid selle lisandväärtuse andmine, mida ühistud või tootjate omanduses olevad tööstused sellele tootele annavad.
Kogu tegevuse lõppeesmärk on võimalikult suure lisandväärtusega toode, mille eest on turul võimalik küsida kõrgemat hinda, mis võimaldab selle toote lõppturustajal ka selle toote tootmisahelas ees pool asuvatele ettevõtetele tema poolt sisseostetava toote eest kõrgemat hinda maksta, mille kaudu saavad kõik tootmisahelas osalejad, sh ka algtooraine tootja lõppkokkuvõttes suuremat kasu. Antud protsessi toimimine on ka Eestis reaalselt nähtav, kui jälgida põllumajandusliku tooraine hindade statistikat.