alameetme 2.4.1. kohta;
Peatükk 14. Konsultatsiooniprotsess 14.2. Konsulteerimise tulemused
Konsultatsioonid sotsiaalpartneritega - Põllumajanduslik keskkonnatoetus - Keskkonnasõbralik majandamine
EPKK, 21.08.2006, e-postiga; 23.08.2006, nr 1-3/165; AS Tartu Agro kiri 22.08.2006, nr 1/748; Põllumajandustootja, reg. nr 9.4-2/7083; Seemneliit, 08.09.2006, e-postiga; ettepanekud 20.07.2006 PMANi ettekande kohta (1)
Keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärk peaks olema (nii on see vähemalt mujal EL liikmesriikides) motiveerida põllumajandustootjaid vähendama keskkonnakoormust, kompenseerida nende saamata jäänud tulu tootmise intensiivsuse vähendamisest ja tagada põllumajandustootmise jätkumine keskkonnahoidliku tegevusena. On arusaamatu loogika alljärgnevate piirangute osas: - a. Taimekasvuregulaatorite kasutamise keeld. Kas kasvuregulaatorid on keskkonnaohtlikud või keskkonda oluliselt rohkem saastavad kui muud kemikaalid? Selle piiranguga saavutame üldiselt keskkonnasõbraliku kultuuri – rukki – kasvatamise välistamise ettevõttes, kes peaks nimetuse järgi olema “keskkonnasõbralik majandaja”, kuna rukki kasvatamine ei ole majanduslikult mõttekas ilma kasvuregulaatorit kasutamata.
Põllumajandusministeeriumi vastus:
Nõustume esitatud seisukohaga. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse eesmärk on edendada keskkonnasõbralikku põllumajandustootmist ja suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.
EPKK, 21.08.2006, e-postiga; 23.08.2006, nr 1-3/165; AS Tartu Agro kiri 22.08.2006, nr 1/748; Põllumajandustootja, reg. nr 9.4-2/7083; Seemneliit, 08.09.2006, e-postiga; ettepanekud 20.07.2006 PMANi ettekande kohta (1)
On arusaamatu loogika alljärgnevate piirangute osas: - b. Koristuseelsel perioodil glüfosaatide kasutamise keeld. Koristuseelselt on võimalik orasheina tõrjeks kasutada madalamaid kulunorme kui muudel aegadel, mis peaks ju pigem keskkonda säästev olema? Või kas koristades orasheinaga segunenud vilja, mis koristuse käigus kombaini läbides niiskemaks muutudes nõuab täiendavat kütuse põletamist kuivatamiseks, saavutame suurema keskkonnasõbralikkuse?
Põllumajandusministeeriumi vastus:
Nõustume esitatud seisukohaga. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse eesmärk on edendada keskkonnasõbralikku põllumajandustootmist ja suurendada põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust.
EPKK, 21.08.2006, e-postiga; 23.08.2006, nr 1-3/165; AS Tartu Agro kiri 22.08.2006, nr 1/748; Põllumajandustootja, reg. nr 9.4-2/7083; Seemneliit, 08.09.2006, e-postiga; ettepanekud 20.07.2006 PMANi ettekande kohta (1)
On arusaamatu loogika alljärgnevate piirangute osas: - c. Vähemalt 2 meetri laiuse mitmeaastase taimestikuga ala jätmise kohustus põlluserva. Mida saavutame? Taimekahjustajate nagu umbrohtude, taimehaiguste ja kahjurite levitamiseks soodne ala. Loomulikult võib põllumees põletada hulga kütust selliste ribade niitmiseks, et vältida umbrohtude seemnetega levitamist, juurumbrohud ja teised taimekahjustajad levivad ikkagi. Mis saab siis, kui taimekaitsepritsiga tööde tegemisel tõrjutakse umbrohud ka sellelt alalt? Ja kuidas kajastuvad need pindalad toetuste taotlemisel: kas on tegu haritava maaga või rohumaaga ja 5 aasta pärast püsirohumaaga? Kui saab toetust haritava maa järgi (mida tõenäoliselt EL vastav regulatsioon välistab), siis jäetakse ilmselt pisut laiem kui 2 meetrit ala ehk siis 20 või 200 meetrit (olenevalt põllu suurusest). Rohumaaks deklareerimisega tekitatakse segadust ja puudub võimalus sellist “põldu” isegi kaardile joonistada, lisaks muutuvad registrites olevad pinnad.
Põllumajandusministeeriumi vastus:
Nõustume ettepanekuga ja keskendume keskkonnasõbraliku majandamise meetme rakendamisel olemasolevate maastikuelementide säilitamisele.