Kokkuvõte FICODER-ist
Allikas: Maaeluvõrgustiku üksus, Krista Kõiv ja Reve Lambur
Link piltidele: http://www.maainfo.ee...
Link ürituse tutvustusele: http://www.maainfo.ee...
16. juuni 2009
8.-10. juuni 2009 toimus Sevillas Hispaanias esimene rahvusvaheline maaelu arengu koostöö alane foorum FICODER, mille korraldas Regionaalne põllumajanduse ja kalanduse ministeerium Junta de Andalucia ning Keskkonna, maa- ja merekeskkonna ministeerium koostöös Hispaania maaelu võrgustiku üksusega.
| |
Foorum oli jagatud paralleelselt kolme tegevuse vahel:
Kokku oli foorumile registreerunud 1700 külalist/ osalejat 37 riigist.
Eestist osalesid foorumil maaeluvõrgustike üksus ning 6 tegevusgrupi esindajad: Kodukant Läänemaa, Tartumaa Arendusselts, Võrumaa Partnerluskogu, Põlvamaa Partnerluskogu, Jõgevamaa Koostöökoda ning Lõuna-Järvamaa Koostöökogu.
Eesti oli foorumil esindatud oma stendiga „Estonia - Leader LAGs and Rural Network Unit". Kokku oli üritusel esindatud nelja riikliku maaeluvõrgustiku üksuse esindajad stendidega: Itaalia, Eesti, Soome ja Rootsi ja oma stend oli ka Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunktil, vahetult maaeluvõrgustike stendide naabruses. Eesti maaeluvõrgustiku üksus jagas oma stendi Leader tegevusgruppidega, kes samuti olid kaasa võtnud oma piirkonda ja tegevusgruppe tutvustavaid materjale. Osad tegevusgrupid olid messi ajaks kokku leppinud ka kohtumised oma partneritega teistest riikidest. Samuti on positiivne tõdeda, et nii mitmedki Eesti tegevusgruppide esindajad valdavad ka hispaania keelt. Eesti maaeluvõrgustiku ja Leader tegevusgruppide stendil jagus huvilisi, nii Hispaania tegevusgruppide poole pealt, kui ka teistest riikidest, näiteks Ungarist ja Walesi maaeluvõrgustiku üksusest.
Eesti maaaeluvõrgustiku infomaterjalid, mida stendil jagasime:
Kokku jagasime stendil ca 200 infomaterjali Eesti Leader tegevusgruppide ja 200 infomaterjali Eesti maaelevõrgustiku kohta. Messile võtsime kaasa ka veel viimased Leader 2009 KALENDRID. Leader kalender on huvi äratanud ka teiste riikide maaeluvõrgustike üksustes, eelkõige just oma rõõmsailmselise ja optimistliku, kuid samas informatiivse kujundusstiili poolest ning metoodika osas, kuidas kalendripildid on tehtud Eesti kohalike tegevusgruppide kaasabil.
Ürituse seminari osa oli jagatud üldkogu ja nelja temaatilise seminari (maapärand, maamajandus, maarahvastik ja võrdsed võimalused) vahel.
Üldkogu esimese ettekande tegi Domingo Gomez Orea Madridi Ülikoolist teemal „Territoriaalne ühtekuuluvus ja maaelu areng".
Oma ettekandes esitas ta mh ka tulevikunägemuse, mille kohaselt põllumajandus annab tööd vaid 3 - 5% tööjõust; suured ja väikesed linnad omavahel vahelduvad nii, et piirkondlikult tekib nö võrgustik, mille tulemusena ei ole sisulist vahet, kas inimene elab maal või linnas - iga inimene elab seal, kus talle meeldib ja ta ei ole mitte kusagil muust maailmast nö ära lõigatud, mis eeldab, et on olemas hea lairibaga varustatus, hea juurdepääs arstiabile, teedele jms. See kõik eeldab aga läbimõeldud territoriaalset planeerimist.
Üldkogu teise ettekande tegi John Lougheed, kes on Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi Euroopa võrgustiku ja maaelu arengu poliitika seire üksuse juht, teemal „Maaelu areng aastatel 2007-2013".
Kokku on Euroopa Komisjonile esitatud ja Komisjoni poolt heaks kiidetud 27 riikliku maaelu arengu strateegiat ja 94 maaelu arengukava, millest 88 on riiklikud või piirkondlikud, 2 riiklikku raamistikku ning 4 maaelu võrgustiku programmi.
Maaelu arengu programmide keskmine rahaline jaotus on järgmine: 44% 2. telg, 34% 1. telg, 13% 3. telg, 6% Leader telg ning 3% tehniline abi.
ÜPP tervisekontrolli raames suunatakse maaelu arengu poliitikale lisaraha uute väljakutsete (nt kliimamuutused, innovatsioon, taastuvad energiaallikad, veemajandus, lairiba jt) jaoks. 2009. a lõpuks tuleb maaelu arengukava muudatused heaks kiita, et saaks eraldatud lisaraha kasutama hakata. John Lougheed rääkis oma ettekandes ka Euroopa maaelu arengu võrgustikust, mille peamiseks eesmärgiks on maaelu arengu poliitika efektiivsemaks muutmine ning riikidevahelise dialoogi suurendamine (vahetamaks omavahel kogemusi/ideid).
Euroopa maaelu arengu võrgustiku raames on alustanud tööd kolm temaatilist töögruppi, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid:
Foorumi kokkuvõttena tutvustati 10 punktist koosnevat foorumi järeldust, kus mh toodi välja, et Leader lähenemine on hea võimalus teha koostööd, Leader lähenemisel peaksid ka põllumajandustootjad olema olulisemal kohal kui nad praegu on, sest maaelu areng ei ole võimalik ilma taluniketa (loe täsiversiooni eesti keeles , link hispaania keelsele originaalile http://www.ficoder.es/?lang=en).
Foorumi kolmandal päeval toimusid kaks õppereisi, ühe teemaks oli maastike väärtustamine ning teise teemaks majanduslik mitmekesistamine.
Õppevisiidi eesmärk oli näidata milline on olnud maaelu arengu poliitikate mõju Andaluusia maapiirkonnas.
Õppevisiidi teemad olid jagatud kolmeks osaks: toitlustusteenused, tööstusmaastiku loodulik taastamine ja maaturismi valdkonnas kasutusele võtmine.
Õppevisiidi ajal näidatud objektid on olnud toetatud Leader II ja Leader+ projektide raames ning Euroopa Põllumajanduse ja Arendus- ja Tagatisfondist (struktuurifondid) maapiirkondade majandusarengu ja mitmekesistamise programmi kaudu, aastatel 2000 - 2006.
Õppevisiit viis Cuenca Minera de Huelva piirkonda.
Piirkond hõlmab seitset kohalikku omavalitsust, mis kõik on ajalooliselt seotud Rio Tinto kaevandusega. Kaevandusala oli kasutusel ka juba 5000 aastat tagasi ja on üks suurematest vase, väävli, kulla ja hõbeda pealmaakaevandustest. Viimased 150 aastat on kaevandust väga intensiivselt kasutatud, kuid 2000. aastal suleti osa kaevandusalast madala vase hinna tõttu. Varasematel aegadel, kui kavandus töötas elas Cuenca Minera de Huelva piirkonnas kuni 50 tuhat elanikku, hetkeks on piirkonda jäänud ca 17 000 elanikku. Kaevanduse sulgedes jäi tööta ca 3 000 elanikku. Muudatused seoses kaevandamise lõpetamisega on praktiliselt puudutanud iga piirkonna peret.
Pärast kaevandamise lõpetamist loodi kaevandusala haldamiseks sihtasutus Rio Tinto Fond, kes hakkas otsima vahendeid ja toetusskeeme, millega piirkonda taaskasutusele võtta ja mitmekesistada. Piirkonna kohta vaata videod www.youtube.com.....
Piirkonnas tegutseb kohalik tegevusgrupp Grupo de Desarrollo Rural de la Cuenca Minera de Riotinto. Veebileht www.cuenca-minera.es... (Google tõlke versioon)
Õppevisiidi esimene külastuskoht oli kaevandusmuuseum, mis on üks esimestest Rio Tinto Fondi läbiviidud projektidest.
Kaevandusmuuseum rajati endise Inglise haigla asemele. Õppevisiidi marsruudis oli ka kaevandusala läbimine (ca 12 kilomeetrit) vanal kaevandusraudteel kaevandusrongiga. Vana veermiku (kaevandusrongi) rekonstrueerimiseks taotleti ja saadi Leader programmi vahendeid ka kohaliku tegevusgrupi kaudu, kes on aktiivselt osalenud kogu piirkonna arengutele kaasaitamisel. Peale raudteerongi kasutusele võtmise ja marsruudi väljatöötamisele koordineerib Rio Tinto Fond ka ala arheoloogilisi uuringuid ja vastavat teavitustööd. Kaevandusmuuseumi rajamine ja kaevandusrongi taaskasutusele võtmine on osa kaevandusala tegevuse taastamisest uuel eesmärgil - turismi arendamine. Algne idee oli taastada ja avada külastajatele tutvumiseks oluline peatükk piirkonna ajaloost ning loomulikult luua uusi töökohti piirkonda. Igal aastal külastab kaevandust ca 100 000 külastajat.
Õppevisiidi teine külastuskoht oli kaevandusalale ja sellega piirnevale loodusalale rajatud teemapark El Castillo de las Guardas.
Sellel kaevandusalal lõpetati tegevus 20 sajandi keskel ning 30 aastat seisis see ala kasutamata. 80ndate aastate keskel hakkas omavalitsus ostma endisi kaevandusalasid ning praeguseks on loodud 230 hektaril asetsev teemapark, mis koosneb kardisõidurajast, safari loomapargist ning vana Texase stiilis toitlustus- ja majutusalast, kus pakutakse lisaks söögile ja majutusele ka meelelahutust väikese eeskava näol. Ka sellele projektile on toetust saadud nii Leader II kui ka Leader+ raames.
Õpikogemus: pikaajaline strateegiline piirkonna planeerimine ja koostöö kohalike omavalitsuste ja piirkonna arenguorganisatsioonide, sh Leader tegevusgrupi vahel.
Piirkonna arendamise eesmärk on muuta mitteatraktiivset tööstusala uuesti elavaks maapiirkonnaks, nii turismi, kui ka loodusväärtuste kasutamise valdkonnas. Endisel kaevandusalal tehislikult tekitatud maastiku ja loodusväärtuste taaskasutus ja uus väärindamine. Näiteks kaevandusrongilt vaadeldav lahtise kavandusala suurejooneline vaade, rohke raua- ja väävlisisaldusega jõed (värvilt kollased ja punased), tööstuslikult kujundatud maastiku omapära ärakasutamine vana-teksase stiilis asumi rajamisel ja safari-stiilis loomapargi vaatamisväärsustega tutvumisel.
Teise õppereisi raames näidati Leader projekti raames valminud mesilasmuuseumi, kus räägiti mesitaru juures detailselt, kuidas mett saadakse. Samuti tutvustati ühte majutusasutust ning väikest juustutööstust.