4. - 6. juunil 2009 toimus Pärnus Strand Spa & Converence Hotel´is rahvusvaheline kalanduskonverents „Kalanduspiirkondade säästev areng". Kalanduspiirkondade koostöö parandamine oli konverentsi üheks oluliseks võtmeteemaks ja seoses sellega arutati ka ühiste koostööprojektide võimaluste üle.
Konverentsi korraldasid koostöös Eesti Põllumajandusministeerium ja Euroopa Komisjoni merenduse ja kalanduse direktoraat (DG MARE). Osavõtjaid oli ligi 120 inimest ja 20 erinevast riigist. Enamik osalejatest olid kalanduspiirkondade esindajad, kelle igapäevane tegevus on väga tihedalt seotud rannapiirkonna ja kalanduse edendamisega. Tasub rõhutada, et tegemist on esimese nii laiahaardelise ja autoriteetse üritusega Euroopa kalanduse valdkonnas. Äärmiselt tore oli, et ürituse toimumispaik oli just Eesti linn Pärnu.
Konverentsil said ettekannete tegemiseks ja töögruppides sõna ka eestlased. Tegevusgrupi moodustamise ja igapäevatöö kogemust jagas Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevjuht Merle Adams ning võrgustikutööd Eesti maaeluvõrgustiku üksuse tegemiste näitel tutvustas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja Ave Bremse.
Kalandusgruppide toimimisest sai arutada töögruppides
Konverentsi põhiteemaks oli Euroopa Kalandusfondi (EKF) neljas telg „Kalanduspiirkondade säästev areng". Peamise tähelepanu all oli kalanduse tegevusgrupi asutamine, juhtimine ja igapäevatöö. Kogemusi jagasid erinevate riikide edukate Leader gruppide juhid, sest Leader tegevusgruppide tegevuste eesmärgid sarnanevad paljuski kalanduse tegevusgruppide omadega. Töögruppidesse jaotunud osalejad said omavahel vahetada kogemusi EKF 4 telje rakendamisest.
Arutati teemadel: kuidas luua üldse kohalikku tegevusgruppi ning kuidas teha koostööd organisatsiooni liikmetega ehk kuidas arendada partnerlust. Oluline arutlusteema oli ka tegevusgruppi tegususe hoidmine, sest tihtilugu luuakse ühinguid, seltse või teisi sarnaseid organisatsioone alguses suure innuga, kuid põnevuse kadumisel jääb tegevus soiku. Räägiti ka teemadest nagu edukate projektide tegemine, mis teeb projekti edukaks, kuidas leida just neid õigeid ideid, et mõttearendusel, mis paberile kirjutatakse ka tulevikus edasiviivat arengut on. Töögruppides pöörati ka suurt tähelepanu piirkonna strateegia koostamisele. See teema on Eesti kalanduse tegevusgruppide jaoks hetkel väga aktuaalne, sest tegevusgruppide strateegiad peavad valmima hiljemalt 1. jaanuariks 2010.a.
Kui kaugele oleme jõudnud kalanduspiirkondade arenguga?
Konverentsil läbivalt esitatud ettekannetest ja grupiaruteludelt sai küllaltki palju erinevat informatsiooni liikmesriikide kalanduspiirkonna arengute kohta. Riigid on väga erinevatel kaugustel. Siinkohal on Eesti "Kalanduspiirkonna säästva arengu" ehk EKF-i 4 telje rakendamisega jõudnud keskmisest kaugemale. Moodustatud on 8 tegevusgruppi, kes kõik valmistavad ette oma piirkonna strateegiaid ning kolmel neist on hetkeks strateegiad ka juba Põllumajandusministeeriumi poolt kinnitatud. Rääkides teiste maade kalanduse tegevusgruppidest saab näiteks välja tuua, et Lätis, Leedus, Rumeenias ja Poolas on nii kaugele jõutud, et tegeletakse tegevusgruppide moodustamistega. Kuid märkimist väärib ka asjaolu, et kalanduse tegevusgruppidel ei ole terves Euroopa Liidus nii pikaajalist ajalugu, kui näiteks Leader tegevusgruppidel. Seetõttu on sellisel koosviibimisel eriti suur tähendus ja roll.
Eesti paistab silma, võrrelduna teiste liikmesriikide tegevustega, väga paindliku süsteemiga, kuidas EKF 4 telge rakendada. Põllumajandusministeerium on andnud kalandus tegevusgruppidele nii öelda „vabad käed", kuidas luua oma tegevusgrupp ja milline peaks piirkonna strateegia olema. Samal ajal, aga ollakse suureks toeks, sest tehakse päris tihedalt vajalikke koolitusi ning seminare.
Nii nagu mitmetes teistes liikmesriikides teevad ka Eesti kalanduse tegevusgrupid koostööd kohalike Leader tegevusgruppidega. Eesti kaheksa kalanduse gruppi teevad tihedat ühistegevust 17 Leader tegevusgrupiga. Nagu eelnevalt öeldud on Leader tegevusgruppide tegevused ja eesmärgid vägagi sarnased kalanduse gruppide omadega, kuid kohe kindlasti ei saa neid üks ühele võtta. Nii kostus ka konverentsil väikest kartust, et praegu kalanduse tegevusgruppidele jagatavad kogemused on liiga Leader kesksed. Kuna seesugune kalanduspiirkondade arengule lähenemine on võrdlemisi uus, siis on mõistetav, et võetakse õppust juba tehtud sarnastest tegevustest. Eks ole ka seetõttu kalanduse tegevusgruppide rahvasuus leviv nimi "Kala Leader".
Konverents soodustas koostööpartnerite leidmist
Konverentsi käigus oli kõigil osalejatel võimalus leida tegevusgruppe ja riike, kellega oleks ühiseid huvisid, kogemusi mida jagada ja kellelt oleks midagi kasulikku õppida. Selleks oli spetsiaalselt ette nähtud nn võrgustumise blokk, kus igaüks võis uudistada erinevate riikide stendide juures ning hankida uusi kontakte. Seetõttu oli konverents väga informatiivne, kogemusterohke ja koostöö arendamist soodustav.
Kogemuste vahetamine ja probleemidest rääkimine olid ühed olulised konverentsi lisandväärtused. Kõige kasulikum oligi üritus, aga just neile kes alles alustavad, nii oli ka töötubades kõige aktiivsemad küsijad just alustavate kalanduse tegevusgruppide esindajad. Kuid kindlasti leidsid põnevat mõtlemisainet ja energiat edasi minekuks ka kogenumad.
VAATA! Lisaks: