31.08.2009

Noorsootöötajad said kokku tegevusterohkel suveseminaril Saksamaal Allikas: Annely Veevo, Riin Palloni ja Piret Maasiku aruannete alusel on kokkuvõtte toimetanud Meeri Klooren maaeluvõrgustiku üksusest 31. august 2009
7. - 23. juulil toimus Lõuna-Saksamaal Herrsching am Ammersee´s, looduslikult imekaunis paigas, 24. rahvusvaheline maanoorte juhtide suveseminar „Õppimine teistelt - tegutsemine iseseisvalt".nnnnnnnnnnnnnnnnnnn Eestist osalesid suveseminaril Annely Veevo Hiidlaste Koostöökoja soovitusel, Riin Pallon Raplamaa Partnerluskogu soovitusel ning Piret Maasik Tartumaa Arendusseltsi soovitusel.
Seminaril osalemiseks korraldas Maamajanduse Infokeskus aprillikuus 2009 konkursi, üheks konkursil osalemise tingimuseks oli kohaliku Leader tegevusgrupi soovituskiri, mis seob seminaril osalejad Leader´iga ning on niimoodi oma kasuteguri poolest mitmetasandiline. Suveseminari eesmärk oli kokku tuua erinevatest tegevussfääridest noorsootöötajaid ja kõike seda selleks, et ühiselt vaadelda maaelu arenguga seotud probleeme ning seda eelkõige läbi noorte arengu maapiirkonnas. Kolme Eesti esindaja: Annely, Riinu ja Pireti kokkuvõtvate aruannete põhjal saame veidikenegi aimu sellest kolmenädalasest tegevusterohkest suveseminarist. Kogemused igast maailmaotsast Seminari osalejaskond oli rahvuste poolest vägagi mitmekülgne. Üle 70 osaleja 42 erinevast riigist. Esindatud maad: Eesti, Holland, Venemaa, Ukraina, Armeenia, Aserbaid?aan, Poola, Ukraina, Ungari, Türgi, Etioopia, Benin, Dominikaani Vabariik, Haiti, India, Cambodia, Madagaskar, Mali, Maroko, Namiibia, Nepal, Niger, Nigeeria, Pakistan, Peruu, Surinam, Taivan, Tansaania, USA Arizonas, Guinea-Bissau, Bhutan, Botswana, Burundi, Haiti, Keenia, Malawi, Ruanda, Lõuna-Aafrika Vabariik, Togo, Tchad, Uganda ja Saksamaa. Kuna seltskond oli kirju ja paljud osalejad tulid väljastpoolt Euroopat ning kogemused, arusaamad erinesid tohutult, sai seminari üheks suureks osaks erinevate kultuuridega tutvumine. Riin Pallon kirjutas oma aruandes: „Esimene ehmatus oli päris suur, kuna polnud varem nii palju eri maadest ja rahvustest inimesi ühes ruumis korraga kohanud. Sellega harjumine võttis mul mitu päeva aega. Hiljem oli juba huvitav vestelda inimestega erinevatest kultuuridest." Rahvusvahelisus tekitas ka natuke segadust. Väljavõte Annely Veevo kokkuvõttest: „Mina ja Piret Maasik esitasime ühise teemana „Kuidas hoida noori elamas maapiirkonnas". Grupiga proovisime leida probleemile lahendusi. Üsna varsti avastasime, et selline meetod ei ole kõige efektiivsem, sest eurooplastel ei ole samad probleemid aafriklaste ega isegi türklastega. Ja meie lahendused ei ole ammugi sarnased. Näiteks ei saanud türklased ja kambodzhalane aru teemast Fondid (võimalusest taotleda raha probleemide lahenduseks). Pärast pikka ja pingelist selgitustööd olime tagasi alguses, sest kui neil oma riigis sellist süsteemi ei ole, ei suuda nad ka asjast aru saada." Kuid sellegi poolest andsid kõik osalejad omalt poolt suure panuse üksteiste kogemustepagasi suurendamisse. Nii oli ka terve seminar ülesehitatud mõttega, et arvestatakse ka kultuuride erinevustega
Seminari tegevused Kolmenädalane koosviibimine oli tihedalt täispikitud kõiksuguseid grupitöid, seminare, ettekandeid, ajurünnakuid ja õppereise. Kuna seminari töökeeli oli kolm: inglise, saksa ja prantsuse, siis moodustati teisel päeval ka kolme keele põhjal grupid, kümme inimest ühes grupis. Jagamisel arvestati nii meeste-naiste suhet, kui ka seda, et ühes grupis poleks ühest riigist mitut esindajat.
Seega loodi kogemuste vahetamiseks võimalikult hea keskkond nii, et igaüks saaks kaasa rääkida. Nii mööduski esimene nädal põhiliselt gruppides arutades ja probleeme lahates. Suur rõhk oli meeskonnatöö ja usalduse tähtsusel. Arutati teemadel: milline on hea juht, liidriomaduste kaardistamine, kuidas lahendada probleeme, kommunikatsioon, kuidas teha head esitlust, motiveerimine ja koostöö. Lisaks anti nädala lõpus kõigile osalejatele võimalus teha ettekanne enda tutvustamiseks. Teise nädala alguses toimusid väljasõidud. Osavõtjad said teha oma valiku kolme õppereisi teema vahel: kutseharidus, sotsiaalsed probleemid ja piirkondlik areng. Väljasõit andis osalejatele võimaluse kohapealset elulaadi kaeda. Samal nädalal arutati ja lahati probleeme maanoorsootööst avatud ruumi (open space) meetodil. Piret Maasik ja Anneliy Veevo liitusid töögruppiga mille teemaks oli - „ Kuidas hoida noori elamaks maapiirkonnas". Riin Pallon liitus töögrupiga, kus arutati teemat - „Noorte kaasamine ümbruskonna planeerimisse". Sellised grupiarutelud kestsid mitu päeva ja lõppesid suure ideeturuga ja esitlusega kõigi osalejate ees. Koolitus lõppes personaalse tegevuskava loomisega. Reegliteks oli, et tegevuskava on võimalik ka reaalset kasutada ja see sisaldab koolitusel õpitud tarkusi. Seega oli viimane ülesanne justkui eksam või siis kogemuste kinnistamine, et kolme nädala intensiivne töö läbi mõelda. Koosolemise kasutegur Kolm nädalat arutelu ja õppimist andis osalejatele palju juurde. See oli piisavalt pikk aeg, et õppida tundma ka oma grupi liikmeid ja miks mitte ka edaspidi koostööd teha. Mõned väljavõtted Eesti osalejate kokkuvõtetest, otsides vastus küsimusele: Mida koolitusel juurde õpiti? Annely Veevo: „Väga lühidalt öeldes õppisin, kuidas võiks olla üks hea meeskonnatöö. Kuna meil olid pidevalt väikegrupid, saime seda hästi praktiseerida. Meeskond töötab hästi, kui kõik meeskonnaliikmed on võrdsed. Liider ei tohi domineerida, vaid ta peab kaasama tegevusse kõik osalised, oskama panna neid rääkima." Riin Pallon: „Õppisin seminaril palju meekonnatöö kohta. Teadvustasin endale hea grupitöö tähtsust ja ka õppisin, kuidas seda saavutada. Loodan, et kontaktid, mis sai loodud, ka kestma jäävad ja me koos mõne projekti läbi viime või muul moel koostööd teeme." Piret Maasik: „Saadud kogemus oli multikultuurne ja vaieldamatult unikaalne ja kannab määravat rolli minu edaspidistes tööalastes tegemistes. Tunnen, et kolme nädalaga laienes mu silmaring 3 aasta võrra ja see tunne on väga eriline. Iga teekond algab esimesest sammust... Usun, et me kõik tunnetasime kõigi väärtust ja see motiveeris." Eesti osalejate lühitutvustused: Annely Veevo on Union of the Baltic Cities (UBC) juhatuse liige ja UBC hariduskomisjoni sekretariaadi juhataja ning Kärdla linnavalituses arengu- ja planeerimisosakonna projektijuht. Noortejuhtide suveseminaril osales Leader tegevusgrupi Hiidlaste Koostöökogu soovitusel. Riin Pallon on Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse SA juhataja ja noorteinfo spetsialist, igapäevatöö sisu lisaks juhtimisele: noorteinfo spetsialist, noorteprojektid, Raplamaa nooteportaali haldamine, ürituste ja koolituste korraldamine. 5. - 29. augustil 2009 Pärnu Linnagaleriis, Kontserdimajas oli avatud Riin Palloni maalinäitus "Mees". Noortejuhtide suveseminaril osales Leader tegevusgrupi Raplamaa Koostöökogu soovitusel. Piret Maasik on Tartumaal Laeva kultuurimaja juhataja. Piret on töötanud Nõo Põhikoolis ja Tartu Veeriku koolis huvijuhina, olnud Noorteühing Eesti 4H volikogu liige ja klubijuht, olnud Rural Youth Europe rahvusvahelise Eestis toimunud sügisseminari korraldusmeeskonna liige. Noortejuhtide suveseminaril osales Leader tegevusgrupi Tartumaa Arendusseltsi soovitusel. Noortejuhtide suveseminari kava ja tutvustus maainfo.ee veebil: http://www.maainfo.ee... Noortejuhtide suveseminari ametlik veebileht: http://www.international-herrsching-seminar.de... Annely Veevo blogi üritusest: http://annelyveevo.blogspot.com...