04. august 2009 Vana-Vigala põhikooli ehk Vigala lossi rekonstrueerimine, keskväljaku väljaehitamine ja külakeskuse siseviimistlus Kivi-Vigalas ning vallavalitsuse ruumide remont - kõik need tööd on praegu Vigala vallas käsil.
„Kui keegi näeb selle taga kohalike omavalitsuste valimise aastat, siis ta eksib. Aastaid tagasi on projekte kirjutatud, raha on saanud pikalt koguda, külakeskusega alustasime juba 2006. aastal," ütleb parajasti puhkusel olev, kuid ennast kõigi tegemistega kursis hoidev Vigala vallavanem Priit Kärsna.
Rahamahukaim ettevõtmine
Vana-Vigala põhikooli rekonstrueerimiseks saadi toetust - 6 106 528 krooni - kohalike avalike teenuste arendamise meetme kaudu. Sugugi väike pole siin ka valla omaosalus - 1 432 396 krooni. Objekti peatöövõtja on AS Facio Ehitus, ehitamas on palju alltöövõtjaid. Kõik pole kaugeltki ideaalilähedaselt laabunud, aga vallavanema sõnul on kõige tähtsam see, et töö käib ja isegi nädalavahetustel. Käsil on katuse vahetus, fassaad, keskküttesüsteemid. Kas ja kuidas on põhikool valmis alustama 1. septembril, selgub augustikuu keskel. Kui on näha, et majas ei saa õppetööd normaalselt korraldada, leitakse teisi lahendusi.
Põhikooli õpilased ja õpetajad paigutatakse ümber tehnika- ja teeninduskooli ruumidesse või sõidutatakse Kivi-Vigala põhikooli. Vallavanema arvates ei saa majas, kus käivad ehitustööd, olla normaalset koolitööd.
Külakeskus ja keskväljak
Külakeskuses käivad siseviimistlustööd ja maja peaks korda saama septembris. Siseviimistluseks saadi regionaalsete investeeringutoetuste programmilt 373 666
krooni, vallapoolne osalus oli 66 500. „Sisekujundusprojekti tegi vallaga viimastel aastatel tihedalt seotud kunstiinstituudi haridusega disainer ja sisearhitekt Juta Ruut. Hästi mõjuvad tema välja pakutud värvilahendused," ütleb Vigala abivallavanem arendusjuht Riina Redlich. Sama ütles reedel Lalande OÜs töötav Vigala mees Heino Lints ja lisas, et Juta Ruut astub läbi ja vaatab ka ise üle, kuidas töö laabub.
Ehitaja sõnul on saada igasugust ehitusmaterjali, kas aga just alati sobivat. „Saime näiteks lavalauad Paidest. Kusagilt mujalt polnud leida paksu ja pisut üle viie meetri pikkust lauamaterjali. Tahtsime korralikku põrandat, kus laudu ei ole jätkatud," selgitab Heino Lints ja näitab ruumide paigutust. Lava alla tuleb igatahes panipaik.
Vana maja ilmestab terrass. Magistrali mehed Pärnumaalt Saugast panevad paika teekive. Kõik ehitajad on vaimustuses, et vana puithoone, rahvamaja, kus tänased
pensionärid nooruspõlves tantsu löönud, on päästetud. „Nüüd siis pidutsevad järgmised põlvkonnad," arvab Heino Lints. „Terrassil on võimalik väike kohvik avada, uks viib sealt otse majja.
Mänguväljak, rula- ja lõkkeplats, asfalteeritud ja valgustatud kõnniteed, kus kena jalutada ja rulluiskudega sõita, istepingid, kaunis haljastus koos purskkaevuga - niisugune peaks tulema külakeskuse taga olev Kivi-Vigala keskväljak. Projekti koostas Margit Leemet. Siiani on see olnud unistus ja mõnigi on küsinud - miks selline uhkus maale? Aga miks mitte!
Keskväljaku ehitamise omaosalus on üle poole miljoni ja täpselt miljoni saab LEADERile esitatud taotluse vahendusel. Tööd käivad, alustati omafinantseeringust saadava rahaga.
Luksusest on asi kaugel
Vigala vallavalitsuse ruumides pole kogu valla eksisteerimise ajal remonti õieti tehtudki. Töödega alustati tänavu 18. mail. „Kõige tähtsam on see, et esimesele korrusele saavad ruumid raamatupidaja ja sotsiaaltöötaja," ütleb Riina Redlich. Sotsiaalametniku juurde teisele korrusele minek käis mõnelegi kodanikule üle jõu, seepärast pidi Ilme Roosi sageli ise kliendi juurde alumisele korrusele tulema.
Eelarves oli eraldatud valla ruumide remondiks 250 000 krooni ja volikogu otsustas juurde anda veel 150 000. Kuigi aknad olid juba 2008. aastal vahetatud, jäi paraku nimetatud summadest väheks, sest ainuüksi ruumidevahelised uksed ning valve- ja tuletõrjesignalisatsioon läksid maksma vastavalt 35 000 ja 50 000 krooni. Ülemise korruse toad saavad ehk sirgemad põrandad kuid koridor jääb kindlasti järge ootama.
Vallavanem Priit Kärsna nendib, et suvi on parim aeg remondi tegemiseks, sest siis ametnikud puhkavad ja saab järjest ruume tühjaks teha.