Riikliku maaeluvõrgustiku juhis

Riiklik maaeluvõrgustik

1. TEHNILISE ABI OSA PEALKIRI

Riiklik maaeluvõrgustik

2. SEADUSANDLIK ALUS

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 66

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, 15. detsember 2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, artikkel 41 ja lisa II punkt 16.2.

3. RIIKLIKU MAAELUVÕRGUSTIKU RAHASTAMINE

Riikliku maaeluvõrgustiku rahastamine toimub maaelu arengu programmides määratud tehnilise abi kaudu. Piirkondlike programmidega liikmesriigid võivad teha ettepaneku riikliku maaeluvõrgustiku rakendamiseks eriprogrammi kaudu.

Informatsioon riikliku maaeluvõrgustiku eelarve kohta nähakse ette programmi tabelis, soovituslik jaotus maaelu arengu meetmete kaupa.

4. ÜHENDUSE MINIMAALSED NÕUDED

4.1. Asutamise (rakendamise) tähtaeg

Riiklik maaeluvõrgustik peab olema asutatud (rakendatud) hiljemalt 31. detsembriks 2008 aastal

4.2. Eesmärgid ja kohustused

• maapiirkondade arengust huvitatud osapoolte kaasamine;

• peamisteks kohustusteks on soodustada teadmiste vahetust liikmesriikide tasandil, samuti olla tugi maaelu arengu poliitika rakendamiseks ja hindamiseks;

• koordineerida ja kindlustada antud informatsiooni vahetust kohalikul, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil.

Tegevuskava peab sisaldama vähemalt:

• teadmiste levitamine: heade tavade (kogemuste, edulugude) määratlemist ja analüüsi ning vastava teabe, kogemuste ja oskuste vahetuse korraldamist;

• koolitused: kohalike tegevusgruppide kujunemisprotsessis nende koolitusprogrammide ettevalmistamist;

• tehnilist abi territooriumisisesele ja riikidevahelisele koostööle.

5. MAAELUVÕRGUSTIKU JUHTIMISEKS VAJALIK STRUKTUUR

Tagamaks tugi koostööle Euroopa Liidu maaeluvõrgustikuga, liikmesriikide riiklike maaeluvõrgustikega ja teiste riikidevaheliste koostööprojektidega, peab maaeluvõrgustiku struktuuris olema piisav rahvusvaheliste kogemustega personal.

6. SOOVITUSED

6.1. Soovitused struktuurile

Vajaliku maaeluvõrgustiku struktuuri loomise eest vastutavad liikmesriigid. Struktuuri organisatsiooniline ülesehitus võiks olla soovitatavalt alljärgnev:

• alaline sekretariaat maaeluvõrgustiku juhtimiseks (riiklik võrgustiku üksus);

• maapiirkonna arengust huvitatud osapoolte (organisatsioonid, kes esindavad programmi kolme telje meetmetest kasusaajate huve) ja vastavate asutuste esindajatest moodustatud koordineeriv komisjon;

• temaatiline võrgustik: eraldi huvigruppide võrgustik, kes peaksid suunama võrgustiku tegevuses osalejate otsest huvi kaasarääkima avalikes aruteludes. Programmi alguse perioodil võib antud teemaatiline võrgustik (alamvõrgustik) aidata määratleda maaeluvõrgustiku üldist arenemisprotsessi ja aitama kasutusele võtta koostööd edendavaid meetodeid. Edaspidi aitab temaatilise võrgustiku kaasamine laiendada maaelu teemade käsitlemise ulatust ning üldisemat info- ja kogemuste vahetust.

I ja II telg:

• kutselised põllumajanduslikud,
• põllumajandussaadusti töötleva ja metsandusvaldkonna koolitus organisatsioonid;
• talunike organisatsioonid, s h noortalunike organisatsioonid;
• tootjate ühendused ja põllumajandusühistute ja metsaühistute ühendused, sh põllumajandustootjate kvaliteedikettide ühendused;
• põllumajandus kaubanduskoda;
• põllumajanduslike ja metsandusvaldkonna nõustajate võrgustik;
• metsaomanike ühendused;
• põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja metsatööstuste ühendused;
• maaparandusühistute ühendused;
• energia- ja veevarustus organisatsioonid;
• mäestike talunike organisatsioonid; NATURA 2000 võrgustik;
• keskkonna organisatsioonid;
• põllumajanduskeskkonnatehnika jm teadusinstituudid; loomakaitse organisatsioonid jne

III telg:

• maapiirkonna kaubandus- ja tööstuskoda;
• maaturismi organisatsionid;
• maastike– ja keskonnakaitse organisatsioonid;
• kultuuripärandi kaitse organisatsioonid;
• kutselised koolitus-organisatsioonid

IV telg:

• kohalikud tegevusgrupid ja nende mitteametlikud (vabatahtlikud ehk „mitteformaalsed”) võrgustikud.

Seotud asutused on programmis määratud piirkondlikud ja riiklikud programmi rakendamisega tegelevad asutused ja muud asjaomased maaelu arenguga seotud asutused, maakogukondade riiklikud ühendused.

6.2. Soovitused maaeluvõrgustiku koosseisule (inimressurssidele)

Riikliku maaeluvõrgustiku üksuse asutamiseks on kaks võimalust: täielikult riikliku ametiasutuse siseselt, või täielikult või osaliselt, ühe või mitme lepingupartneri kaudu (rohkem sellisel juhul, kui puudub ametiasutus, kellel oleks vajalik võimekus olla võrgustiku liikumapanevaks jõuks).

Artiklis 68 nimetud ülesanded saab täita ka pakkumismenetlusega leitud mitme lepingupartneri poolt. Sellisel juhul täidab võrgustiku juhtimiseks vajalikku koordineerivat rolli riiklik ametiasutus või üks lepingupartneritest.

Olulised tehnilised resurssid hästi funktsioneeriva ja tõhusa võrgustiku jaoks:

• infotehnoloogia: hea interneti ühenduse ja andmebaasid;

• kontaktid teadusasutustega, teiste maaelu arengule suunatud poliitikaid rakendatavate asutustega jne, et olla suutlik välja arendama laiem lähenemine maaeluvõrgustiku tegevusele;

• head teadmised Euroopa kultuurist, taustast ja ajaloost, et tagada asjatundlik ja pikaajaliselt toimiv maaeluvõrgustiku juhtimine ning paremini arvestada maaelu arengust huvitatud osapoolte vajadusi, sh piiriülese koostöö projektide rakendamisel;

• arvestatavad teadmised ja oskused võrgustiku siseselt, kui ka võrgustiku üksuses, samuti võimalus saada nende osas täiendust väljaspoolt;

• teadmised ja oskused peaksid olema seotud kõikide maaelu arengu vajadusi arvestavate teemadega:
• arendamisel ja elavdamisel (võrgustik, oma olemuselt altpoolt-üles, kui ka ülaltpoolt-alla tuleva initsiatiiviga);
• teavitamisel (riigisisene, kuid ka väljaspoole);
• materjalide toimetamisel;
• suhtlemisel meediaga jm suhtekorralduslikul nõustamisel;
• ürituste ja koolituste korraldamisel;
• koostööl;
• hindamisel;
• teaduslikest alus- ja rakendusuuringutest saadud oskusteabe kohaldamisel praktikasse;
• nõustamisel;
• haldusasjades ja menetlusviisides (programme toetuste).

Maaeluvõrgustiku töötajate isikuomadused: võrgustiku üksuse töötajad peaksid olema arenemisvõimelised ja teotahtelised väljaarendama võrgustiku teenuseid ning maaeluvõrgustiku projektide tegevusi võrgustikus osalejate kaudu, orienteeritud meeskonnatööle jne.

Oluline on ka hea Leader-lähenemist tundev meeskond.

Maaeluvõrgustiku vajadused on pidevas muutuses.

Maaeluvõrgustiku üksus peab minema kaasa antud muudatustega, ja mitte ainult üldistes arengutes, sh tehnilised tingimused, vaid arendama vastavalt ka olemasolevat inimressurssi.

6.3. Soovitused maaeluvõrgustiku ühistele töövahenditele ja -meetoditele

Euroopa maaeluvõrgustik ja riiklik maaeluvõrgustik peaks kasutama ja rakendama ühiseid töövahendeid- ja meetodeid võrgustiku ühiste ülesannete täimisel ning rahvusvahelise koostöö tegemisel.

Antud töövahendid ja –meetodid peaksid olema rakendatud juba tegevuskava täitmise alustamisest ning sisaldama järgmist:

• ühiste pilootprojektide andmebaas (väljatöötada nimekiri vastavatest ühistest tavadest);

• rahvusvaheliste projektide andmebaas;

• ekspertide andmebaas;

• ühisel vormil (sama teiste liikmesriikidega) baseeruv kohalike tegevusgruppide andmebaas;

• rahvusvahelise koostöö otsingu võimalused.

6.4. Soovitused tegevuskavale

Arendamine “samm sammult”

Vajalik painlik lähenemine - liiga suured plaanid maaeluvõrgustiku esmasteks tegevusteks võivad viia loodava süsteemi liiga keeruliseks ja raskesti rakendatavaks.

Maaeluvõrgustiku tegevuste väga suurelt alustamine võib viia ebaõnnestumiseni või tegevuste rakendamisele miinimutasemel (tegevustes vähene osalus või “mitte reaalne” osalus maaelu arengu huvigruppide poolt).

Alates sellest, et inimestele kes on kaasatud maaeluvõrgustikku, ei pruugi olla alguses vastavat oskusteavet koos töötamiseks, eelistatav on aegamööda alustamine, kohtumised väiksemates gruppides, kus käisitletakese osalejatele lähedasemaid küsimusi (teemad, mis puudutavad otseselt osalejaid).

Koostöötamise harjumust ja maaelu arengu teemade laiema käsitlemise soovi võiks tekitada etapiviisiliselt.

Maaeluvõrgustiku töövahendid ja -meetodid

Lisaks ühistele töövahenditele (6.4) soovitatakse maaeluvõrgustiku üksusel tulevikus igas riiklikus maaeluvõrgustikus väljaarendada Euroopa võrgustiku poolt pakutud järnevad töövahendid ja –meetodid:

• veebilehekülg:

• viited (lingid) teiste liikmeriikide võrgustikus osalejatele;

• viide (ühendus) Euroopa maaeluvõrgustikule;

• eraldi osad: täielik juurdepääs (siseveeb) võrgustiku tegevuses osalejatele ja muudele maaeluvõrgustiku töös osalevatele spetsialistidele;

• veebilehekülje arenduse puhul on oluline selle koostamine mitmes keeles.

• trükised;

• telgede ja antud teemadega seotud inimeste kokkuviimine;

• temaatilised (valdkondlikud) töögrupid;

• abi rahvusvahelisel koostööle;

• (eel-) ekspertiisid;

• reeglid koostööks erinevate liikmesriikidega;

• vahendid koostöö käivitamiseks (baasinformatsioon, metoodika ning vabalt kasutatav nimekiri teemat valdavatest ekspertidest);

• koostööle pühendatud temaatilised üritused (eelarve peaks olema piisav, et võimaldada osaleda ka teiste liikmesriikide maaeluvõrgustikus osalejatel ning võimaldada maaeluvõrgustikus osalejatel osaleda ka Euroopas korraldatud vastavatel üritustel);

• otsekontaktid mentorskeemidele.

• õppevahendid ja –meetodid uute tegevusgruppide jaoks;

• tugi hindamiseks;

• tehnilise informatsiooni koostamine, sh informatsioon EAFRD-st rahastatava maaelu arengu programmi kohta;

• keskendumine rakendustele (töövahendid ja –meetodid, meetmed) mis enim pakuvad huvi tegevustes osalejatele;

• uuringutele valdkonna komisjon jne