Kuidas Leader projektitaotlustest saavad projektid?
 | Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus korraldas selle aasta septembri- ja oktoobrikuus kolm Leader strateegiate rakendamise kahepäevased seminar-koolitust kohalike tegevusgruppidele. Seminar-koolituse eesmärgiks oli anda osalejatele uusi teadmisi ja jagada kogemusi projektide hindamisprotsessi läbiviimise, strateegia rakendamise mõjude hindamise ja järelevalve korraldamise kohta. |
Palju on räägitud Leader projektidest, edulugudest ja toredatest tulevikuplaanidest. Kuid vähesed teavad, kuidas ühes Leader tegevusgrupis käib raske töö, et paljudest projektitaotlustest üles leida just need, millest võiksid saada ka reaalselt külamajad, mänguplatsid, suusarajad või hoopis innovaatilised, võibolla tulevikus traditsioonideks saavad üritused.
Leader tegevusgrupil on küllaltki suur vabadus, kuid seejuures ka suur vastutus, kuidas projektitaotlustes saaksid rahastatud just need kõige paremad ja õigemad mõtted, samal ajal silmas pidades ka tuleviku perspektiive. Nii on tegevusgruppidel erinevad lähenemised selle ülesande paremaks korraldamiseks, arvestades piirkonna erinevusi ning ka tegevusgruppi senist töökorraldust.
Projektid ja hindamiskomisjon
Kolmel kahepäevasel seminaril osalesid iga kord erinevate tegevusgruppide esindajad ning iga seminar oli omamoodi. Seminari esimesel päeval tutvustasid tegevusgrupid oma hindamiskomisjonide senist tööd ja seminari teisel päeval oma kogemusi projektide kohapealsetest vaatlustest ning tulevikuplaanidest Leader strateegia mõju hindamisel.
Olemas on väga palju erinevaid võimalusi, kuidas teha valik projektitaotluste seast, millele kinnitus anda. Ning kindlasti pole olemas ka ühteainsat õiget hindamiskomisjoni töökorralduslikku lähenemisviisi.
Suurema osa tegevusgruppide üks ühine joon hindamiskomisjoni töös on komisjoni liikmeskond. Komisjoni liikmete hulka kuuluvad tegevusgrupi piirkonna valdade, ettevõtjate ja mittetulundusühingute esindajad. Sarnane on ka projektide hindamise 5 palline punktisüsteem, kuid hindamiskriteeriumid on erinevad. Seda loomulikult ka seetõttu, et tegevusgruppide piirkonna omapära ning strateegia on igal grupil isesugune. Kõigi tegevusgruppide hindamiskomisjoni üks tööpõhimõte on säilitada projektitaotleja suhtes erapooletus, vältimaks huvide konflikti. Nii on enamikel tegevusgruppidel hindamiskomisjonis ka asendusliikmed.
Seminaride käigus paistsid silma ka mitmed erinevused. On tegevusgruppe, kus projektide hindamisprotsessi viib läbi ühe komisjoni asemel hoopis mitu. Nii on loodud erinevad hindamiskomisjonid näiteks tegevusgrupi strateegia meetmete või siis investeeringu ja nn pehmete projektide alusel. Selline jaotus sobib väga edukalt suurematele tegevusgruppidele, kus projektitaotlusi on rohkem.
Hindamiskomisjoni töös on kasutatud ka väga innovaatilisi võtteid, mis põhinevad tänapäeva arenenud tehnikal. Seda just projektidele hindepunktide panemise korraldamisel. Nii saavad mõne tegevusgrupi hindamiskomisjoni liikmed anda oma hinnangud projektidele läbi veebi kodus või siis kohapeal, aga kasutades arvutit ja selle jaoks välja töötatud veebipõhist hindamissüsteemi. See vähendab nii öelda "paberi määrimist" ja annab kiire ülevaate projektide hindamise hetkeolukorrast.
Projektidega jätkub töö ka peale Leader strateegiale vastavuse kinnitamist
Projektitaotluste valikuprotsess ja ka rahastuse kinnitamine on tihedalt seotud tegevusgrupi strateegiaga, seetõttu käib töö projektidega ka pärast nende heakskiitmist. Kui projekt on menetletud ja juba teostunud, siis toimub tegevusgrupi järelvalve. Järelvalve võib toimuda ka projekti läbiviimise ajal, kõik sõltub projekti tüübist. Selleks on moodustatud, kas seirekomisjon või tegelevad kohapealse vaatlusega tegevjuhid või meetme koordinaatorid, võimalusi on mitmeid.
Seire ehk vaatluse ajal vaadatakse, kas teostatud projekti dokumendid on korras, kas objekt on õigesti tähistatud. Ürituste ja koolituste puhul jälgitakse, kas need ikka on toimunud. Hiljem tehakse kõigest kokkuvõtted. Ülevaade tehakse ka tegevusgrupi Leader strateegi hindamise vaatenurgast, seal jälgitakse meetmete täituvust ja ka seda, kui palju projekte on erinevatest piirkondadest ehk valdadest taotluseks esitatud. Väga olulisel kohal on ka piirkonna strateegia elluviimise seirenäitajate analüüsimine ja hindamine.
Tulemuste analüüs on tähtis tulevikuplaanide seisukohalt, sest see annab hea ülevaate tehtust ning toob välja kitsaskohad. Niimoodi saab järgmine kord, kas paremini teha või siis jätkata sama rada.
Kõigel sellel suurel tööl on üks eesmärk, et maaelu areneks paremuse poole: võimaldades leida inimestele tegevust maapiirkonnas, arendada nende elamiskeskkonda ja miks mitte ka vaba aja veetmise võimalusi.
Maapiirkond on tegelikult täis võimalusi, kuid lihtsalt nii mõnigi kord jääb puudu see väike "särts", mis kõik liikuma paneks. Leader tegevusgrupp on selle juures suureks abiks.
Kolm kahepäevast seminar-koolitust Tartumaal, Lääne-Virumaal ja Harjumaal olid väga informatiivsed ja mitmetahulise kasuelemendiga. Andes kõigile osalejatele võimaluse õppida teistelt, lisaks palju uusi ideid ja positiivse mõtestatuse edaspidiseks.
INFO: Leader kohalikud tegevusgrupid 2007 - 2013