EL maaeluvõrgustik_EK ettekanne

EUROOPA MAAELU ARENGU VÕRGUSTIK (1698/2005, art 67)

Ühenduse tasandil liikmesriikide riiklike maaeluvõrgustike, organisatsioonide ning haldusasutuste maaelu arengu valdkonna võrgustustegevus (koostöö).

Võrgustiku tegevused sisaldavad:

• maaelu arengu meetmete kohta informatsiooni kogumine, analüüsimine ja levitamine

• Ühenduse tasandil heade maaelu arengu tavade kogumine, levitamine ja koondamine

• Ühenduse ja kolmandate riikide maapiirkondades toimuvat arengut käsitleva teabe andmine

• Ühenduse tasandil maaelu arengu valdkonna kohtumiste ja seminaride korraldamine

• ekspertvõrgustike loomine ja juhtimine, et hõlbustada teadmiste vahetust ning toetada maaelu arengu poliitika rakendamist ja hindamist

• riiklike võrgustike ja rahvusvaheliste koostööalgatuste toetamine

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK

• kõik võrgustikud arendavad üldisi maaelu ja selle valdkonna arengule suunatud tegevusi

• Leader vaatluskeskuse kogemustest õppimine (võrgustuse rakendamine ja osalejate kaasamine)

EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIKU STRUKTUUR:

• alaline koordinatsioonikomitee

• Leader alakomitee

• valdkonna töögrupid

• maaelu programmide hindamise ekspertkomitee

Koordinatsioonikomitee koosneb riiklike võrgustike esindajatest (eelistatult artikkel 68 alusel moodustatud pädevast asutusest, kas rakendusasutuse või riikliku võrgustiku üksuse esindaja) ning Euroopa tasandil organisatsioonid, sh nõuandev komitee

Koordinatsioonikomitee kohtub vähemalt korra aastas

Koordinatsioonikomitee kavandatav roll:

• tagada koordineeritus Euroopa võrgustiku, riiklike maaeluvõrgustike ja muude Euroopa organisatsioonide vahel

• nõustada Komisjoni Euroopa Euroopa võrgustiku tegevuste ja iga-aastase tegevusprogrammi (tegevuskava) osas

• panustada Euroopa võrgustiku valdkonna tegevuste valikusse ja koordineerimisse

• rahvusvahelise koostöö seire

LEADER ALAKOMITEE

Leader alakomiteed juhib Euroopa Komisjon

Leader alakomitee koosseis on sama, kui koordinatsioonikomiteel

Leader alakomitee kavandatav roll:

• nõustada Komisjoni Euroopa võrgustiku tegevuste ja iga-aastase tegevusprogrammi (tegevuskava) osas, mis puudutab Leader tegevusi

• panustada valdkonna tegevuste valikusse ja koordineerimisse

• Leader tegevuste rahvusvahelise koostöö seire

VALDKONNA (TEMAATILISED) TÖÖGRUPID

• koordinatsioonikomitee valib igal aastal välja 3-4 teemat ja tulemust, mis nende osas soovitakse saavutada.

• valdkonna töögruppide loomine: valdkonna töögruppide liikmed nimetab koordinatsioonikomitee, sinna võib kuuluda ka Komisjoni nimetatud mittealalisi eksperte. Soovitud tulemusteni (sh aruanded, trükised, andmebaasid ning nende levitamine jne) peaksid töögrupid jõudma läbi seminaride.

Euroopa võrgustiku kontaktpunkti tehnilist abist rahastatav leping:

• pakkumiskutsed on ettevalmistamisel

• eelteade avaldati 6.veebruaril 2007

RIIKLIK MAAELUVÕRGUSTIK

Üldised minimaalsed soovitused

RAKENDAMISE AJAKAVA

Riiklik maaeluvõrgustik peab olema loodud hiljemalt 31. detsembriks 2008

EESMÄRGID

• koondada erinevaid maaelu arenguga seotud organisatsioone ja haldusasutusi

• lihtsustada liikmesriigi tasandil teadmiste vahetamist ning toetada maaelu arengu poliitika rakendamist ja hindamist ning hõlbustada infovahetust kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi vahel.

KOHUSTUSED

Tegevuskava peab sisaldama vähemalt:

• teadmiste vahetus (tegema kindlaks maaelu head kasutatavad praktikad (tavad), nende analüüsimine ja nende kohta informatsiooni kogumise korraldamine; kogemuste ja teadmiste vahetuse korraldamine)

• koolitused ja seminarid (LAG`de (kohalike tegevusgruppide) koolitusprogrammide ettevalmistamine nende moodustamise protsessis)

• tehniline tugi siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks koostööks

SOOVITUSED MAAELUVÕRGUSTIKU STRUKTUURILE

Kaheosaline võrgustiku baasstruktuur

• alaline sekretariaat, mis võrgustikku haldamiseks (riiklik võrgustiku üksus)

• komitee, mis koondab erinevaid maaelu huvipooli (organisatsioonid, kes esindavad programmi meetmetest kasusaajaid või kolmandad osapooled, kes on huvitatud meetmete eesmärkide saavutamisest ning programmi rakendavad asutused)

Täiendavad valdkonna töögrupid, mis on suunatud maaelu huvipooli otseselt huvitavate kindla valdkonna üldistele teemade käsitlemiseks

RIIKLIKU MAAELUVÕRGUSTIKU ÜKSUS

• võib asutada riikliku pädeva asutuse siseselt või valida pakkumismenetluse kaudu (vastavalt riigihangete direktiivile)

• riikliku maaeluvõrgustiku struktuur peab olema piisav, et viia ellu tegevuskavas ettenähtud tegevusi

• riikliku maaeluvõrgustiku struktuur peab omama piisavat rahvusvaheliste teadmistega personali, et olla Euroopa võrgustikule ja teistele riiklikele maaeluvõrgustikele kontaktiks ning toetama rahvusvahelist koostööd

RIIKLIKU MAAELUVÕRGUSTIKU VAJALIKUD OSKUSED

Riiklikust maaeluvõrgustiku üksusest peaks olema kättesaadav vajalik kompetents, kuid võimalused peaks olema ka täiendavalt kompetentsi saamiseks väljastpoolt:

• informatsiooni levitamise tehnoloogilised võimalused: internetiühendus ja andmebaasid

• võrgustiku tegevuste liikumapanemise olemus soodustamine (võrgustiku tegevuste/ algatuste liikumapanemise olemus mõlemal suunal, nii “alt – üles”, kui ka “ülevalt – alla” tuleva initsiatiiviga)

• kommunikatsioon (riigisisese, kui ka riigivälise (mitmekeelne) informatsiooni vahetamine)

• erinevate materjalide toimetamine

• suhtekorraldus valdkonna nõustamine

• ürituste organiseerimine

• koostöö soodustamine

• tugi hindamiseks

• koolituste ja seminaride korraldamine

• vastavad uuringud ja teaduslik oskusteave, mis tuginevad praktilistel ja juurutatud kogemustel “rohujuure” tasemelt

• nõustamine

• maaelu programmi haldusteemad

Võrgustamise üldised töövahendid

Veebilehekülg

• viited teiste liikmesriikide maaeluvõrgustikele informatsiooni vahetamiseks, sh Euroopa võrgustiku veebileht

• koosneb erinevatest osadest: avatud ja täieliku juurdepääsuga veebikeskkonna osa, ning võrgustiku tegevusega seotud isikutele kasutamiseks (siseveeb)

• erinevates olulistes keeltes veebikanalid

Trükised

• tehnilist informatsiooni sisaldavate, sh maaelu arengu programmide rahastamisvõimaluste kohta EAFRD`st, trükiste väljaandmine

• keskendumine programmi rakendamisele (töövahendid, meetmed, meetodid) mis on enamuse teemaga tegelejate huvi)

Telgede ja vastavad valdkonna kohtumisüritused

Valdkonna ja teaduslikud töögrupid, mille eesmärgiks on maaelu arengule suunatud teadmiste levitamine

LEADER võrgustamise töövahendid

• vahendid koostöö käivitamiseks (baasinformatsioon, s h muudes programmides; erinevates liikmesriikides kasutatav metoodika; kättesaadav ja vaba informatsioon vastavate asjatundjate /ekspertide/ kohta.

• koostöövaldkonna kohtumised (liikmesriik peab tagama piisava eelarve riiklikus maaeluvõrgustikus osalejatele Euroopa ja teiste liikmesriikide poolt korraldatud teemakohastel üritustel osalemiseks)

• otsekontaktid mentor-skeemidele

• õppevahendid, sh uutele, LAG`dele

• toetus LAG`ide arengukavade (enese-) hindamisega seotud teemadele

Euroopa Liit – liikmesriigid - SIDUSUS

Liikmesriigi pädeva asutuse ja riikliku maaeluvõrgustiku üksuse esindatus Euroopa võrgustiku koordinatsioonikomitees, LEADER alakomitees ja valdkonna töögruppides

Euroopa võrgustiku ja liikmesriikide riiklike maaeluvõrgustike tugev vastastikune mõju (seostus)

• andmete kogumine ja levitamine

• riiklike maaeluvõrgustike poolt kogemuste ja teadmiste hankimine Euroopa Liidu tasandil

• Euroopa võrgustik tuvastab võrgustamise parimad praktikad

• toetus rahvusvahelisele koostööle

Ühised võrgustamise töövahendid (temaatilised teljed)

• projektide andmebaas tugineb ühisele (pilootprojekti) vormi kasutusele, parimate praktikate tunnustele tuginedes

• asjatundjate (ekspertide) andmebaas

Ühised võrgustamise töövahendid (Leader telg)

• rahvusvaheliste projektide andmebaas

• kohalike tegevusgruppide andmebaas tugineb ühistele LAG vormi kasutusele

• vahendid (töövahendid) rahvusvahelise koostöö partnerite otsimiseks

Ühised teemad arutamiseks, nii EL kui ka liikmesriigi tasandil

• Euroopa võrgustiku kontaktpunktiga teadmiste vahetuse ja kättesaadavuse tagamiseks piisavad vahendid

• alustada tegevuse ettevalmistamisega võimalikult vara, et tagada maaeluvõrgustiku toetus programmi rakendamise algusest alates ning juurdepääs Euroopa võrgustikele