AKIS

AKIS – Agricultural Knowledge and Innovation Systempõllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteem.

AKIS’ means the combined organisation and knowledge flows between persons, organisations and institutions who use and produce knowledge for agriculture and interrelated fields (Agricultural Knowledge and Innovation System).

 

Rahvusvahelist mõistet AKIS kasutatakse kogu teadmistevahetussüsteemi kirjeldamiseks – kuidas inimesed ja organisatsioonid teatud riigis või piirkonnas omavahel suhtlevad. Põllu- ja maamajanduse teadmiste ja innovatsiooni süsteem võib hõlmata põllumajandustavasid, põllumajandusettevõtteid, ametiasutusi, teadusuuringuid jne, ning olla väga erinevad sõltuvalt riigist või sektorist. Euroopa Komisjoni juhendmaterjal soovitab liikmesriikide AKIS strateegiates pöörata olulist tähelepanu innovatsiooni edendamisele.

From Inge Van Oost - EC - DG AGRI: in AKIS it is all about the "large" agriculture, so automatically also focus on rural areas, supply chain actors, environment, climate etc etc. We all have some sort of AKIS in each of our Member State, the objective is to improve all of them and using the good elements while deleting the bad ones.

Edukad AKIS strateegiad peaks tegutsema järgmiselt:


AKIS aastaks 2030

Nii põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030 (PÕKA) kui ühise põllumajanduspoliitika tuleviku dokumendid kinnitavad, et teadus, teadmiste omandamine, innovatsioon, nõustamine on võtmeküsimused.
PÕKAs sõnastatakse kavatsus, et arendatakse välja terviklik ja paindlik teadmussiirde- ja nõuandesüsteem, mis tagab uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Teadmussiirde sihtgruppi laiendatakse, kaasates tarbijad. 

ÜPP strateegiakavas on mitmeid (eri)eesmärke. Neile lisandub horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Strateegiakava väljatöötamine Eestis toimub perioodil oktoober 2019 kuni detsember 2020.
AKIS töögrupp uuris, kuidas võiks toimida valdkonna innovatsiooni ja teadmussiirde süsteem (AKIS) Eestis ning kogub ettepanekuid teadmussiiret, nõuannet ja innovatsioonikoostööd toetavate sekkumiste kujundamiseks. Samuti töötab töögrupp välja sekkumised biomajanduse arendamiseks maapiirkonnas ettevõtete koostöös. (vt edasi Maaluministeeriumi veebis)

Loe edasi:

Tõlketööd

 Viited inglise keelsetele materjalidele SIIN


Digitaalne teave

Põllumajanduse ja sellega lähedalt seonduvate valdkondade alast teavet võib leida aina enam elektroonilisena internetis. Veebikasutajal on teabe leidmiseks rohkesti võimalusi, nii otsingumootorid kui teadmine usaldusväärsete veebilehtede kohta. Aga veebiallikaid on palju. 

Veebilehele www.pikk.ee on koondatud palju teoreetilist materjali ning rakendusuuringute kokkuvõtteid, peamiselt tuntakse seda siiski MAKi vahenditest toetatud sündmuste kalendri kaudu. EL liikmesriikidel tuleb oma ÜPP strateegiakavas näidata, kuidas nad kavatsevad soodustada digitehnoloogiat põllumajanduses ja maapiirkondades.  Üheks võimaluseks on Eesti oma üldise teabesalve arendamine.

Väljavõte PÕKAst: "Eestis riiklikult kogutavad valdkonna andmed muudetakse võimalusel kättesaadavaks ja praktiliselt kasutatavaks nii tootmises, nõustamises, järelevalves kui ka teaduslike analüüside tegemiseks, samuti teiste osapoolte pakutavate erateenuste väljaarendamises. Olemasolevale teabele, sh uuringute tulemustele tuleb luua lihtne ligipääs hästi struktureeritud ja mugava keskkonna kaudu."

Loe edasi: projekti EURAKNOS visioon teabesalve arendamisel
Loe edasi: projekti EUREKA kava teabesalve arendamisel


AKIS uuringud

AKIS  

H2020 projekti i2connect üheks ülesandeks on AKISe riigiraportite koostamine. 
2021. jaanuariks projektile i2connect koostatud esialgset raportit Eesti kohta saad lugeda SIIT (inglise keeles)


OSKA  

2017. aasta jooksul teostatud põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoos ehk  OSKA uuringu üks tähelepanekuid oli, et valdkonnas suureneb suurandmete ja andmeanalüüsi olulisus. Pakutakse, et otsuste tegemiseks andmete analüüsimine integreeritult muutub põllumajandusega tegelevale ettevõttele keeruliseks ja areneb väja põllumajandusandmete analüüsimise nõustamisteenus.


Nõustamine  

2018. aasta kevadel avaldatud Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud nõustamisteenuste ja konsulentide uuring tuletas meelde nii varasemate uuringute tulemusi kui arutles praeguse nõustamissüsteemi korralduse üle.


Innovatsioon  

 2017. aastal korraldati uuring OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi metoodika alusel pealkirjaga „Põllumajanduse tootlikkuse ja kestlikkusega seotud innovatsioon Eestis". Uuringu ühe järeldusena hinnati, et lisaks majandusliku suutlikkuse piiratusele on Eesti põllumajandusliku innovatsioonisüsteemi peamine probleem eraettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö puudumine. Kõige levinum koostöövorm on esindajate osalemine juhtkomiteedes ja võrgustikes.


Teadmussiire  

Põllumajandsutootjatmise ja toidutöötlemisega tegelevate ettevõtjate teadmussiirde uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele. 
Eesti teadmiste ja innovatsioonisüsteemi kirjeldatakse enamasti institutsioonide ja toetusmeetmete kaudu. Organisatsioonide liikmed ei tunneta ennast ühise süsteemi eest vastutavatena, kuigi on selle osalised. Iga teadmussiirde- või nõuandesüsteemi toimimine nõuab pühendumist ja toetust kõigilt süsteemi osalistelt: ideaalselt toimivat süsteemi pole olemas.


Veel    Veel temaatilisi uuringuid leiad Maaeluministeeriumi veebist: SIIN