meede 4. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 4 – LEADER-MEEDE (41, 421, 431)

Põhjendus

Kõiki kohaliku elu iseärasusi ja vajadusi ei ole võimalik hinnata ega lahendada riigi tasandilt ja ühe mudeli järgi. Teatud juhtudel on otstarbekas lahendada kohaliku tasandi probleeme kohaliku algatuse kaudu, edendades sel eesmärgil erinevate sektorite koostööd. See tagab vastava piirkonna vajadustest lähtumise ja tuginemise kohapealsele potentsiaalile. Selleks tuleb toetada laiema maaeluga seotud meetmeid.

Sel eesmärgil on ELis lisaks sektoraalsetele meetmetele rakendatud LEADER- algatusprogramm. LEADER-lähenemisele on iseloomulikud piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad; kohalikud avaliku ja erasektori partnerlused; altpoolt tulev algatus, kus kohalikel tegevusgruppidel on otsustusõigus kohaliku arengu strateegiate koostamisel ja rakendamisel; kohaliku majanduse erinevate sektorite ja projektide vastastikusel toimel põhineva strateegia kavandamine ja rakendamine; uudsete lähenemiste rakendamine; koostööprojektide rakendamine; kohaliku tasandi partnerluse koostöövõrkude loomine.

Eesti on rakendanud LEADER-lähenemist RAKi meetme 3.6 “Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede” kaudu. LEADER-tüüpi meedet teostatakse kahes tegevusvaldkonnas – oskuste omandamine ja integreeritud maapiirkonna arengustrateegia. Esimese tegevusvaldkonna raames toimub kohalike arengu strateegiate koostamine, teise tegevusvaldkonna raames strateegiate elluviimine.

Olukorras, kus elanike arv maapiirkonnas on väike ja ettevõtlus üldjuhul vähetulus, on oluline kohaliku kogukonna tugevus. Selles osas võib Eestis täheldada maaelanike koondumist – olemasolevast üle 4000 külast on umbes neljandik valinud külavanemad kohaliku külaelu tegevuse koordineerimiseks, u 700 seltsi tegelevad külaarenguga. 2006. aastal esitas LEADER-tüüpi meetme raames toetuse taotluse 24 kohalikku tegevusgruppi. Kohalikud tegevusgrupid hõlmavad 194 omavalitsusüksusest 181, nendega on juba hõlmatud ligi 93% kogu maapiirkonnast.

LEADER-lähenemine võimaldab läbi kohalike arengustrateegiate ühtselt vaadelda maaelu konkurentsivõime, keskkonna ja elukvaliteedi/mitmekesistamise eesmärke. Erinevaid maaelus tegutsevaid sihtrühmasid hõlmav lähenemine aitab muu hulgas kaitsta kohalikku loodus- ja kultuuripärandit, tõsta keskkonnateadlikkust ning investeerida ja edendada kohalikke tooteid, turismi ning taastuvaid loodusvarasid. Lisaks on kohalikul algatusel oluline roll inimeste sidumisel uute ideedega, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel ning kohalike teenuste arendamisel.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artiklid 61–65.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Meetme üldeesmärk on kohaliku algatuse edendamine, aidates läbi maapiirkonna sisemiste arenguvõimaluste parema kasutamise kaasa põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime, keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele. Sellest tulenevalt on oluline senisest laialdasema otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile, nii et aastateks 2009–2010 oleks enamik valdu hõlmatud kohalike tegevusgruppidega, kes on välja töötanud oma piirkonna arengu strateegiad ja rakendavad neid.

Spetsiifilised eesmärgid

• Kohalike tegevusgruppide arendamise ning nende strateegiate väljatöötamise kaudu kohaliku kogukonna tugevdamine;

• Kohaliku tasandi koostöö ja töökohtade loomisele kaasa aitavate koostöövormide edendamine;

• Kohaliku eripära, sh loodus- ja kultuuripärandi säästlikule kasutamisele ja tutvustamisele, kogukonna tegevuste arendamisele, tööhõive parandamisele, koha identiteedi rõhutamisele, sise- ja välisturismi potentsiaali kasutamisele, omapära ja traditsioonide väärtustamisele suunatud strateegiate rakendamine;

• Innovatiivsete ja lisandväärtust loovate lähenemiste julgustamine ning seeläbi kohalike teenuste ja elukvaliteedi arendamine.

Sihtrühm

Toetuse saajad

• Kohalikud tegevusgrupid (MTÜd), ettevõtjad, omavalitsusüksused, ühendused.

Miinimumnõuded taotlejale

Taotlejad on selle piirkonna ettevõtjad, kodanike ühendused, omavalitsusüksused ja kohalikud tegevusgrupid, kes tegutsevad piirkonnas, kus on moodustatud kohalik tegevusgrupp;

• Kohaliku tegevusgrupi territooriumi piirid ühtivad selle liikmeks olevate omavalitsusüksuste piiridega;

• Kohaliku tegevusgrupi liikmed kuuluvad korraga ainult ühte kohalikku tegevusgruppi;

• Kohaliku tegevusgrupi territooriumi moodustavad ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda;

• Kohaliku tegevusgrupi piirkonna suurus ja elanike arv peab pakkuma küllaldast kriitilist massi inim-, finants- ja majandusressursside osas, et teostada jätkusuutlikku arengustrateegiat;

• Kohaliku tegevuspiirkonna elanike arv peab olema vahemikus 10 000 kuni 100 000, põhjendatud erisused kohaliku tegevusgrupi elanike arvus on lubatud; 

• Kohaliku tegevusgrupi moodustamiseks peab selle liikmeteks olema vähemalt kaks omavalitsusüksust ning samas tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja kodanike ühendused;

• Kohalik tegevusgrupp peab olema avatud uute liikmete vastuvõtmisele;

• Kohalik tegevusgrupp on välja töötanud või kavatseb välja töötada kohaliku arengu strateegia;

• Avaliku sektori osakaal kohaliku tegevusgrupi otsustustasanditel peab olema alla 50%;

• Kohalikud tegevusgrupid peavad olema valmis valima strateegia kohaselt finantseeritavaid projekte, sh koostööprojekte. Kohaliku tegevusgrupi põhikirjas peab olema sätestatud strateegia rakendamise ja projektide valiku mehhanism ning valikut tegeva organi valimise põhimõtted;

• Kohaliku tegevusgrupi loodava/olemasoleva strateegia oluline element on uuenduslikkus;

• Strateegia peab sisaldama muude fondidega piirnemise põhimõtteid.

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Käesoleva meetme raames toetatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklis 63 nimetatud võimalusi: kohalike tegevusgruppide juhtimine, oskuste omandamine ja piirkonna elavdamine; kohaliku arengu strateegiate rakendamine. Mõlemat tegevust kombineeritakse samas artiklis nimetatud koostööelemendiga. Pärast Tegevuse 1 lõppu viivad kohalikud tegevusgrupid ellu Tegevuse 2, kus kiidetakse heaks kõik strateegiad, mis vastavad nõuetele.

Tegevus 1: Kohalike tegevusgruppide oskuste omandamine

• Kohalike tegevusgruppide arendamine (mh informatsiooni-, teavitamis- ja koolitustegevused);

• Kohalikku piirkonda puudutavate uuringute teostamine;

• Kohalike arengustrateegiate koostamine;

• Riigisisene ja -väline koostöö (kaasama vähemalt ühte EL kohalikku tegevusgruppi). Koostöö on strateegiate koostamise tegevuskavade osa, sellest tulenevalt eraldi protseduuri koostööprojektide valimiseks ettenähtud ei ole.

Tegevus 2: Kohaliku arengustrateegia rakendamine

• Olemasolevate kohaliku arengu strateegiate täiendamine;

• Strateegia tegevuste elluviimine, sh strateegias ettenähtud investeeringud;

• Kui kohaliku strateegia kohased tegevused vastavad muude telgede osas sätestatud meetmetele, kohaldatakse vastavate meetmete tingimusi;

• Riigisisene ja -väline koostöö (kaasama vähemalt ühte EL kohalikku tegevusgruppi). Koostööprojektid on strateegiate osa, sellest tulenevalt eraldi protseduuri koostööprojektide valimiseks ettenähtud ei ole.

Avaliku sektori poolne eelarve jaguneb tegevuste vahel järgmiselt:

• Tegevus 1 – mitte üle 10%;

• Tegevus 2 – 90% (suureneb strateegiaid rakendavate tegevusgruppide väljavalimisel).

Strateegia alusel rakendatavate projektide väljavalimine on kohaliku tegevusgrupi pädevuses. Makseagentuuri roll piirdub antud juhul üksiktegevuste abikõlblikkuse kontrolliga. Väljapoole nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt toetatavaid tegevusi jäävate projektide rahastamine kohalike tegevusgruppide poolt on lubatud tingimusel, et need projektid aitavad kaasa 1. telje (konkurentsivõime), 2. telje (keskkond) või 3. telje (elukvaliteet ja mitmekesistamine) eesmärkidele.

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad

• Tegevus 1 – Oskuste omandamine (kohalike tegevusgruppide arendamine) –kuni 100% abikõlblikest kuludest;

• Tegevus 2 – Kohaliku arengustrateegia rakendamine - strateegia raames ellu viidavate tegevuste toetuse määr kodanikeühenduste poolt läbiviidavatele projektidele on kuni 90% abikõlblikest kuludest. Infrastruktuuri investeeringutel on toetuse määr kuni 60% abikõlblikest kuludest;

• Kohalikud tegevusgrupid võivad oma üldkuludeks kasutada kuni 20% avaliku sektori poolsest toetusest.

Maksimaalne toetussumma

• Maksimaalne toetussumma investeeringutele on kuni 3 129 320 krooni (200 000 eurot).

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamise piirkond

Meedet rakendatakse maapiirkonnas. Maapiirkonnaks LEADERi tähenduses loetakse valdu (sh vallasisesed linnad) ja kuni 4000 elanikega väikelinnasid.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.

Indikaatorid ja sihttasemed

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

• Taotlus;

• Tegevuskava strateegia koostamiseks (tegevusvaldkond 1);

• Strateegia (tegevusvaldkond 2);

• Vajadusel muud tõendavad dokumendid.

Makseagentuur

PRIA

Taotluste hindamise protseduur

Et aidata kaasa piirkondlike majandusnäitajate erinevuste kasvu pidurdamisele ja soodustada kohalikku algatust elukvaliteedi parandamisel, on uuel perioodil LEADERi puhul kavas arvestada vahendite jagamisel piirkondlike erinevuste näitajaid (nt rahvastikutihedus, maksude laekumine, tööhõive, ettevõtlikkus). Täpsemad näitajad sätestatakse määruse tasandil.

Kuulutatakse välja avalikud konkursid kohalike tegevusgruppide valimisteks 2008. ja 2009. aastal. Meede on avatud kõigile maapiirkonnas tegutsevatele kohaliku tegevusgrupi nõuetele vastavatele taotlejatele. Strateegiaid rakendava kohaliku tegevusgruppide staatust on võimalik saada hiljemalt 2010. aastal. Selleks ajaks peavad kõik tegevusgruppidesse kuuluda soovivad omavalitsusüksused olema ühinenud kohalike tegevusgruppidega.

Taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjon, kes hindab etteantud hindamiskriteeriumide alusel vastavalt tegevuskava (tegevus 1) ja strateegiat (tegevus 2). Hindamiskomisjon koosneb Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja muude asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajatest ning ekspertidest.

Eelkõige hinnatakse järgmist:

• tegevuste tasandil kogu piirkonna ja elanikerühmade kaasatuse määr, sh erinevate elanikegruppide võimalik kaasamine;

• tegevuspiirkonna ühtsus;

• kohaliku tegevusgrupi tasandil partnerluspõhimõtte arvestamine;

• eelarve selgus ja põhjendatus, kaasrahastamise mitmekesisus;

• kohaliku tegevusgrupi haldamise funktsionaalsus;

• tegevuskava/strateegia ülesehitus, ajakava elluviidavus;

• tegevuskava/strateegia majanduslik elujõulisus ja jätkusuutlikkus;

• tegevuskava/strateegia uuenduslikkus;

• tegevuskava/strateegia seesmine sidusus;

• tegevuskava/strateegia integreeritud lähenemine ja lisandumine teistele programmidele;

• rahvusvahelise ja piirkondliku koostöö elemendid;

• kohalike arenguvõimaluste kasutamine.