meede 1.1. eelnõu 23.03.2007

Peatükk 5.3.1 I telg - põllumajandus- ja metsasektori konkurentsivõime parandamine

Meede 1.1. - Koolitus- ja teavitustegevus (111)

Põhjendus

Maamajandusalase hariduse omandamine, sh elukestva õppe põhimõtete ellurakendamine, on maal muutunud üha hädavajalikumaks, sest rohkem kui kunagi varem on omandanud tähtsust juurdepääs uusimale informatsioonile ja teadmistele koos motivatsiooni ja oskusega kasutada nüüdisaegseid teabevahendeid. Sellest sõltub sektori konkurentsivõime tugevdamine, samuti tööjõu läbilöögi- ja kohanemisvõime.

Koolituse, teavitamise ja teadmiste levitamise valdkonnas eeldab põllumajanduse ja metsanduse areng ning spetsialiseerumine tehnilise ja majandusliku väljaõppe asjakohast taset, sh teadmisi uutest infotehnoloogiatest, samuti küllaldast teadlikkust tootekvaliteedi ning teadusuuringute ja loodusvarade säästva majandamise kohta (sh nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69) artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisas sätestatud nõuetele vastavuse nõuded ning maastiku säilitamise ja parandamise ning keskkonnakaitsega sobivate tootmistavade kohaldamine). Seetõttu on vaja laiendada koolitust, teavitamist ja teadmiste levitamist kõikidele täiskasvanutele, kes tegelevad põllumajandus-, toidu- ja metsandusküsimustega. Koolitus- ja teavitamistegevus hõlmab nii põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime kui maade hooldamise ja põllumajanduskeskkonnaga seotud küsimusi.

2005. aastal oli põhi- ja täieliku põllumajandusliku ettevalmistusega põllumajanduslike majapidamiste juhtide osakaal 32,9%. Elukestvas õppes osaleva täiskasvanud elanikkonna (25–64) osakaal oli 2004. aastal 6,7%. Elukestva õppe strateegia 2005–2008 eesmärk on, et 2008. aastaks tõuseks koolituses osalejate osakaal 10% tasemele. Lissaboni strateegia seab eesmärgiks täiskasvanuhariduse osakaalu suurendamist 12,5%ni aastaks 2010. EL-15 puhul on baasharidusega põllumajandusettevõtete juhtide osakaal 16,9%.

Seega tuleb teha kättesaadavaks kogum meetmeid, mis hõlmavad koolitust, teavitamist ja teadmiste levitamist.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 21.

Eesmärgid

Üldeesmärk

Põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi vastavate sektorite inimpotentsiaali arendamise.

Spetsiifilised eesmärgid

• Toetada põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikute täiend- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta nende konkurentsivõimet tööturul ning arendada nende ettevõtlikkust.
• Toetada teadusinfo, teadussaavutuste ja uudsete tavade levitamist põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris hõivatud isikute seas.

Sihtrühm

Toetuse lõppkasusaaja

• Põllumajandustootja ja maaettevõtja, eriti noored ettevõtjad;
• Erametsa valdaja;
• Põllu- ja maamajandus- või metsandussaadusi töötlev ettevõtja;
• Põllu- ja maamajandus- või metsandusettevõtte või põllu- ja maamajandus- või metsandussaadusi töötleva ettevõtte töötaja;
• Koolitaja, nõustaja või teabetöötaja.

Miinimumnõuded taotlejale

Taotleja võib olla koolitusega tegelev ettevõte, teadus- või koolitusasutus (täiskasvanute koolituse seaduse § 2 tähenduses).

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Toetust antakse taotlejate korraldatud tööalase koolituse maksumuse hüvitamiseks:

• ettevõtte majandustegevuseks ja sellega kaasnevaks tegevuseks või ümbersuundumiseks põllumajandusliku mitmekesistamise ettevõtlus- ja tegevusaladele vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks või ümberõppeks (kursused, õppused, õppeprogrammid ja õppereisid);
• teadusinfo ja uudsete tavade levitamiseks (õppe- ja infopäevad, esitlused, seminarid, konverentsid, workshop’id, ekskursioonid, mentorlus ja tuutorlus);
• täiendkoolituse süsteemi arendamiseks – info- ja koolitusmaterjalide koostamiseks, soetamiseks ja täiendamiseks, e-õppeks, täiskasvanute koolituseks vajaliku infotehnoloogia ja tarkvara muretsemiseks.

Abikõlblikud kulud

Koolitusürituse organiseerimise kulud:

• lektori/juhendaja ja koolituse korraldaja tasu;
• kutseeksami korraldamisega seotud kulud;
• koolitusmaterjalide ettevalmistamise, soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlke kulud;
• koolitusmaterjalide paljundamine;
• lektorite/juhendajate ja koolitusel osalejate majutus- ja toitlustuskulud;
• lektorite/juhendajate ja koolitusel osalejate koolituse toimumise kohta ja alalisse teenistuskohta sõidu kulu;
• koolitustest ja teavitusüritustest teavitamise kulud.

Koolitussüsteemi arendamise kulud:

• info- ja koolitusmaterjalide soetamise, paljundamise ja trükkimise kulud;
• elektrooniliste ja trükitud info-ja koolitusmaterjalide ettevalmistamise kulud;
• investeeringud töövahenditele ja tarkvara soetamise kulud;
• koolitusprogrammide väljatöötamise kulud.

Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:

• üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitus;
• keeleõpe;
• koolitus transpordivahendi juhtimisõiguse taotlemiseks;
• töötute koolitus ja ümberõpe.

Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse muudest riiklikest vahenditest või ELi institutsiooni või fondi poolt.

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad ja summad

Meetmes nimetatud tegevusi toetatakse kuni 100% ulatuses abikõlblikest kuludest.

• Koolitus – mitte üle 1 500 krooni (96 eurot) Eesti piires ja 3 000 krooni (192 eurot) välisriigis toimuva koolituspäeva eest koolitatava kohta. Välisriigis toimuva koolituse puhul toetatakse õppereise kuni üheksa päeva ulatuses;
• Teabepäevad – mitte üle 25 000 krooni (1 600 eurot) teabepäeva kohta. Minimaalne teabepäeval osalejate arv on kümme inimest.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamise piirkond

Meedet rakendatakse kogu Eestis.

Meetme rakendamine

• Koolitus – alates 2007. a II poolaastast;
• Teavitustegevused – alates 2008. a I poolaastast. RAKi meetme 3.8 “Nõuande- ja teabeleviteenuste toetamine” vastava osa taotlemine lõpetatakse 2007. aastal.

Indikaatorid ja sihttasemed

Lisaindikaatorid:

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

Täpsustatakse rakendusmäärusega.

Makseagentuur

PRIA

Taotluste hindamise protseduur

PRIA kontrollib taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele. Taotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel ning hindepunktide alusel moodustatakse taotluste paremusjärjestus.

Peamised hindamiskriteeriumid on järgmised:

• hinnatakse koolitatavate sihtgruppi, sh tehakse eelistusi noortele ja raskustesse sattunud ettevõtjatele;
• hinnatakse koolitusteemade prioriteetsust;
• hinnatakse lektoreid teatud valdkondade osas, sh tehakse eelistusi teadlastele rakendusuuringuid tutvustavate infopäevade läbiviimisel.