MEEDE 1.5 – METSADE MAJANDUSLIKU VÄÄRTUSE PARANDAMINE JA METSANDUSSAADUSTELE LISANDVÄÄRTUSE ANDMINE (122, 123, 226)
Põhjendus
Metsaseadus sätestab metsaomanikele mitmeid metsa majandamisega seotud kohustusi, kuid samal ajal on metsaomanike majanduslikud võimalused metsa majandamiseks küllalt väikesed. Metsamajanduslikud investeeringud on pika tasuvusajaga. Suur osa metsamajandustehnikast on vananenud, sest omanikele käib metsa majandamiseks vajamineva nüüdisaegse tehnika soetamine sageli majanduslikult üle jõu või on ebaotstarbekas ja tihti puuduvad metsaomanikel metsamajandamisoskused ja -kogemused. 2004. aastal tehtud metsade inventeerimise tulemus näitas, et 130 000 ha metsa (sh 83 000 ha erametsa) hooldamata jätmine põhjustas ilmse majandusliku kahju. Viimastel aastatel on erametsades olnud palju metsakahjustusi (eelkõige tormide, metsatulekahjude, ulukikahjustuste ja juuremädaniku tõttu), mille heastamine on suurte kulude tõttu raskendatud.
Eestis on metsasektori probleemideks toormaterjalihindade ühtlustumine maailmaturuhindadega, kvaliteetse toormaterjali vähene kättesaadavus, tööjõu madal kvaliteet ja kaadri suur voolavus. Koos elukalliduse, energiahinna, saastetasude ja tööjõu palga tõusuga ning keskkonnanõuete karmistumisega suurenevad tootmiskulud.
2003. aastal tegeles Eestis puidutöötlemisega veidi üle 700 mikroettevõtte, kellest 280 ehk u 40% tegutses maapiirkonnas. 2003. a andmetel on Eesti ettevõtete ellujäämismäär 54%, mis tähendab, et vaid pooled loodud ettevõtetest on peale kolme aasta möödumist tegutsevad ning elujõulised. Seetõttu on eriti oluline aidata kaasa elujõu saavutanud mikroettevõtete metsasaadustele lisandväärtust andva majandustegevuse arendamisele.
RAKi meetme 3.7 “Metsamajandus” potentsiaalsete taotlejate tausta uuringu (teostas uuringukeskus Klaster) tulemuste kohaselt vajatakse kõige rohkem toetust noorendiku hooldamiseks ning taimede soetamisel tormi või tulekahju tõttu hävinenud metsa taastamiseks, samuti metsa uuendamiseks. Antud meetmesse on uueks programmiperioodiks kavandatud samad tegevused, välja arvatud metsaühistu toetamine, millised rakendusid meetmega 3.7 “Metsamajandus”.
Õiguslik alus
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artiklid 27, 28 ja 48.
Eesmärgid
Üldeesmärk
Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise toetamise üldeesmärk on tõsta erametsamaaomanike (füüsilised isikud ja metsa majandamisega tegelevad eraõiguslikud juriidilised isikud) ning metsaomanikest mittetulundusühingute ja tulundusühistute (metsaühistu), samuti puidu tööstusliku tootmise ja metsa majandamisega tegelevate mikroettevõtete konkurentsivõimet.
Tegevused metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, loodusõnnetuste või tulekahju tagajärjel kahjustunud metsa taastamiseks ning metsatulekahjude ennetamiseks tagavad erametsa säästva ja tõhusa majandamise, soodustavad metsa bioloogilise mitmekesisuse, tervikliku ökosüsteemi ja kaitsefunktsiooni säilitamist ja taastamist ning aitavad alal hoida tööhõivet maapiirkonnas, metsa multifunktsionaalset rolli ning selle vaimset ja kultuurilist pärandit.
Metsandussaadusi töötlevate mikroettevõtete toetamine tagab nende ettevõtete üldise tulemuslikkuse kasvu ja metsandussaaduste lisandväärtuse suurenemise.
Spetsiifilised eesmärgid
Meede “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” integreerib nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklitega 27, 28 ja 48 sätestatud tingimused. Meede on kombineeritud eesmärgiga katta kõik kasvava metsa majandamisega seonduv ühe meetmega (taotlejale arusaadavam) ning kasutada RAK 2004–2006 meetme 3.7 “Metsamajandus” rakendamisel saadud väärtuslikke kogemusi (sarnased tegevused olid edukalt kombineeritud meetmes 3.7). Sellest tulenevalt jaguneb meede tingimuslikult järgnevateks tegevusteks
Metsa majandusliku väärtuse parandamine
Spetsiifilised eesmärgid:
Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine
Spetsiifilised eesmärgid:
Investeeringud ettevõtte üldist tulemuslikkust parandavatesse töötlemisviisidesse ja tehnoloogiatesse (arendusprojekti elluviimine).
Spetsiifilised eesmärgid:
Sihtrühm
Toetuse saajad
Metsa majandusliku väärtuse parandamisel:
Kahjustatud metsa taastamisel ja metsatulekahju ennetamisel:
Arendusprojekti elluviimisel:
Miinimumnõuded taotlejale
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks saab taotleda toetust metsamaale, mille kohta on koostatud metsaseaduses ettenähtud juhul metsamajandamiskava.
Metsatulekahju ennetamist kohaldatakse suure ja keskmise metsade tuleohuga maakondades asuvate metsade puhul, kui erametsaomanik tagab tasuta juurdepääsu suitsetamis- ja lõkketegemiskohtadele ja transpordivahendite peatuskohtadele ning tuletõrjevee võtmiseks tuletõrje veevõtukohtadele.
Arendusprojekti elluviimist kohaldatakse mikroettevõttele, kes on tegelenud toetuse taotlemisele eelnenud majandusaastal metsandussaaduste töötlemise või metsa majandamisega ja kelle metsandussaaduste töötlemise või metsa majandamise käive on taotluse esitamisele eelneva majandusaasta aastakäibest vähemalt 50 %.
Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on toetatavad järgmised tegevused/investeeringud:
Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on toetatavad järgmised tegevused/investeeringud:
Arendusprojektide elluviimiseks on toetatavad järgmised tegevused/investeeringud:
Toetus
Maksimaalsed toetuse määrad
Metsa majandusliku väärtuse parandamine:
Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine:
Arendusprojekti elluviimine:
Toetuse sihtala ja rakendamise aeg
Meedet rakendatakse maapiirkonnas alates 2008. aastast.
Indikaatorid ja sihttasemed
Metsa majandusliku väärtuse parandamine
Indikaatori tüüp | Indikaator | Eesmärk 2007–2013 | ||
Väljundnäitaja | Toetatud omandite arv | 3000 | ||
Kogu investeerimismaht (krooni) | 320 000 000 | |||
Tulemusnäitaja | Metsa tootmispotentsiaali tõstmine ja väärtuse suurendamine (ha) | 30 000 | ||
Mõjunäitaja | Netolisandväärtuse osatähtsus väljendatuna ostujõu standardis | 60 % EL keskmisest | ||
Muutus brutolisandväärtuses aasta tööühiku kohta | 5% | |||
Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine
Indikaatori tüüp | Indikaator | Eesmärk 2007–2013 | ||
Väljundnäitaja | Ennetustegevuste ja taastamiste arv | 300 | ||
Kogu investeerimismaht (krooni) | 57 400 000 | |||
Loodusõnnetuste ja tulekahju poolt kahjustatud metsa taastamine (ha) | 3500 | |||
Tulemusnäitaja | Metsatulekahju ennetustegevusega hõlmatud metsa pindala (ha) | 7000 | ||
Mõjunäitaja | Muudatused kõrge loodusväärtusega aladel | Kahjustatud mets taastub | ||
Taimetoitainete tasakaalu muutus | Oluline mõju puudub | |||
Taastuva energia tootmise suurenemine | Oluline mõju puudub | |||
Arendusprojekti elluviimine
Indikaatori tüüp | Indikaator | Eesmärk 2007–2013 | ||
Väljundnäitaja | Toetatud omandite arv | 100 | ||
Kogu investeerimismaht (krooni) | 212 000 000 | |||
Tulemusnäitaja | Mikroettevõtete, kes võtavad kasutusele uusi tooteid, tehnoloogiaid, arv | 100 | ||
Mõjunäitaja | Tööviljakuse kasv metsandussaaduste töötlemisel töötaja kohta lisandväärtuse alusel | 5 % aastas | ||
Netolisandväärtuse osatähtsus väljendatuna ostujõu standardis | 60 % EL keskmisest | |||
Taotluste menetlemine
Nõutavad dokumendid
Makseagentuur ja rakendavad asutused
PRIA, Sihtasutus Erametsakeskus
Taotluste hindamise protseduur
Taotluste ja taotlejate nõuetele vastavust kontrollitakse eelnevalt sätestatud tingimuste alusel. Taotluste hindamiseks kehtestatakse põllumajandusministri määrusega täpsemad hindamiskriteeriumid.
Metsa majandusliku väärtuse parandamise korral eelistatakse taotlejaid, kes taotlevad toetust investeeringuteks metsamaale.
Kahjustatud metsa taastamise puhul eelistatakse taotlejaid, kelle omandis olevast metsamaast on kahjustatud metsa pindala osakaal suurem.
Tulekahju ennetamisel eelistatakse taotlejaid, kes taotlevad toetust mineraliseeritud tuletõkestusribade ja –vööndite rajamiseks ja korrashoidmiseks ning tuletõrje veevõtukohtadele juurdepääsu korrashoidmiseks.
Arendusprojekti elluviimisel projektide hindamiseks ja paremusjärjestuse moodustamiseks kaasatakse eriala ekspertidest koosnev hindamiskomisjon.