alameede 2.4.2. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 2.4 – PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS (214)

ALAMEEDE 2.4.2 – MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUS

eelnõu 05. juuli 2007

Põhjendus

Mahepõllumajandusliku tootmise eest on Eestis üleriigiliselt toetust makstud alates 2000. aastast. Mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala on sellest ajast alates kiiresti suurenenud. Kui 2002. aastal oli Eestis 583 tunnustatud mahetootjat, kes majandasid 30 550 ha mahepõllumajanduslikku või üleminekuajal olevat maad, siis 2006. aastal oli mahepõllumajanduslikus kasutuses üle 70 000 ha põllumajandusmaad.

MAK 2004–2006 raames makstakse mahepõllumajandusliku tootmise toetust kolme kultuurigrupi kaupa: pikaajalised/looduslikud rohumaad (1156 kr/ha), põllukultuurid (v.a köögiviljad, ravim- ja maitsetaimed – 1516 kr/ha) ja püsikultuurid ning köögiviljad, ravim- ja maitsetaimed (3764 kr/ha). 2005. aastal maksti mahepõllumajandusliku tootmise toetust 897 taotlejale, kes majandasid 48 736 ha maad. Hetkel on üle 80% mahepõllumajanduslikult majandatavast maast rohumaade all.

Samas ei ole mahepõllumajandustoodete osa kaubanduses kasvanud eelkõige mahepõllumajandustooteid töötleva tööstuse ja turuarenduse mahajäämuse tõttu. Lisaks täiendavale investeeringuvajadusele tuleneb siit ka vajadus mahetootmise ja -töötlemise alase nõuande järele. Hetkel müüakse Eestis mahepõllumajanduslikult toodetud nisust ja odrast mahedana alla 15%, mahepõllumajanduslikult toodetud piimast aga kõigest 0,4%. Muude mahepõllumajandussaaduste mahedana müümisel on olukord parem. Seega on aastatel 2007–2013 vaja kaasa aidata mahepõllumajandusliku tootmise ning turustamise paremale integreerimisele. Mahepõllumajanduse edendamine aitab kaasa ka üldise keskkonnaseisundi paranemisele.

2007. aastal võetakse MAK 2004–2006 kohaselt ja eelarve raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlusi vastu tootjatelt, kellel pole kehtivat mahepõllumajandusliku tootmise kohustust. 2008. aastast asendub uue arengukava raames senine mahepõllumajandusliku tootmise toetus täiustatuma mahepõllumajandusliku tootmise toetusega. Seetõttu peavad tootjad, kes 2007. a võtsid mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse, üle minema MAK 2007-2013 mahepõllumajandusliku tootmise kohustusele.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 39.

Eesmärgid

Mahepõllumajandusliku tootmise toetamise eesmärgid on järgmised:

säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti;

toetada mahepõllumajanduse arengut ning aidata kaasa mahetoodangu mahu suurenemisele;

toetada ja suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

Sihtrühm

Toetuse saajad

Toetust võivad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud.

Toetusalune maa

Toetust makstakse põllumajandustoetuste ja -massiivide registris oleva põllumajandusmaa kohta. Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on toetuskõlblik, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5.

Nõuded toetuse saamiseks

Toetuse taotleja peab järgima eespool sätestatud baasnõudeid.

Taotleja peab järgima mahepõllumajanduse seadust (aluseks nõukogu määruse (EÜ) nr 2092/91 nõuded) – ettevõte peab olema mahepõllumajanduse seaduse kohaselt tunnustatud ning taotleja peab järgima mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid. Kogu ettevõtte põllumajandusmaal peab neljandal aastal pärast kohustuse võtmist järgima mahepõllumajanduse seaduse kohaseid mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Kui ettevõttes peetakse mahepõllumajanduse seaduse kohaselt loomi, peab neid taotleja valduses olevaid loomi pidama mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete kohaselt kogu ülejäänud kohustuseperioodi vältel. Ka ettevõtte põllumajandusmaal, kus järgitakse mahepõllumajanduse seaduse nõudeid, peab sellel taotleja valduses oleval põllumajandusmaal järgima mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu ülejäänud kohustuseperioodi vältel.

Toetuse taotleja peab koostama ettevõtte mahepõllumajandusliku tootmise plaani, mis koosneb järgmisest:

külvikorra koostamine, mille alusel toetuse taotleja peab taimekasvatussaaduste tootmisel järgima külvikorda;

väetusplaani koostamine, mis sisaldab igal kohustuseaastal infot planeeritava väetamise kohta.

Taotleja peab arvestama, et:

looduslikku rohumaad ei tohi üles harida ja väetada;

igal aastal peab põllumaal kasvatama vähemalt 15% liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu;

ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini peab taimkattega kaetult hoidma vähemalt 30% haritavast maast;

puuvilja- ja marjaaia võraalused ja reavahed tuleb vähemalt üks kord aastas 31. juuliks niita;

vähemalt 15% külvipinnast peab olema külvatud sertifitseeritud seemnega;

mullaproovide võtmine – toetuse taotleja peab korraldama üks kord kohustuseperioodi vältel akrediteeritud laboratooriumile mullaproovide saatmise mulla happesuse, taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse ning orgaanilise süsiniku määramiseks;

sõnnikuproovide võtmine – kui ettevõttes peetakse üle 10 lü loomi, peab toetuse taotleja korraldama üks kord kohustuseperioodi vältel akrediteeritud laboratooriumile sõnnikuproovide saatmise sõnniku kuivaineprotsendi, kogulämmastiku, ammooniumiooni ja nitraatiooni määramiseks;

mitmeaastase taimestikuga ribad – kümnest hektarist suuremate põldude puhul tuleb teega külgnevatesse põlluservadesse jätta vähemalt 2 m laiused mitmeaastase taimestikuga ribad, mida peab niitma igal kohustuseaastal vähemalt üks kord.

Toetuse taotleja, kellel ei olnud MAK 2004–2006 kohast mahepõllumajandusliku tootmise kohustust, peab esimesel kohustuseaastal läbima vähemalt 12-tunnise mahepõllumajanduse alase algkoolituse ning taotleja, kellel oli MAK 2004–2006 kohustus, 6-tunnise algkoolituse. Lisaks peavad kõik toetuse taotlejad läbima kohustuseperioodi vältel vähemalt 18-tunnise mahepõllumajanduse alase täiendkoolituse.

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse seiret või hindamist läbi viiva asutuse või ettevõtte nõudmisel peab toetuse taotleja esitama üldist toetuse seire ja hindamisega seotud informatsiooni. Samuti peab taotleja võimaldama oma ettevõttes hindamisega seotud tegevusi läbi viia.

Toetus

Toetuse määr

Mahepõllumajandusliku tootmise eest makstakse toetust kolmes grupis vastavalt kasvatatavale kultuurile järgmiselt:

rohumaade puhul (va kuni 2-aastase haljasväetisena kasutatav rohumaa), mille kohta peetakse ettevõttes aastaringselt hektari kohta vähemalt 0,3 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikult peetavaid loomi on toetus 1390 krooni (88,84 eurot) hektari kohta aastas. Põllumajandusminister võib intensiivsemates põllumajanduspiirkondades kehtestada kõrgema loomühikute määra.;

teravilja, kaunvilja, tehniliste kultuuride, kartuli ja söödajuurviljade kasvatamise ning kuni 2-aastase haljasväetisena kasutatava rohumaa eest makstav toetus on 1865 krooni (119,2 eurot) hektari kohta aastas;

avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise eest makstav toetus on 5470 krooni (349,60 eurot) hektari kohta aastas.

Ühikumäära arvutamise alused

Rohumaade (v.a 2-aastase haljasväetisena kasutatav rohumaa) puhul on 30% väiksemast saagist (sisaldab ka sisendite vähendatud maksumust) tingitud saamatajäänud tulu 607,30 krooni (38,81 eurot) hektari kohta aastas. Lisakulutused seoses täiendava koolituse ja planeerimisega, mulla- ja sõnnikuproovide võtmise ja analüüsimisega, tootmise kontrolli, sõnnikulaotamise, loomade karjatamise ning loomakasvatushoonete rekonstrueerimisega on 783,68 krooni (50,09 eurot) hektari kohta aastas. Mahepõllumajanduslike püsirohumaade, mille hektari kohta peetakse ettevõttes vähemalt 0,3 lü, majandamise toetussumma on seega 1390,97 krooni (88,90 eurot) hektari kohta aastas. Ümardatud toetusemäär on 1390 krooni (88,84 eurot) hektari kohta aastas.

Arvestuslik toetussumma teravilja, kaunvilja, tehniliste kultuuride, kartuli ja söödajuurviljade kasvatamise ning kuni 2-aastase haljasväetisena kasutatava rohumaa eest on 1868,70 krooni (119,43 eurot) hektari kohta aastas. Sellest summast moodustab 992,27 krooni (63,42 eurot) saamatajäänud tulu (saagikuse vähenemine 30%, tulu vähenemine seoses külvikorra rakendamise, 30% talvise taimkatte ja mitmeaastase taimestikuga ribade jätmisega põlluservadesse). Lisakulutused tootmise kontrollile, täiendavale koolitusele ja planeerimisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele, mulla- ja sõnnikuproovide võtmisele ja analüüsimisele, sõnnikulaotamisele, põlluservade mitmeaastase taimestikuga ribade niitmisele ning täiendavale masinatööle on kokku 876,43 krooni (56,01 eurot) hektari kohta aastas. Ümardatud toetusemäär on 1865 krooni (119,2 eurot) hektari kohta aastas.

Arvestuslik toetussumma avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise eest on 5472,72 krooni (349,77 eurot) hektari kohta aastas. Sellest summast moodustab saagikuse vähenemine 5159,7 krooni (329,76 eurot). Lisakulutused täiendavale koolitusele, planeerimisele, tootmise kontrollile, sõnnikukäitlemisele ning mulla- ja sõnnikuanalüüsidele on 313,02 krooni (20,01 eurot) hektari kohta aastas. Ümardatud toetusemäär on 5470 krooni (349,60 eurot) hektari kohta aastas.

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Meedet rakendatakse üleriigiliselt alates 2008. aastast.

Indikaatorid ja sihttasemed

Indikaatori tüüp	Indikaator	Eesmärk
Väljundindikaator	Toetust saavate põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate arv	1800 taotlejat
	Toetust saavate koolitatud põllumajandusettevõtete ja muude maahaldajate arv	1800 taotlejat
	Toetust saavate alade kogupindala	100 000 ha
Tulemusindikaator	Edukalt hooldatav ala, mis aitab kaasa:
	a) bioloogilisele mitme-kesisusele ja kõrge loodusväärtusega põllumajandusele ja metsandusele;	100 000 ha
	b) vee kvaliteedile;	100 000 ha
	c) mulla kvaliteedile.	100 000 ha
Tulemusindikaator (lisaindikaator)	Liblikõieliste ja liblikõieliste/kõrreliste segu all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast	15 000 ha
	Talvise taimkatte all olev kogupind toetust saavate alade kogupinnast	30 000 ha
Mõjuindikaator	Bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine	Põllulindude liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb
		Soontaimede liigirikkus on stabiilne või suureneb
		Selgrootute (kimalased) liigirikkus ja arvukus on stabiilne või suureneb
	Vee kvaliteedi säilitamine ja parandamine	Muutused toiteelementide kogubilansis
	Mulla viljakuse säilitamine ja parandamine	Positiivsed muutused mulla orgaanilise aine, pH, P ja K sisalduses
Mõjuindikaator (lisaindikaator)	Muutused põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuses	Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkus suureneb

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid

Taotlus;

Esimesel kohustuseaastal kinnitus kohustuse võtmise kohta;

Mahepõllumajanduse seaduses sätestatud dokumendid.

Makseagentuur ja rakendavad asutused

PRIA, Taimetoodangu Inspektsioon

Taotluste menetlemise protseduur

Taotlus toetuse saamiseks esitatakse PRIAle. Taimetoodangu Inspektsioonile esitatakse mahepõllumajanduse seaduses sätestatud dokumendid (taotlus ettevõtte tunnustamiseks või teave ettevõttes tehtavate muudatuste kohta). PRIA esitab mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejate nimekirja koos mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta esitatud andmetega Taimetoodangu Inspektsioonile, kes kontrollib mahepõllumajanduse seaduses sätestatud nõuete täitmist. Kahtluse korral esitab Taimetoodangu Inspektsioon PRIAle andmed põldude kontrollimiseks.