alameede 1.8.2. eelnõu 05.07.2007

MEEDE 1.8 – PÕLLU- JA METSAMAJANDUSE INFRASTRUKTUUR (125)

ALAMEEDE 1.8.2 – PÕLLUMAJANDUSMAA LUPJAMINE


eelnõu 05. juuli 2007

Põhjendus

Eesti kuulub klimaatiliselt piirkonda, kus aurumine on aastakeskmisena sademete kogusest ca 250 mm võrra väiksem. Sellest tingituna uhutakse mullast läbinõrguva vee mõjul kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid mulla ülemistest kihtidest välja - toimub karbonaatide leostumine, mille tulemusena muld muutub happeliseks ning mulla kvaliteet halveneb. Eesti muldadele on iseloomulik erimite rohkus ja reaktsiooni suur erinevus, mis on seletatav eeskätt muldade lähtekivimite erinevate omadustega. Geneetiliselt (tekkeliselt) happelised mullad asuvad eelkõige Lõuna-Eestis, kuid samas leidub happelisi muldi ka vabariigi idaosas ja mujal Eestis.  

Muldade perioodilise neutraliseerimiseta toimub pidev kaltsiumi väljaleostumine ja mulla happesuse suurenemine, olles kliimast, geoloogilisest aluspõhjast ja inimtegevusest tulenev vältimatu, pidev ja süvenev protsess, mille tulemusena muutub muld väheviljakaks, mulla floora ja fauna kasulike liikide poolest vaesemaks.

Kaltsiumipuudus mullas põhjustab järgmisi negatiivseid protsesse:

Kaltsiumivaesetel muldadel kasvavate taimede toiteväärtus on madal. Kaltsium ei ole taimedele toitaine, kuid on tähtis taimedele soodsa toitekeskkonna loomisel. Seega ei saa käsitleda lupjamist ainult põllumajandustootja seisukohast vaid oluline on avalikele huvidele suunatud aspekt – põllumaa lupjamise tulemusena on võimalik põllumajandusmaad sihipärases kasutuses hoida ja on tagatud tervislik toit inimestele ja loomadele.

Eesti seadusandluses käsitletakse põllumajandusmaa lupjamist maaparandustööna, mille eesmärk on põllumajandusmaa mullaviljakuse säilitamine. Töödel kasutatavad lubimaterjalid sisaldavad põhiliselt kaltsiumi, mis ei ole taimedele toiteelement, vaid on mullaomaduste parandaja ehk vajalik mulla neutraliseerimiseks. Lupjamistöödel kasutatavad lubimaterjalid on tootmisjäägid, millede kasutuselevõtt põllumajanduses on keskkonna seisukohast positiivne ja vähendab keskkonnakoormust.

Happelisel maal paiknev põllumajandustootja on märgatavalt ebasoodsamas olukorras võrreldes tootjaga, kelle maad asuvad neutraalsetel muldadel, sest ta peab tegema lisakulutusi maa kasutuses hoidmiseks. Keskmiselt ja tugevalt happelistel muldadel on kulutused lupjamisele keskmiselt 2000 krooni hektari kohta aastas.

Käesoleva meede keskendub tugevalt ja keskmiselt happeliste muldade neutraliseerimisele. Konkreetse mulla lubjatarbe määramisel kavatsetakse lisaks happesusele arvestada ka mulla küllastusastet, mis muudab lubjatarbe määramise teaduslikult põhjendatumaks.

Põllumajandusmaa lupjamise meede on mõeldud looduslike tingimuste tõttu ebasoodsamates tingimustes olevate põllumajandustootjate kaitseks ja on üheks regionaalselt tasakaalustatud arengut tagavaks meetmeks. Ilma nimetatud piirkondade muldade neutraliseerimiseta langevad seni kasutatud põllumajandusmaad kasutusest välja, tuues kaasa olulist negatiivset mõju keskkonnale ja piirkonna sotsiaal-majanduslikule olukorrale.

Lupjamisvajadusega muldade kaardistamisega on selgunud, et riigi haritavast maast vajab lupjamist ligi 200 000 ha.

Õiguslik alus

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 30. 

Eesmärgid

Üldeesmärk

Põllumajandusmaa lupjamise toetuse eesmärgiks on neutraliseerida happelised mullad taimede kasvuks optimaalsele tasemele, mis enamiku põllumajanduskultuuride jaoks on happesusega pHKCl 6,0–7,0 ja küllastusastmega 80%, vältides seeläbi maa kasutamatajätmist.

Spetsiifilised eesmärgid.

Sihtrühm

Toetuse saajad

Põllumajandusega tegelevad ettevõtjad. 

Miinimumnõuded taotlejale

Toetatavad tegevused ja nende lühikirjeldus

Mullaviljakuse taastamiseks ning mulla agrokeemiliste omaduste parandamiseks ning mulla happesuse vähendamiseks toetatakse põllumajandusmaade neutraliseerimisel:

Meliorandi laotamise maksimaalne kogus viie aastase perioodi jooksul on vastavalt määratud lubjatarbele, kuid mitte üle viie tonni ühel aastal.

Toetus

Maksimaalsed toetuse määrad

Toetust antakse taotlejale kuni 60% I grupis (Harju, Lääne,Rapla Järva, Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakonnad), kuni 70% II grupis (Pärnu, Viljandi, Tartu, Valga, Põlva, Võru maakonnad) ja kuni 80% III grupis (Hiiu ja Saare maakonnas). Kogu Eesti lupjamist vajavatest pindadest asub I grupis 30%, II grupis 65% ja III grupis 5%. Toetuse maksimaalmäär toetataval perioodil on ühe taotleja kohta 200 000 krooni. Taotletava perioodi pikkus on kuus aastat.  

Toetuse sihtala ja rakendamise aeg

Rakendamispiirkond

Meedet rakendatakse kogu Eestis.

Meetme rakendamine

Meedet rakendatakse alates 2007. aastast.

Näitajad ja sihttasemed


Indikaatori tüüp
 
Indikaator
 
Eesmärk 2007–2013

Väljundnäitaja
 
Toetust saanud projektide arv aastas
 
190

Tulemusnäitaja
 
Lubjatud happelisi muldi kokku perioodi jooksul (ha)
 
57 000

Mõjunäitaja
 
Lubjatud alal on põllu keskmine happesuse näitaja neutraalne
 
pHKCL 6,0-7,0


 

 

Taotluste menetlemine

Nõutavad dokumendid:

Makseagentuur ja rakendavad asutused

Taotlus esitatakse PRIAle. Kohapealne kontroll taotleja juures lupjamistööde teostamise ajal delegeeritakse piirkondlikele maaparandusbüroodele ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroole.

Kattuvusi teiste riiklike ja EL fondide vahenditega ei esine.