MEEDE 2.4 – PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS (214)
ALAMEEDE 2.4.4 – KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASVATAMISE TOETUS
Põhjendus
Kohalike sortide geneetiliste ressursside säilitamise vajadust on tunnustatud ülemaailmselt. Põllukultuuride seemnekasvatus põhineb sageli imporditud sortidel, mis kohalike kasvutingimustega on vähem kohanenud. Kohalikud sordid, mis siinsete oludega paremini sobivad, jäetakse kõrvale nende madalama saagikuse tõttu. Rahvusvaheliste lepete alusel peab iga riik säilitama kultuurtaimede aretamiseks oma sordiaretuse algmaterjali. Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamine toimus aastatel 2002-2006 riikliku programmi “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2002–2006” raames. Sellele on koostamisel jätkuprogramm. Põllumajanduskultuuride geneetilist ressurssi säilitavad asutused on:. Jõgeva Sordiaretuse Instituut, Eesti Põllumajandusülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna geenitehnoloogia instituut, Tartu Ülikooli Botaanikaaed, Nende asutuste ülesanne on eelkõige:
Uute sortide aretuse ja juba aretatud, kasutusel olevate sortide parendamise aluseks on terve algmaterjal, mis kannab endas väärtuslikku, haiguskindlat ja kõrge saagipotentsiaaliga geneetilist informatsiooni. Üks vanemaid teraviljasorte on rukis “Sangaste”, mille aretas 1880. aastatel Sangaste mõisnik krahv Friedrich G.M. von Berg (1845–1938) ja mis on olnud suure tähtsusega uute rukkisortide aretamisel. “Sangaste” on teadaolevalt vanim praegu kasvatuses olev teraviljasort Euroopas. Võrreldes tänapäevaste rukkisortidega, on “Sangaste” pikema kõrrega, mis suurendab kõrgemal agrofoonil kasvatades lamandumisohtu ja raskendab koristust. Samuti jääb “Sangaste” saak tänapäevaste sortidega võrreldes ligi 15% madalamaks. Nimetatud põhjustel on viimasel kümnel aastal “Sangaste” iga-aastane külvipind olnud vaid u 100 ha.
Õiguslik alus
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta, artikkel 39.
Eesmärgid
Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, rukkisordi “Sangaste” säilimine.
Sihtrühm
Toetuse saajad
Toetust võivad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kellel on kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus.
Toetusalune maa
Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja -massiivide registris.
Nõuded toetuse saamiseks
Toetuse taotleja peab järgima eespool sätestatud baasnõudeid.
Hektaritoetust makstakse tootjatele, kes kasvatavad talirukkisorti “Sangaste”. Taotleja peab 5-aastase kohustusperioodi jooksul kasvatama talirukkisorti “Sangaste” igal aastal vähemalt 2 hektaril.
Toetus
Toetuse määr
Kohalikku sorti taimede kasvatamise eest makstava toetuse määr on talirukkisordi “Sangaste” puhul 505 krooni (32,28 eurot) hektari kohta aastas.
Ühikumäära arvutamise alused
“Sangaste” rukki puhul kompenseeritakse sordi kasvatamisega tekkivad lisakulutused (25% võrra suuremad koristuskulud, võrreldes teiste rukkisortidega) 505 krooni (32,28 eurot) hektari kohta aastas.
Toetuse sihtala ja rakendamise aeg
Toetust talirukkisordi “Sangaste” kasvatamise eest rakendatakse üleriigiliselt hiljemalt 2009. aastast.
Indikaatorid ja sihttasemed
Toetuse rakendumisel hoitakse ära rukkisordi “Sangaste” väljasuremine, tagatakse väärtusliku geneetilise materjali säilimine ja kohalike sortide kasvatamiseks vajaliku seemnematerjaliga varustamine. Meetme rakendamisega aidatakse kaasa geneetilise mitmekesisuse ning kultuuripärandi säilimisele ja keskkonnasõbralike viljelusmeetodite järgimisele.
Rukkisordi “Sangaste” puhul võib toetusalune pind kasvada kuni 10 000 hektarini.
Taotluste menetlemine
Makseagentuur
PRIA