10.2.

Peatükk 10. Vastastikune täiendavus muude meetmetega

10.2 1.–3. TELJE SEOSED MUUDE MEETMETEGA

---

eelnõu 05. juuli 2007

Kuigi ELi eelarveperioodil 2007–2013 ei kuulu põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks ettenähtud ELi fondid enam struktuurifondide alla ning nende kasutamist kavandatakse uuel perioodil eraldi struktuurivahenditest, kavandatakse ka neid Riigi Eelarvestrateegia 2007–2010 väljatöötamise raames.

ELi toetusvahendite efektiivsemaks kasutamiseks tuleb tagada nende omavaheline täiendavus ning kattuvuste vältimine. MAKi raames rakendatavate meetmete puhul tuleb eelkõige jälgida seoseid ja vastastikust täiendavust muude Eesti poolt ELi eelarveperioodi 2007–2013 jooksul eraldatavate struktuurivahenditega, mida rakendatakse “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ja valdkondlike rakenduskavade (arengukavade) kaudu. Eestis koostatakse ELi aastateks 2007–2013 ettenähtud struktuurivahendite kasutamiseks kolm valdkondlikku rakenduskava, mille väljatöötamist Rahandusministeeriumi koordineerimisel on juhtima määratud järgmised ministeeriumid:

• Inimressursi arendamise rakenduskava – Haridus- ja Teadusministeerium. Kava hõlmab kõiki Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavaid tegevusi, sh horisontaalset tehnilist abi;

• Elukeskkonna arendamise rakenduskava – Keskkonnaministeerium. Kava hõlmab keskkonna- ja energeetikainvesteeringuid, regionaalarengu toetusi, hariduse ning tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri investeeringuid Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest;

• Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kava hõlmab ettevõtluse, teadus- ja arendustegevuse, infoühiskonna ja transpordi infrastruktuuri arendamisega seotud tegevusi Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

Rakenduskavade väljatöötamiseks on vastutavad ministeeriumid moodustanud töögrupid, kuhu kuuluvad kõigi seotud ministeeriumide ja partnerite esindajad. Oluline on tõhus koordinatsioon erinevate rakenduskavade vahel, sest mitmed tegevused erinevates struktuurivahendite rakenduskavades täiendavad üksteist.

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Kalandusfondi ja struktuurivahendite vahel on tihedad seosed toetavate tegevuste osas. Kui struktuurivahendid on piirkonnas (Eesti puhul kogu riigis) suunatud mitmetele valdkondadele, siis maaelu arengu fond ja kalandusfond on suunatud konkreetselt põllumajanduse ja kalanduse arengu toetamisele. Sellest hoolimata kavandatakse nende kõigi vahenditest tegevusi nt tööhõive suurendamiseks, ettevõtluse arengu soodustamiseks, elukeskkonna parandamiseks jne. Lisaks toetavad struktuurivahendite kaasabil teostatavad tegevused olukorra paranemist maa- ja rannapiirkonnas. 

Järgnevalt mõningad näited MAKi meetmete seotusest ja täiendavusest teiste rakenduskavade raames rakendatavate meetmetega:

1. telje meetmed on eeskätt seotud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt “Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” raames rakendatavate tegevustega, mille prioriteetsed suunad – regionaalse tähtsusega transpordiinfrastruktuuri arendamine, infoühiskonna edendamine, energeetika arendamine – aitavad kaasa ka maapiirkonna põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike ettevõtjate konkurentsivõime kasvule.

1. telje inimpotentsiaali arendamisele suunatud meetmed (“Koolitus- ja teavitustegevused” ning “Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine”) on kõige rohkem seotud Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistatava “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi “Hariduse infrastruktuuri arendamine” raames rakendatavate tegevustega.

Nimetatud MAKi meetmete eesmärk on suurendada põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori konkurentsivõimet läbi sektori inimpotentsiaali arendamise.

Üheks sektori arengut pärssivaks teguriks on kujunenud kvalifitseeritud töötajate puudus, mis omakorda on osaliselt tingitud valdkonna kutsehariduse alarahastatusest ja sellest tulenevast õppe-materiaalse baasi mittevastavusest tänapäevase põllu- ja maamajanduse vajadustele.

Kutsehariduse süsteemne toetamine (sh investeeringud põllu- ja maamajanduslike kutseõppeasutuste infrastruktuuri) kuulub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) haldusalasse ja eelnimetatud Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistatava rakenduskava meetme “Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine” tegevuste hulka.

Üldisemalt rahastatakse haridust, teadus- ja arendustegevust ning tööturu arendamist (sh ka maapiirkonna laiemat tööhõivet) “Inimressursi arendamise rakenduskava” kaudu, kasutades selleks Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendeid. Tööhõive osas on MAKi roll eelkõige soodsate tingimuste loomine tööhõive suurendamiseks.

Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmise meetme puhul on arendusprojekti elluviimisel täiendavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koordineeritava “Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava” tegevustega.

Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arendamisele suunatud meedet täiendab Sihtasutuse Erametsakeskus (EMK) poolt siseriiklikest vahenditest metsaparandustööde toetamine. EMK toetab lisaks füüsilisest isikust erametsaomanikke ja maksimaalsed toetussummad aastas on oluliselt väiksemad.

Elukeskkonna arendamise rakenduskava raames rahastatakse taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine ja välisõhu kaitse ning energiasäästu arendamine elamumajanduses.

Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamiseks ja välisõhu kaitseks toetatakse taastuvate ressursside kasutuselevõtt energia tootmiseks jõujaamades, koostootmisjaamades ja katlamajades, võrguühenduste loomine, kaugküttesüsteemide renoveerimine, alternatiivkütuste kasutuselevõtt transpordis, jõujaamade puhastusseadmete rajamine, innovaatiliste tehnoloogiate ning hajutatud energiatootmise toetamine.

Hoonete energiasäästu arendamiseks on võimlik toetada enne 1990. aastat rajatud hoonete renoveerimine ja rekonstrueerimine, energiaauditid ja nõustamine ning teavitamine ja koolitus.

2. telje raames on MAKi meetmetel kõige suurem täiendavus Keskkonnaministeeriumi poolt koordineeritava “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” tegevustega.

Veemajandus, jäätmekäitlus, looduse mitmekesisus ja loodusvarade säästlik kasutamine, keskkonnateadlikkus, keskkonnaseire, piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ja kohalike avalike teenuste arendamine on “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” raames toetatavad Ühtekuuluvusfondi ja ERFi vahendite kaudu.

Looduse mitmekesisust toetatakse ka spetsiifiliste loodushoiuprogrammide (nt Life) kaudu.

3. telje meetmetest on kõige suurem täiendavus meetme “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” tegevustel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt “Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi “Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime” raames rakendatavate tegevustega.

Meetme “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” üks peamisi eesmärke on mittepõllumajanduslike töökohtade loomine maapiirkonnas.

Kattuvuse vältimiseks on siin demarkatsioon ettevõtete suurusgruppide osas: MAKi meetmete sihtrühm on maapiirkonnas tegutsevad põllumajandus- ja mittepõllumajandustootjatest mikroettevõtjad (komisjoni soovituse 2003/361/EÜ artikli 2 punkti 3 järgi). Suuremad mikropõllumajandustootjatest ettevõtjad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmete sihtrühm ning nende meetmete koosmõju on teineteist täiendav. Lisaks ei toetata MAKi kaudu ettevõtetele stardiabi andmist.

MAKi 3. ja 4. telje meetmete puhul on olulised ka seosed “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suunaga “Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng”.

Seoseid on nii külade uuendamise ja arendamise kui ka LEADER-meetme tegevuste osas. Kattuvuse vältimiseks ei toetata “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” raames erasektori vastavaid tegevusi, küll aga on abikõlblikud taotlejad kohaliku omavalitsuse üksused ja mittetulundusorganisatsioonid.

Kohalike teenuste osas on demarkatsioon tagatud sellega, et MAKi toetused on suunatud kohalikule tasandile, antud rakenduskava aga toetab kohalikku elukeskkonda valla ja vallaülesel tasandil. Täiendavus on tagatud ka sihtrühmade kaudu, MAKi meetmed on suunatud era- ja mittetulundussektorile, “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmed aga peamiselt kohalikele omavalitsustele.

Näiteks on nii MAKi kui ka “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” raames kavas toetada maapiirkonna keskkonda ja maastikku risustavate mahajäetud ehitiste lammutamist. MAKi raames piirdub see eraomanikele kuuluvate maapiirkonna mahajäetud põllumajanduslike tootmishoonete lammutamise toetamisega. “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi “Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng” raames kavatsetakse toetada ka teiste valdkondade rajatiste ning kohalike omavalitsuste omandis olevate objektide lammutamist.   

Väga täpseid demarkatsiooni ja koosmõjude kirjeldusi ei ole siiski võimalik välja tuua, sest erinevalt MAKist ei sisalda rakenduskavad konkreetsete meetmete kirjeldusi.

Täiendavalt on võimalik ettevõtjatel kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) pakutavaid laene, tagatisi ja muid ettevõtlust toetavaid instrumente.

Põllumajandusettevõtjatel, kes on saanud meetmete 1.2 ja 1.4 raames toetust või toetuse taotlemisel heakskiidu, on täiendavalt võimalik kasutada ka MESi poolt pakutavaid sooduslaene ja –tagatisi.

Külaarengu (meede 3.2) ja LEADER (meede 4) raames on läbi MES kavas pakkuda taotlejatele sildfinantseerimise võimalust. Vastav vajadus tuleneb kolmanda sektori vähesest suutlikkusest omavahenditest koguinvesteeringute tegemiseks, kuivõrd toetus makstakse välja pärast arvete, maksmist tõendavate dokumentide või muude samaväärsete dokumentide esitamist kasusaajate poolt.