MTÜ PIIMAKLASTER: Karjaterviseprogrammi väljatöötamine koos juurutamisega kaasnevate karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamisega |
|
30. detsember 2020. a |
Millist probleemi projekt lahendab?
Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uuenenud tehnoloogiaid. 2017. a peeti ligikaudu 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi karja, mitte üksiklooma tasandil. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada mitmeid otsuseid, mis peavad teenima loomade parema tervise ja heaolu eesmärki, olles seejuures ka majanduslikult põhjendatud.
Farmides puuduvad üldjuhul süsteemsed, karja kõiki valdkondi käsitlevad ja ennetava iseloomuga karjatervise programmid. Varasemalt polnud teada, milline on programmi rakendamise majanduslik mõju ettevõttele, ja see toob kaasa täiendavaid kulusid.
"Karjatervise programmid peaksid olema tulevikus loomulik osa ettevõtte kvaliteedi kontrollsüsteemist." sõnas MTÜ Piimaklaster juhatuse liige, Hardi Tamm
Projekti tulemused
Karjatervise programmide (KTP) all mõistetakse tegevusi, mille eesmärk on põllumajandusloomade tervise ja tootmisvõime hoidmine kõige efektiivsemal tasemel, tagades farmile konkurentsivõime ja kasumlikkuse. KTP-d on komplekssed, mis tähendab, et vaatluse all on korraga kõik valdkonnad – noorkarja-, udara- ja sõratervis, piima kvaliteet, sigimine, ainevahetus, söötmine.
KTP juurutamiseks ning sellega kaasnevate karjatervise muutuste ja majandusliku mõju hindamiseks tehti kaheaastane (2017–2019) pilootuuring. Projekti käigus töötati välja ja testiti Eesti piimaveisefarmidele sobivad karjatervisealased protokollid, sh HACCP süsteemi rakendused viies eri suurusega Eesti piimaveisefarmis, kus ühes on u 100 lehma, teises 1800 lehma ja kolmes ettevõttes 600–800 lehma.
Projekt kinnitas KTP rakendamise soodsat mõju loomade tervisele ja toodangule, millega kaasnes ka ettevõtete kasumlikkuse paranemine. Kui perioodi kaalutud keskmisena olid karjatervise kulud keskmiselt 22 eurot ühe tonni toodetud piima kohta, vähenesid need keskmiselt 7–8 euro võrra ühe tonni kohta. Kuna KTP-dega kaasneb ravimite kasutamise vähenemine, loomade tervise ja seeläbi ka heaolu paranemine, aitab nende rakendamine kaasa ka tarbijate ootuste täitmisele. KTP-d peaksid olema tulevikus loomulik osa ettevõtte kvaliteedi kontrollsüsteemist.
| Toetusallikas |
Innovatsiooniklastri toetus (MAK 2014-2020 meede 16) |
| Tegevuse elluviija |
MTÜ Piimaklaster piimaklaster.ee |
| Kontakt |
Hardi Tamm |
| Projekti periood |
aprill 2017 – märts 2019 |
 |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles