INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Eluslaborid

Euroopa innovatsiooni-teemalises sõnavaras on kinnistumas kaks uut terminit, millele Eestis veel head vastet ei ole.

Mis on Living labs ja Lighthouse? Eluslabor ja majakas?

Eluslaborit on kirjeldatud mitmeti - üldvaates on see kompleksne süsteem innovatsiooni ja teadmussiirde toetamisel. Määratlustel on erinevusi, aga ka ühiseid komponente: 

• osalejate aktiivne kaasamine, et neil oleks võimalus innovatsiooniprotsessi põhjalikult mõjutada;
• testimine ja katsetamine päriselu keskkondades;
• paljude huvirühmade osalemine (st tehnoloogia pakkujad, teenusepakkujad, instituudid, eksperdid, praktikud);
• mitmete eri valdkondade ning meetodite ja tööriistade kombinatsioon; ja
• koosloome ja ühisarendus (mitmete korduste ja tsüklitena ning mitmete eri gruppide koostöös).

Eluslaboreid mõistetakse koostööna mitme partneri vahel, kes tegutsevad piirkondlikul tasandil ja koordineerivad katetamist mitmes asukohas. Põllumajanduse ja põllumajanduskeskkonna kontekstis rõhutatakse eesmärgitunnetust: „parandada asjakohaste praktikate tõhusust ja varajast kasutuselevõttu”.

Koosloome ja kasutajapõhise innovatsiooniga samaaegselt on olulised:

• tegelemine komplekssel maastikul (mis tähendab ökosüsteemi, mitte ainult ettevõtte tasandit);
• uuringud, seire ja hindamine, mis jälgivad tegevuspraktika mõju ökosüsteemidele; ja
• erinevate (teadus)valdkondade koostöö tähtsus, eriti sotsiaalteaduste roll.

Eluslabori eesmärk on seotud tavaliselt ühiskondliku eesmärgi saavutamisega (jätkusuutlikkus ja vastupanuvõime), erinevat tüüpi innovatsiooni (mitte ainult tehnoloogia, vaid ka tavad ja protsessid) ning teadmiste jagamine ning tebevõrgustike loomine teadmiste tootmise kõrval. Seega: 

• seire ja hindamine on tähtsad, sest innovatsioonitsüklid on pikad ja ebakindlad, ning neid isaloomustab vajadus mõjutada põllumajandus- ja toidusüsteeme territoriaalsel tasandil;
• avaliku sektori (riigiasutuste ja teadlaste) suurem roll võrreldes teiste valdkondade eluslaboritega ning erinevate partnerite vaheliste suhete mitmekesisus ja keerukus; 
• seotus maa või piirkonnaga, olles samal ajal laiemalt ühendatud kogu toiduainete süsteemiga.

Eluslabori kestus ületab alati ühe projekti tavapärase ajakava.

Eluslabor kestab kauem kui üksik projekt. Projektide viisi rahastatuna ajaliselt piiratud innovatsiooniprojektid ja -töörühmad (sh mitme osapoolega projektid) aitavad kaasa kogu põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) kujundamisele, luues soodsa keskkonna pikaajaliseks koostööks. Eluslabori lähenemine on väga sarnane mitmete osalistega lähenemise põimõtetele, täiendades aja (ajaliselt piiratud projektiga võrreldes), geograafia (piirkonna) ja sisu (põllumajanduskeskkonna-süsteemide ja mitmete valdkondade ühendamise) mõõtmetega. 

Uurimis- või katsetöö on projektide puhul enamasti piiratud kestusega (tüüpiline kestus on 3–4 aastat, hõlmates maksimaalselt 3 põllumajandus-tsüklit). Eluslaboritest oodatakse pikaajalisi katseid, mis on vajalikud töötamiseks agro-ökosüsteemi tasandil või küsimustes, mis eeldavad pikaajalisi katseid (nt muld või bioloogiline mitmekesisus).

Põllu-majakas

Majakate või „tuletornidena” määratletakse lahenduste tutvustamise, koolituse ja suhtlemise kohad, mis on eesmärgi seisukohast eeskujulikud. Need on konkreetsed objektid (üks talu, üks metsakataster, üks tööstusala, üks linna haljasala jne), mis võivad kuuluda eluslabori piirkonda või asuda väljaspool seda

Eluslaborite ja majakate ergutamine

Üleeuroopalise mulla missiooni rakenduskava eelnõus tehakse ettepanek rahastada 3–5 erinevas piirkonnas ja riigis asuva 3-5 eluslabori riikidevahelisi klastreid, millest igaüks sisaldab ka vähemalt ühte majakat. Algus tehakse Horisont-Euroopa teadus- ja innovatsioonimeetmete kaudu.  Lisaks toetaks missioon üht üleeuroopalist eluslaborite ja majakate võrgustikku (pikaajalise koordineerimis- ja toetusmeetme - CSA kaudu), mis oleks võimeline tegelema mitte ainult missiooni loodud laborite ja majakate, vaid ka koos teiste mullatervisega tegelevate algatustega. 

Eluslaborite rahastamisel on kaks taset:

• Ökosüsteemi tase: mitme partneri koostöö piirkondade väljakutsete analüüsimiseks, innovatsioonivajaduste väljaselgitamiseks ning konkreetsete teadus- ja innovatsiooniprojektide rakendamiseks, sh teadmiste jagamine piirkonnas ja väljaspool seda.
• Projekti tase: konkreetsete innovatsiooniprojektide elluviimine, mis kasutavad eluslabori mõtteviisi.

Eluslabor rahastamisel saab kombineerida nii Horisont Euroopa kui riiklike maaelu arengukavade võimalusi. Riikliku ÜPP strateegiakava raames võiks kaaluda eelkõige innovatsioonikoostöö meedet (nn EIP töörühnad) ja teadmussiiret (esitlused - näidisettevõtted - demonstration farms).

Loe edasi - Euroopa Komisjoni raport 25. juunil 2020 toimunud veebiseminaril arutatust (PDF) Building  a partnership  on labs and agroecology living research infrastructures

 Otsi edasi: üldine Euroopa eluslaborite võrgustik (ENoLL - European network of living labs)  

Facebook grupp - Ülemaailmne võrgustik - Global Network of Lighthouse Farms

 Maainfo.ee artikkel - mulla tervist soodustavad ideed