Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
2025
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Valdkonnad
Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
Projektijuht
Mati Koppel
Kirjeldus
See rakendusuuringu aruanne analüüsib bioloogiliste taimekaitsevahendite kättesaadavust ning selle mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja majandusele. Raport selgitab, et kuna keemiliste toimeainete valik Euroopa Liidus väheneb, on vaja leida uusi lahendusi, kuigi bioloogilised vahendid ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad.
Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
2025
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Valdkonnad
Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
Projektijuht
Mati Koppel
Kirjeldus
See rakendusuuringu aruanne analüüsib bioloogiliste taimekaitsevahendite kättesaadavust ning selle mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja majandusele. Raport selgitab, et kuna keemiliste toimeainete valik Euroopa Liidus väheneb, on vaja leida uusi lahendusi, kuigi bioloogilised vahendid ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad.
Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
2025
Projekti eestvedaja
Eesti Maaülikool
Valdkonnad
Taimekaitse, Taimekasvatus, Taimetervis ja -kaitse
Projektijuht
Mati Koppel
Kirjeldus
See rakendusuuringu aruanne analüüsib bioloogiliste taimekaitsevahendite kättesaadavust ning selle mõju Eesti põllumajandustootjatele, tarbijatele ja majandusele. Raport selgitab, et kuna keemiliste toimeainete valik Euroopa Liidus väheneb, on vaja leida uusi lahendusi, kuigi bioloogilised vahendid ei ole kemikaalidele otsesed üks-ühele asendajad.
Eksperthinnangud käsitlevad kahe põlevkivituhal põhineva materjali sobivust lubiväetisena kasutamiseks. Uuringutes hinnati nende mõju mulla happesuse vähendamisele, võimalikku kasu taimedele ja taimekasvatussaadustele, saasteainete sisaldust ning väetisenõuete kehtestamise vajadust.
Rando Värnik, Mait Kriipsalu, Allan Kaasik, Kaja Orupõld, Henn Raave, Kersti Aro
Kirjeldus
Uuring annab ülevaate Eestis tekkiva kääritusjäägi kogusest, selle kasutusest ja potentsiaalist mineraalväetiste asendajana. Aruanne hindab digestaadi ohutust, omadusi ja sobivust väetise või mullaparandajana, käsitleb tootestamise võimalusi ning pakub soovitusi riiklikeks suunisteks ja sekkumiseks.
Projektis analüüsiti fungitsiidiresistentsuse levikut kahe fütopatogeense seene, Ramularia collo-cygni (Rcc) ja Zymoseptoria tritici (Zt) populatsioonides kolmeaastase perioodi vältel, 2020–2022 a.
Projektis analüüsiti fungitsiidiresistentsuse levikut kahe fütopatogeense seene, Ramularia collo-cygni (Rcc) ja Zymoseptoria tritici (Zt) populatsioonides kolmeaastase perioodi vältel, 2020–2022 a.
"Uuringpõllukultuuride sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise ning sordilise mitmekesisuse kohta ja puuvilja- ja marjakultuuride paljundus- ning istutusmaterjali kasutamise sordilise mitmekesisuse kohta“ (2021–2022) projektgrupi koosseis: Katrin Nittim, Marje Josing, Kelly Tänav, Albert Hansa, Mati Reiman, Bruno Pulver, Viivika Savina, Ingrid Niklus, Eva Priedenthal, Eesti Konjunktuuriinstituut.
Eesmärk oli saada eksperthinnang olukorrale, kus kogu Euroopas on suund põllumaa vähenemisele, aga Eestis on sel sajandil põllumaa osatähtsus pidevalt kasvanud. Põllumaa muutuse trendid mõjutavad ka kasutatavate taimekaitsevahendite koguseid. Lisandunud põllumaal kasutatavad taimekaitsevahendid on suurendanud Eestis nende kasutamise üldkogust. Tingimustes, kus põllumaa osatähtsuse EL-s keskmisena on vähenenud, Eestis aga suurenenud, seab ühesugune taimekaitsevahendite üldkoguste vähendamise nõue Eesti teiste liikmesriikidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
Eesmärk oli saada eksperthinnang olukorrale, kus kogu Euroopas on suund põllumaa vähenemisele, aga Eestis on sel sajandil põllumaa osatähtsus pidevalt kasvanud. Põllumaa muutuse trendid mõjutavad ka kasutatavate taimekaitsevahendite koguseid. Lisandunud põllumaal kasutatavad taimekaitsevahendid on suurendanud Eestis nende kasutamise üldkogust. Tingimustes, kus põllumaa osatähtsuse EL-s keskmisena on vähenenud, Eestis aga suurenenud, seab ühesugune taimekaitsevahendite üldkoguste vähendamise nõue Eesti teiste liikmesriikidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.
Projektitulemuste lühikokkuvõte: Uurimistöö tulemusena selgus, et ka kõigi soodsate tingimuste kokkulangemisel võib sihtkohta jõuda vähem kui pool pritsimisvedelikust. Pritsimiskadusid mõjutavatest teguritest on olulisemad piiskade suurus, tuule kiirus ja õhu temperatuur ning suhteline niiskus. Pritsimiskadude vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi – nende kasutamine vajab häid teadmisi. Keskkonna saastumise ja kadude vähendamine pritsimisel sõltub oluliselt inimfaktorist: oskuslik ja vastutustundlik töömees suudab saada ka kehvema masinaga hea tulemuse ja vastupidi.
Pestitsiitide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring pakub välja võimaliku metoodika Eesti pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu läbiviimiseks. Uuringu käigus pakuti välja uuritavad pestitsiidide jäägid võttes arvesse nii pestitsiidide kasutamist põllumajanduses kui ka esinevaid jääke toidus ja eestlaste toitumist.
Uuringu tulemused näitavad, et Eesti põllumajanduslikus kasutuses olevate muldade C varu huumushorisondis on viimase 26–35 aasta jooksul suurenenud, keskmiselt 0,22 t ha-1 aastas, kuid C varu suurenemine on seotud peamiselt huumushorisondi tüsenemisega, sest mulla Corg sisaldus ei ole suurenenud, millest tulenevalt ei ole muutunud ka 0-20 cm kihi C varu. Kõige tundlikumad on olnud gleimullad, kus on mulla Corg sisaldus ja C varu on vähenenud ka 0-20 cm kihis. Proovivõtmise metodoloogia ja erinevad arvutuskäigud C varu arvutamisel avaldasid C varu väärtustele vähe mõju, kuid arvestama peab, et mõned mullaomadused (muldade niiskusrežiim, lõimis) võivad teatud tingimustel mõju avaldada. Uuritud omadustest kõige suuremaks mõjutajaks oli mulla niiskusrežiim, mida tuleks alati tulevikus arvestada tehes lõplike järeldusi C varu dünaamika kohta.
Koostati kultuurtaimede metsikute sugulasliikide koondnimekiri 144 liigiga. Määratletud kriteeriumite alusel valiti koondnimekirjast välja liigid, millest koostati kultuurtaimede metsikute sugulasliikide Eesti prioriseeritud nimekiri 88 liigiga.
Põllumajandusministri 29. aprilli 2005. a määruse nr 51 „Taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli kord“ lisa 1 „Taimekaitseseadme nõuetekohasuse hindamise tabel“ koostati lähtuvalt standardist „EVS-EN 13790-1:2005. Põllumajandusmasinad. Taimekaitsepritsid, mis muutus 02.04.2015. a kehtetuks ning asendus samast kuupäevast kehtima hakanud uute EVS-EN ISO 16122 seeria standarditega. Seetõttu tuli tehnilisel kontrollil esitatavad nõuded ja kontrollimise protseduur viia vastavusse kehtivate standarditega. Projekti tulemusena koostati uute põllu-, puude ja põõsaste ning katmikalapritside nõuetekohasuse hindamise tabelid ja tehnilise kontrolli protokollide vormide kavandid.
Uuringu põhieesmärk oli kahe suurt majanduslikku ja keskkonnakahju põhjustava kahjustaja – aasia siku (Anoplophora glabripennis) ja männi-laguussi (Bursaphelenchus xylophilus) näitel hinnata, invasiivsete taimekahjustajate võimalikku tekitatavat majanduslikku kahju nii riigile, eraettevõtlusele kui ka keskkonnale. Samuti koostati uuringu käigus metoodika näidiskahjustajate potentsiaalse majandusliku kahju suuruse rahalise väärtuse hindamiseks, võttes aluseks kahjustajate peremeestaimede (leht- ja okaspuude) rahalise väärtuse.
Monitooringu programmi eesmärgiks oli analüüsida asooli- ja strobiluriinirühma fungitsiidide suhtes resistentsust põhjustavate mutatsioonide olemasolu teravilju kahjustavate fütopatogeenide Septoria tritici, Blumeria graminis, Pyrenophora teres ja Ramularia collo-cygni genoomides ning naeri-hiilamardika resistentsuse monitooring.
Tootjate küsitlusest selgus, et 2015. aastal kasvatati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 151 sorti teravilja ja 36 sorti kartulit (2014.a vastavalt 140 ja 36). Külvatud teraviljasortidest oli 2015. aastal 42% pärit Eesti sordilehest (2014. a 41%), ülejäänust valdav osa oli ELi sordilehest, üksikuid sorte polnud kirjas kumbaski sordilehes. Kartulisortidest oli mõlemal vaatlusalusel aastal 17% pärit Eesti sortilehest, 80% ELi sordilehest ja 3% polnud kumbaski sordilehes. 2014. aastal oli kasutatud teraviljaseemnest 27% sertifitseeritud, millest 78% oli Eesti päritolu seeme (2015.a 81%). Kartulikasvatajad kasutasid 2015. aastal 20-30%-l kartuli kasvupinnast sertifitseeritud seemnekartulit, millest 80% oli Eesti päritolu (2014.a vastavalt 20-30% ja 52%).
Projekti raames koostati uuringud Integreeritud taimekaitse rakendamine põllumajandustootjate seas ning Eestis registreeritud taimekaitsevahendite riskid mittesihtorganismidele sh. mesilastele. Nendest esimeses uuringus analüüsiti põllumajandustootjate teadlikkust integreeritud taimekaitse võtetest ning nende rakendamist tootmispraktikas. Teise uuringu tulemusena koostati ülevaatetabelid Eestis registreeritud herbitsiidide, fungitsiidide ja insektitsiidide toksilisusest ja riskiväärtutsest veekeskkonna organismidele ja mesilastele ning tolmeldavatele putukatele
Projekti eesmärgid: 1) Anda ülevaade 15 aasta jooksul (2000–2015) Eesti sordilehte võetud ja standardsortidena püsinud suvinisu-, rukki-, kaera- ja kartulisortidest. 2) Võrrelda nende kultuuride saagipotentsiaali ja kvaliteeti, näitamaks sordivaliku olulisust toodangu saagikuse suurendamisel ja kvaliteedi parandamisel. Analüüsida ja anda hinnang omaduste muutuste suundumuste kohta 15 aasta jooksul. 3) Suvinisu saagikuse analüüsimisel näidata fungitsiidide kasutamise mõju 10 aasta jooksul (2004–2014).
Marge Starast, Kadri Karp, Ulvi Moor, Marika Mänd, Angela Ploomi, Priit Põldma, Kati Keert, Lagle Heinmaa
Kirjeldus
Eestis vähelevinud kultuuridele taimekahjustajate tõrjeks registreeritud TKV valiku kaardistamine ja analüüs näitas, et praegusel hetkel puudub võimalus keemiliselt tõrjuda mitmeid olulisi taimekahjustajaid, sest Eestis pole lubatud ühtki sobilikku preparaati või on preparaatide arv alla kolme. Selline olukord seab tõsiseid takistusi mitmete vähelevinud kultuuride viljelemisele. Väga vähe on registris bioloogilisi ja muid looduslikke preparaate, mida saaks kasutada sünteetiliste kemikaalide alternatiivina integreeritud taimekaitses (ITK) ja mis sobiksid kasutada ka maheviljeluses.
Uurimistöö tulemusena koostati ülevaade 2001-2015. a teostatud 3183 tehnilisest kontrollist, nende teostajatest ja avastatud puudustest. Korras oli 88,3% pritsidest. Põllumeeste ja taimekaitseinspektorite küsitlustest selgus, et kontrolli kvaliteediga ollakse rahul. Anti hinnang kontrolli metoodika vastavusele direktiivi 2009/128/EÜ ning vastava standardi nõuetele, leiti, et arvestades Eesti olusid ja võimalusi on vastavus olemas. Toodi välja uue standardi EVS-EN ISO 16122 nõuete erinevused eelmise standardi nõuetest. Koostati ettepanekud kontrolli süsteemi ja metoodika täiustamiseks.
Projekti eesmärgiks oli võimaliku GMO (geneetiliselt muundatud organism) saaste detekteerimine Eestis müüdavates maisi-, rapsi- ja sojaoa seemnetes. Müüjate ja sordiesindajate valikul lähtuti põhimõttest, et oleks võimalikult hästi kaetud erinevad sordid ja nende edasimüüjad. Kogutud seemneproovides analüüsiti erinevate transgeenide võimalikku esinemist. Eurofins GeneScan GmbH laboris (Freiburg, Saksamaa) analüüsiti rapsi- ja sojaoa proove. Tehtud analüüsid näitasid, et ükski kahekümnest rapsi ja ühest sojaoa proovist ei sisaldanud transgeene. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Tartu, Eesti) analüüsiti kümme maisiproovi, millest üheski ei leitud transgeene. Mõlemad eespool nimetatud laboratooriumid on sertifitseeritud vastavate analüüside teostamiseks.
Lõppjäreldus: Agrotehnoloogiliste meetmete (viljavaheldus, mullaharimine, keemiline tõrje, väljakitkumine jm) kompleksne rakendamine on võimaldanud tuulekaera kontrolli alla saada, kuid ei ole taganud sellest vabanemist.
1965-2013 on nii üldine kui aktiivne taimekasvuperiood Eestis pikenenud keskmiselt 3 nädalat. Sajandi keskpaigaks võib kasvuperiood pikeneda 17-37 päeva, sajandi lõpuks 33-86 päeva. Aktiivsete temperatuuride summad kasvavad keskmiselt 300-450º ja 550-1100º, efektiivsete üle 5 ºC temperatuuride summad 250-400º ja 500-1000º, efektiivsete üle 10 ºC temperatuuride summad 150-250º ja 300-700º.
Koostati metoodikad teravilja seemnete põldude tunnustamise, seemnepartiidest proovivõtu ja seemne tootmise kulude ning seemnete sertifitseerimis- ja majanduskatsete kulude arvutamiseks.
