01.10.2009

Päevas püüti Peipsi ja Lämmijärvest peaaegu 40 t ahvenat

Urmas Pirk, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees

Selle aasta sügis on olnud Peipsi kaluritele soodne. Ilmastik ei ole kalapüüki praktiliselt takistanud ning nuriseda ei saa ka kalavaru seisundi üle. Tänaseks on ahvenapüük lõpetatud, sest sisuliselt on selle aasta kvoot (850 t) välja püütud.

Põllumajandusministeerium oli aegsasti ettevalmistanud ahvenapüügi sulgemise määruse.

Määruse jõustumine võtab aga vähemalt nädala, mistõttu püsis oht ahvena ülepüügiks, rahvusvahelise kokkuleppe rikkumiseks ja sellega seoses kogu kutselise kalapüügi lõpetamiseks veealal. See tähendab, et kalurid oleks püügile saanud alles järgmise aasta jaanuarist.

Kindlasti olekski ahvena püügikvooti ületatud, kui mutniku püügiloa omanikud ei oleks kokku leppinud ja peatanud omaalgatuslikult püügi 14. septembrist kuni 16. septembrini ning pärast seda vahetanud väikesesilmalised mutnikupärad suuresilmaliste 80 (40) mm vastu. Suuresilmalise päraga ei ole võimalik ahvenat püüda.

Niisugune kokkulepe on Peipsi kaluritel esimene. See näitab kalurifirmade koostöövalmidust ning majanduslikku mõtlemist. Väheoluline ei olnud asjaolu, et põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna Jõgeva keskus suutis eelmise päeva püügiandmed koguda ning sisestada kalanduse infosüsteemi järgmise päeva lõunaks ja pärastlõunal oli püütud kalakogused juba teada. See oli konstruktiivse koostöö näide kalurite ja riigiasutuse vahel.

20. septembrist jõustus põllumajandusministeeriumi määrus ahvena püügikeelust. Kõigi nende abinõude kasutusele võtuga jääb ära aga keskkonnaministeeriumil kohustus sulgeda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kogu kutseline kalapüük.

Praegu jätkubki suursoomkalade (koha, latikas, haug) püük, mille kvootidest on oluline osa välja püüdmata.

Loodame, et kalurid jõuavad lubatud kalakvoodid maksimaalselt välja püüda. Sellest sõltub paljuski kogu kalanduse majanduslik tulemuslikkus ja kohalike elanike heaolu Peipsi kalanduspiirkonnas.