Rohetiigri ja keskkonnaministeeriumi koostöös valmis tootjatele pakendite disainijuhend, mis aitab pakendiettevõtjatel juba disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada.
Faili saab alla laadida siit: https://rohetiiger.ee/rohetiiger-ja-keskkonnaministeerium-koostasid-tootjatele-jatkusuutlike-pakendite-disainijuhendi/
Rohetiigri pakendite projekti protsessidisaineri Külliki Kesa sõnul saab pakenditega seotud keskkonnaprobleeme vähendada targa disainiga: „Kuna toote keskkonnamõju määratakse ligi 80% ulatuses ära toote disainifaasis, on tootjatel koos disaineritega oluline just pakendite ning toodete teekonna alguses langetada informeeritud otsuseid selleks, et ringmajanduse põhimõtted parimal viisil rakendatud saaksid. See eeldab nii teadlikkust ettevõtte tasandil kui ka head koostööd pakendi väärtusahela erinevate osapoolte vahel.“
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kertu Sapelkovi sõnul räägitakse tihti küll pakendijäätmetega seotud probleemidest, kuid unustatakse ära, et kriitilise tähtsusega on, millisest materjalist ning detailidest kaubandusvõrku jõudev pakend üldse koosneb. “See võti on tootjate käes ja meil on väga hea meel, et oleme valmis saanud just eeskätt ettevõtetele mõeldud abistava juhendmaterjali,” ütles Sapelkov.
Disainijuhendi fookuses on kodumajapidamistesse jõudev pakend ehk peamiselt müügipakend kuna probleem on plastikjäätmete jõudmine keskkonda. Kõige enam kasutatakse pakendites erinevaid plastikuid ning paraku ei ole lihtne ära hoida jäätmete sattumist keskkonda, mis tähendab, et koos pakendijäätmetega reostub keskkond ka plastikjäätmetega. Plastidest eralduvad keemilised ained kahjustavad paljusid elusorganisme, vaaladest ainurakseteni ning plastide lagunemisel tekkiv mikroplast satub lõpuks ka inimeste toidulauale. Just selle tõttu on erilise tähelepanu all merereostusega seonduvad plastpakendid, sealhulgas kohe tarbimiseks mõeldud toidupakendid, joogipudelid jms.
Külliki Kesa sõnul on disainijuhend mõeldud eelkõige pakendiettevõtjatele, sealhulgas toiduainete ja tööstuskaupade tootjatele, kaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtjate esindajatele, kes tegelevad pakendite ja pakendimaterjalide valiku ja kasutamise ning disainiga. Samuti pakendidisaineritele, kes aitavad ettevõtetel pakendeid ja pakendilahendusi välja töötada. „Samas on käesolev pakendijuhend heaks teabeallikaks ka kõikidele teistele huvipooltele, kes soovivad oma teadmisi pakendite ringsüsteemi osas parandada,“ lisas Kesa.
Juhend tähtsustab pakendi ringdisaini, mis materjale tuleb ringluses hoida nii kaua kui võimalik. Oluline on, et toidupakendist saaks toota uue toidupakendi nii mitmeid kordi kui võimalik. Sest kui toidupakendist järgmises etapis mingi muu materjal toodetakse, halvenevad materjali konkreetsed kvalitatiivsed omadused, kuni lõpuks ei ole enam võimalik materjali ringlusse suunata ning see kas ladestatakse või kasutatakse energiatootmises.
Sapelkovi sõnul on ringmajanduse vaates kõige keskkonnasõbralikum valik üldse mitte pakendada. “Mõistagi pole see alati võimalik, mistõttu on väga oluline luua jätkusuutlikke lahendusi. Alustada tuleks ülepakendamise vältimisest ning kergesti ringlussevõetavate materjalide eelistamisest,” selgitas ta.
Pakendite ringlussevõtu disainimisel on kõikide materjalide puhul oluline lähtuda eelkõige sellest, et lisaks funktsionaalsetele omadustele peab pakend vastama ka keskkonnanõuetele, sh pakend peab olema ringlusse võetav võimalikult väikese keskkonnamõjuga.
Külliki Kesa sõnul on laias pildis keskkonnaprobleemide üheks leevenduseks ringmajandusliku majandusmudeli juurutamine: „Ringmajandus ei ole välditav, üleminek on vältimatu ja sellega on kiire. Oluline on märkida, et ringmajandusmudeleid hästi rakendades saavad ettevõtted vähendada kulusid ja tõsta tulusid, näiteks vähendada ressursivajadust, vähendada riske materjalide hinnatõusust või toormaterjali hankeraskustest, tõsta oma mainet ja suurendada kasumit läbi integreeritud väärtuspakkumise. Toodete ja pakendite väärtuspakkumise kujundamisel tuleb läbi mõelda mitte ainult teekond tarbijani (praegune lineaarmajandus), vaid sealt ka tagasi või edasi (ringmajandus). Ringmajanduses räägimegi ressursside ringlemisest, mitte ainult jäätmetest.“
Meediakontakt:
Eneli Rohtla
+372 555 93 009
eneli.rohtla@agendapr.ee
OÜ Agenda Public Relations
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles