03.12.2008

Rannakalandus Saare- ja Pärnumaal

Joonist vaadates ei saa märkamata jätta, et just ühe või teise piirangu kehtestamise eel või järel kalurite koguarv hoopis kasvab.

On see rannarahva vastureaktsioon ülevalt tuleva surve vastu või miski muu, kuid tänaseks on küll selge, et need piirangud võinuks olematud olla ja kalureid oleks Saaremaal ikka sama palju, kui neid praegu just on. 12 aasta jooksul kuivasid kalavarud ja väljapüügid peale Pärnumaa pidurdamatult kokku. Milles on põhjus?

Rannikule liialt lähedane traalpüük rikub kaldalähedase eluviisiga kalade toidulauda, paiskab segi loomuliku toiduahela ning ei jäta mõnikord nende toidulauale enam üldse midagi. Tühi kõht aga soo jätkamist ei soodusta ja nälg lõpetab veel elusolevagi üsna ruttu ära.

Pärnumaal on rannakalandus vaatlusaluse 12 aasta jooksul säilinud ka täna oma endises ilus, kuigi hüljeste ning kormoranide arvukus teeb ka seal rohkem kurja kui kunagi varem. Siit saab järeldada, et inimese, hülge ja kormorani koosmõju ei ole veel eriti

hukutav kaldalähedaste kalade jaoks ilma kaldalähedase traalpüügita.

Lõpetuseks tahaks siiski loota, et riik suunab edaspidi oma jõu ja mõju sinna, kus king kõige valusamini pigistab, ning ka hüljeste ja kormoranide arvukale asurkonnale ei jäeta enam vaba voli.