02.04.2009

Kalandussektori info-ja teabevajaduse uuring

---

Allikas: Kalurileht, Kalurileht
2. aprill 2009

(Järg)

Firma Saar Poll uuring Põllumajandusministeeriumi tellimusel

....

Kui püünised merest välja toome, siis peseme ja kuivatame korralikult ära, kõik on kvaliteetselt korras, mitte nii nagu mõnel mehel jääb püünis välja peale sügisel ja kevadel otsib püünise sealt üles ja viib merre. Sellisel juhul ongi aastaga püünis läbi" (Pärnumaa).

"Meie ühistu võttis laenu. 30 000 tahtsime saada. Paadid ja püüniseid laenu tagatiseks ei sobi, meil vedas, et meil oli üks uus traktor, seda pank aktsepteeris. Küsisime, et miks nad paate ei aktsepteeri, meil need suhteliselt uued, pangast öeldi, et mida pank hakkab paatidega tegema, järelikult nad juba arvestasid sellega, et me ei suuda laenu tagasi maksta" (Hiiumaa).

"Meie ühistul paadid ja võrgud seisavad. Kala pole ja ei majanda ennast enam ära. Kui sissetulekust rääkida, siis on praktiliselt miinimumpalk. Aga kus sa siit Hiiumaalt lähed? On ju saar, peaks ju kala olema ja tööstus olema, see oleks ju normaalne" (Hiiumaa).

"Kas minu töötajad elavad hästi? Mis tähendab hästi? Ma tahaks näha sellist firmat, kes tegeleb kalapüüdmisega ja kelle töötajad elavad hästi" (Peipsi).

"Ainult ühel meist siin on ametlik koht sadamas. Me saame kasutada sadamaid, aga mitte ametlikult. Peab olema sadama pass, aga kuidas me saame seda teha, kui sadam ei ole kohandatud. Võiks teha ühe sadama, aga kalameestele ei ole see mugav, ta peab lisaks sõitma 10-15 km - kütus on kallis, kui ilm on halb, tuiskab - ta ei saa seda füüsiliselt teha. Meil on omavahel jaotatud kohad ja igaüks püüab kala seal. Sel aastal me näiteks ei püüdnud nii palju kala, kui palju me kütust kasutasime" (Peipsi).

"Ettevõtja ei saa riigi maksude vastu mitte midagi teha, ma olen kaitsetu. Kogu aeg tuleb igasugu nõudeid ja asju juurde, kaudseid makse hakkame üha rohkem maksma. Ja need üha suurenevad, mis enne olid tasuta. Minu teada maailmas ei maksa mitte üks ettevõtte enda kontrollimise eest, aga meie maksame. Riiklikult ülalpeetav amet tuleb sind kontrollima ja sina maksad selle pulli kinni. Neil on tunnitasu" (Töötlejad).

"Pärnus on eriti hull lugu tööjõuga, mul oli vaja 15 inimest, selleks oli vaja 83 inimest kohale kutsuda. Suvel võtavad kõik need kohvikud jms tööjõu ära. Nad on nõus seal istuma ja mitte midagi tegema ja teenima 2000 krooni selle asemele et tulla meile ja teenida 2 korda rohkem" (Töötlejad).

3.2.2. Kalurite looduslikud probleemid

Kõikides kalurite gruppides räägiti sellest, et kala on jäänud vähemaks. Kõige enam kurtsid kala vähesuse üle Hiiumaa ja Lääne-Virumaa kalurid, Pärnumaa ja Peipsi kalurid kurtsid kala vähesuse üle veidi vähem. Põhjuseid, miks kalavarud vähenenud on, kalurid oletavad, aga päris kindlalt ei tea. Üheks põhjuseks on kalurite arvates liiga suur, kontrollimatu kalapüük. Püügiloa saamine on fookusgruppides osalenud kalurite arvates tehtud liiga kättesaadavaks - praktiliselt kõik kes soovivad, saavad kala püüda. Kalade arvukust on vähendanud ka röövpüük, mida riik pole suutnud kontrollida. Mis puudutab rannapüüki, siis Läänemere kalavarudele on rannakalurite arvates väga halvasti mõjunud ka traalipüük. Traalipüüdjad vähendavad rannakalurite arvates kalavarusid esiteks sellega, et nad püüavad väga suuri koguseid (neil on väga suured püügilimiidid), teiseks - traalipüüdjad püüavad merest välja liiga väikest kala ja kudekala, mis kahjustab kala juurdekasvu ning kolmandaks, traalipüüdjad lasevad kala merre tagasi, kui see neile ei kõlba ja see kala saab kannatada.

(järgneb...)