18.06.2009

Kalur ihkab tulusa ameti pärandada pojale

Juuni alguses kogunes Pärnusse rahvusvahelisele konverentsile ligi 120 inimest 20 Euroopa riigist, et kõnelda kalanduse teemadel.

Küllap muigavad põlised kalurid pealkirjas toodud lause peale mõru näoga, sest tulusast ametist on vaid riismed järel ja rannakalurikultuur kipub vägisi hääbuma. Et tegelikku­ses saaks rääkida tugevast kalandu­sest, kalanduspiirkondade säästvast arengus^, sellekski piisa vaid euro­ametnike nuputatud eeskirjadest või määrustest. Kuidas euroliidu rahatugi kõige paremini eesmärki saavutab, mis on tehtud ja mis komistuskiviks võib osutada, seda tuli rahvusvahe­lisel konverentsile arutama üle saja inimese.

Kaks päeva kestnud konve­rentsil oli tähelepanu pööratud Euroopa Kalandusfondi (EKF) neljanda telje rakendamisele, oma­vahelisele, koostööle ja kogemuste vahetamisele. EKF neljas telg käsit­leb kalanduspiirkondade säästvat arengut, võimaldades rannakalu-ritel mitmekesistada oma tegevust ning seeläbi säilitada oma piirkonna sotsiaal-majanduslikku struktuuri.

Lisaks ettekannetele oli suur rõhk tegevusel töögruppides, et riikide esindajatel kujuneks ülevaade mujal tehtust. Töögruppides jagasid kalan­duspiirkondade esindajad oma koge­musi nii kalanduse kui ka Leader-tegevusgruppide moodustamisest kuni piirkonna strateegiate elluvii­miseni. Liikmesriikide kogemused aitavad arendada teisi piirkondi ja käivitada tegevusgruppe ning või­malusel teha ühiseid projekte koos teiste liikmesriikide kalanduse tege-vusgruppidega.

Kõigepealt tuli osalejatel kaardis­tada oma kalanduspiirkonna olukord ja kirja panna, milliseid kogemusi oleksid nad valmis ise jagama ning millist koostööd sooviksid teistelt. Esitlusel selgus, et riigiti ja kalandus-piirkonniti on ettevalmistused EKF neljanda telje rakendamisel väga eri­nevas arengujärgus. Kui näiteks Soo­mes on seitse, Rootsis 10-12 ja Taanis 16 tegevusgruppi, siis Lätis, Leedus, Rumeenias ja Poolas on käimas valikuprotsess ehk alles valitakse tegevus­gruppe.

Eesti töögruppi juhtis põlluma­jandusministeeriumi kalamajandus-osakonna nõunik Eve Külmallik. Töögrupi arvamuse järgi pandi kirja, et eelmise aasta augustiks oli Eestis moodustatud kaheksa tegevusgruppi. Euroopa mõistes on seega tegu kuue väikese ja kahe sisevete kalanduspiirkonnaga. Eesti mõistes oleks tegu Jcahe suure ehk Peipsi ja Pärnu piir­konnaga, ülejäänud kuuluksid väik­semate piirkondade alla. Järgmise aasta 1. jaanuariks on kõigil kaheksal kalanduspiirkonnal vaja valmis saada tegevusstrateegia, kuna selleta pole võimalik põllumajandusministee­riumi kaudu EAF-ist taotleda pro­jektide elluviimiseks rahatuge.

Kaheksa kalanduse tegevusgruppi teevad tihedat koostööd 17 Leader-tegevusgrupiga. Mitu kalanduse tege­vusgruppi on loodud endiste profes­sionaalsete kalurite ühingute baasil, tuge saanud ka Kodukandi liikumi­sest ja projektidest.

Keskmiselt kuulub kalanduse tegevusgruppi kõige enam kalureid ja kalandusettevõtjaid (82%), MTÜ­de ja avaliku sektori osakaal on kum­malgi seitse protsenti ja eraettevõtjate oma neli protsenti. Oma tegevus-grupis nähakse edaspidi ka meelsasti turismiettevõtteid. Tegevuspiirkonnas soovitakse arendada väikeseid kalasa­damaid ja turismi, suurendada kalu­rite sissetulekut mikroettevõtluse ja tegevuste mitmekesistamise kaudu, selleks et säilitada rannakülade kul­tuuri.

Kuna eestlased on olnud tublid, siis pakkusid nad välja, et teistele võiks jagada kogemusi väikesadamate aren­damisest, koolitusprogrammidest, strateegia koostamisest, altpoolt üles­poole partnerluse loomisest, mees­konna loomisest ja tegevjuhi rollist meeskonnas ning isegi siseveekogu ühisest majandamisest. Valdkonda­deks, kus eestlased soovivad teha koostööd ja leida partnereid, on näi­teks kala turustamine, väiksemahu­line rannapüük, rannakülades turismi arendamine, strateegia rakendamise kogemus, projektivalikud, kalurikogukonna töö ja elustiil ning kuidas väärtustada kaluri ametit.