EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo INFOMATERJALID Maainfo Korduma kippuvad küsimused Maainfo Korduma kippuvad küsimused 2008
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo
Kohalikud tegevusgrupid
Maainfo
UUDISED
Maainfo
NÄDALAINFO
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
Sümboolika
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
Kalender
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
2014-2020 EMKF strateegia koostamise materjalid
Maainfo

Korduma kippuvad küsimused 2008

   

Abiks alustajale!!!

Siia on kirja pandud mõned küsimused koos vastustega mida on meie käest kõige rohkem küsitud!

1) Kas tegevusgrupi toetuse taotluse eelarve osas tuleb arvutus/arvestus teha baassumma või maksimum summa peale?
Vastus - arvutus tuleb teha baassummaga, kuna te ei tea veel tegevusgrupi toetuse tegelikku summat. Pärast teie taotluse rahuldamist jagate ise lisanduva summa eelarve ridade vahel ära. Lisanduva summa jagamisel tuleb arvestada, et eelarve nelja esimese rea (1.1.1 - 1.1.4) puhul peab summaarne suurendamine või vähendamine jääma alla 15 %-i.
Ridadele 1.2.1 - 1.3.1märgitud summa ei ole siduv - seega neid summasid võib suhteliselt vabalt muuta. Strateegia väljatöötamise tegevuskava muudatust ei pea esitama PRIA-le, küll aga tuleb see muudatus määruse § 9 lõige 3 punkti 1 järgi heaks kiita üldkoosoleku otsusega (see peaks teil kõigil ka põhikirjas kirjas olema). Kui te esitate PRIA-le esimese kuludeklaratsiooni, siis koos sellega te võiksite neile esitada ka selle muudatustega eelarve - lihtsustaksite oluliselt PRIA tööd ja tagaksite teie taotluse kiirema menetlemise.

2) Millisele kuludokumendid on raamatupidamise teenuse sisseostu puhul aktsepeteeritud?
Raamatupidaja ja tegevjuhi/projektijuhi tööga seotud kulu märgitakse personalikulu reale - olenemata sellest, kas need isikud töötavad töölepingu alusel või töövõtulepingu (s.h teenuse leping) alusel.

3) Kui strateegia koostamise summat ära ei kasutata ja see kandub üle järgmisesse aastasse, siis kas 55% piir ei tule vastu?
Kui strateegia koostamise käigus ei kasutata ära kogu summat, mis on tegevusgrupile määratud - kandub see edasi e. lisandub sellele nö 55% summale.

4) Kas väljamakse taotlust võib koos tegevusgrupi taotlusega esitada?
Esimese kuludeklaratsiooni saate te esitada PRIAle alles pärast seda kui teie tegevusgrupi toetuse taotlus on rahuldatud (mitte koos tegevusgrupi toetuse taotlusega).

5) Kui kogutakse osalustasu, siis kas see arvatakse toetusest maha?
Ei kindlasti mitte - tegevusgrupi toetussumma fikseeritakse pärast tegevuskava hindamist ja seda summat ei muudeta.

6) Kas MTÜ liige võib olla maksuameti FIE, või on aktsepteeritavad ainult äriregistrisse kantud FIEd?
Jah võib - kui ta sisseastumisel suudab ära tõestada et ta on ettevõtja
me kohe kindlasti ei tohi vahet teha a-la sina oled maksuameti FIEja sind me ei taha aga sina oled äriregistri FIE ja oled teretulnud

7) Kas MTÜ-ga liitunud kaluritel on mingeid eeliseid teiste, mitteliitunute ees?
Need eelised seate läbi põhikirja teie ise.
Läbi mille? Eelkõige läbi selle, et te saate oma ühingu liikmetele organiseerida näiteks projekti koostamise koolitusi, korraldada reise välisriikidesse (nö. kogemuste omandamiseks ja ideede saamiseks) jms.
Teiseks - et korraldada projektikonkursse ja organisatsiooni töös hoida on teil vaja teha kulutusi. Teie tegevusgrupi liikmed maksavad tõenäoliselt (kas või väikestki) liikmemaksu või sisseastumismaksu. Tegelased väljastpoolt tegevusgruppi teie tegevusgruppi rahaliselt ei panusta. Minu arvates võiksite te neilt "tegelastelt väljastpoolt tegevusgrupp" küsida projekti esitamise tasu (projektikonkurssi toimumisel). See muidugi ei peaks olema väga röövellik summa aga piisav, et katta teie MTÜ kulusid.

8) Kui pikale ajale (mis ajast mis ajani) tuleb koostada taotluse eelarve? Eelarve koostamisel on vaja seda teada (personalikulu, ruumide kulu jm selline).
Oleneb kui pikalt te kavatsete strateegiat teha nii pika aja peale võiks ka eelarve teha. See oleks siis strateegia kirjutamiseks/ tegemiseks planeeritav aeg aga mitte rohkem kui 01/01/2010. Nii et peate ise oma aja paika panema - kas neli kuud , aasta või...

9) Kas strateegia väljatöötamise tegevuskava ajaline plaan on meie enda otsustada?
Jah on Teie enda otsustada. § 18. lg 3 - Tegevusgrupp esitab strateegia Põllumajandusministeeriumile kooskõlastamiseks pärast nelja kuu möödumist strateegia väljatöötamise tegevuskava heakskiitmisest arvates, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2010.

10) Kas see tähendab seda, et piirkonnale ettenähtud summa võiks jagada ka isegi 4 kuu peale?
Põhimõtteliselt küll. Kui te kogu summat ära ei kasuta, kandub see muidugi üle tegevusgrupi eelarvesse, mida saab kasutada strateegia elluviimisel.

11) Kas strateegia ellurakendamise perioodi peaks ka sisse arvestama nüüd koostatavas tegevuskava eelarves või on ellurakendamise periood ilma tegevusgrupi toetuseta ning peaksime ise vastavad vahendid leidma? Ehk siis meie jaoks ebaselge kui mitme aasta peale eelarve summad jagada?
Vastus Võrtsijärve näite baasil: Lisas 6 on toodud Võrtsjärve maksimaalseks summaks 1 048 000 - see on teile kasutamiseks strateegia väljatöötamise ajaks (4 kuud kuni 2010 jne) + sellele eelnev periood (alates 01.01.2008) kui MTÜ on olemas jne.
Olenevalt sellest millal te uude etappi lähete, hakatakse teie tegevusgrupile arvestama toetust 55% sellest 1 048 000.- summast. Arvutus näitab, et maksimaalselt 576 400.-. See ligilähedane summa 576 400.- on arvestatud tegevugrupile kasutamiseks igal aastal mil tegevusgrupp viib strateegiat ellu. Näiteks 2010 - 576 400.-; 2011 - 576 400.-; 2012 - 576 400.- jne
NB! Strateegia väljatöötamise tegevuskavas esitatakse srateegia väljatöötamise eelarve e. kuidas te kasutate seda max. summat 1 048 000.- , 4 kuu jooksul või kuni 2010 aastani + sellele eelnev periood (alates 01.01.2008) kui MTÜ on olemas/registreeritud jne..
Hilisematel aastatel esitate te uuesti eelarve koos strateegia rakenduskavaga (vaata lisa 5, 2.osa).

12) Kui me abi kasutame, siis kas strateegia väljatöötamise tegevuskava eelarvesse võib vastava eelarverea sisse kirjutada? Kasutame vastavaid eksperte kindlasti ka hiljem strateegia kokkupanemise juures?
Jah, muidugi - kirjutage eelarvesse need summad sisse
Loodan, et saite oma küsimustele vastused. Strateegia väljatöötamise tegevuskava koostamine on püütud teha võimalikult lihtsaks - seetõttu ei pea esitama tegevusgrupi eelarvet kuni aastani 2013 (sellise ajani midagi ette ennustada on ka suht võimatu).

13) Tegevused , mis on tegevusgrupile 100% abikõlbulikud. Seal on sees ka seminarid jm selline. Nüüd juhul , kui MTÜ teeb seminari või õppereisi siis võib ta kokku puutuda kuludega, mis pole abikõlbulikud, kuid on seotud selle konkreetse tegevusega( majutus, toitlustus, transport, kultuuriline teenindus). Üheks võimaluseks on see, et ühing seab osalejatele osamaksu nende kulude katteks. Kas osalustasu võtmisega väheneb tegevusgrupile lubatud 100% toetus vastavalt osalustasudest laekunud %-le.
Kui on kirjutatud koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud siis need nimetatud majutus jne on abikõlblikud. PRIAle jääb nende kaalutlemise õigus ja kui on tegu mitte mõistliku kuluga siis seda nad välja ei maksa (vaata § 5 lg 1 punkt 23 - kulu, mis on sisuliselt ja majanduslikult ebaotstarbekas ning mis ei ole vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks.)
Kõik need järgmised punktid võivad samuti olla seotud seminariga ja on abikõlblikud:
2) tegevusgrupi juhatuse liikme või töötaja lähetuse kulud;
5) töö- või ametiülesannete täitmiseks B-, B1- ja C1-kategooria mootorsõiduki kasutamise kulud;
4) infomaterjali koostamise ja trükkimise kulud;
7) eksperdi või väliseksperdi teenuse kasutamise kulud sõlmitud lepingu kohaselt, sealhulgas eksperdi lähetuse kulud;
9) koolituse, seminari ja infopäeva korraldamise kulud, sealhulgas ruumi ja esitlustehnika rentimise kulud ning esineja ja moderaatori tasu;
10) riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil ja õppereisil osalemise kulud, sealhulgas osavõtutasu ning lähetuskulud;
11) rahvusvahelise koostöö raames Euroopa Liidu liikmesriigi väliskülalise vastuvõtuga seotud kulud;
12)"Kalandusturu korraldamise seaduse" § 198 lõike 3 punktis 11 sätestatud kohustuse täitmisega kaasnev kulu.

14) Kas osalustasu võtmisega väheneb tegevusgrupile lubatud 100% toetus vastavalt osalustasudest laekunud %-le?
Ei ole mingit mõtet hakata protsenti vähendama - kulud mille hüvitamist soovitakse, esitatakse PRIAle hüvitamiseks ja need hüvitatakse 100%-se määraga. Kui tegevusgrupp soovib mingi osa kuludest katta liikmemaksudest siis on neil ju alati see vabadus. Samas see tegevusgrupi raha ei ole nii suur, et peaks kartma väga mõttetuid kulutusi.

15) Kas ka ühingu tegevuse jaoks olulised reklaamkingitused ( pastakad, tassid jm on selle meetme raames käsitletav kui kingitus?)
Kas pastakad ja tassid on ühingu tegevuse jaoks väga olulised (ka reklaami seisukohast mitte). Kulutused kingitustele ei ole abikõlblikud. Väga raske on ette kujutada, et reklaampastaikaid ja -tasse kasutatakse mingil muul eesmärgil kui kingitusteks. Suht raske on neid tasse ja pastakaid paigutada infomaterjali koostamise ja trükkimise kulude alla. Pigem on siin koht, kus tegevusgrupp vajadusel võiks kasutada oma liikmemakse.

16) Kas arvuti kasutusrent on abikõlbulik?
ükski kasutusrent ei ole abikõlblik ainult kapitalirent on abikõlblik
§ 5 lg 1 punkt 13) liisingumakse, kui liisinglepingus ei ole sätestatud omandiõiguse üleminek tegevusgrupile;
Sama kehtib ka projektitoetuse puhul

Viimati muudetud: 13.04.2010


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo