EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015 Maainfo INFOMATERJALID Maainfo Korduma kippuvad küsimused Maainfo Korduma kippuvad küsimused 2010
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

Korduma kippuvad küsimused 2010

   

    Palun täpsustage teise tegevussuuna alt külmikveoki soetamist?
Külmveoki soetamisel on kaks võimalust:
1) kui see tahetakse soetada otseturustamise raames (ehk kui kalur tahab seda osta), siis sellega tohib transportida ainult kaluri enda kala ja teiste kalurite kala transportida ei tohi .
2) kui see tahetakse soetada töötlemise raames, siis piiranguid ei ole millise kaluri kala sellega transporditakse
•    Meelde on jäänud Pria ja Põllumin selgitustest, et olemasolevasse veokisse võib osta vastavad külmutusseadmed ja veok vastavalt ümber ehitada. Veokit ennast minu teada ei rahastata?
Abikõlblik on sadamate ja lossimiskohtade uuendamise alt: külmutus- ja jahutusseadme, sealhulgas jäämasina ja külmakonteineri ostmise ja paigaldamise ning portatiivse külmutus- ja jahutusseadme ostmise kulud;
Töötlemise tegevuse alt: kohalikult lossitud kala või vesiviljelustoodete otseturustamiseks vajaliku külmutus- ja jahutusseadme ostmise ja paigaldamise kulud; külmikveoki ostmise kulu.
turismi alt: turistide toitlustamiseks vajaliku kalatöötlemisseadme, sealhulgas suitsu- ja grillimisahju ning külmutus- ja jahutusseadme ostmise ja paigaldamise kulud
mitmekesistamise alt: majutus- ja toitlustusettevõttes vajaliku seadme, sealhulgas infotehnoloogiaseadme ostmise ja paigaldamise kulud; Seega külmikveoki võib osta kui taotleja soovib töötlemisega tegeleda.
•     Keda loetakse olemasoleva rajatise või ehitise rekonstrueerimise korral rajatise või ehitise õiguspärasteks kasutajaks, kui üldjuhul on tegemist kaasomandis oleva varaga?
Õiguspärane kasutaja võib olla omanik (omanikud) ise või omaniku või omanike ning rajatise või ehitise kasutaja vahel sõlmitud asja-või võlaõigusliku lepingu alusel rajatise kasutaja. Õiguslik kasutaja on näiteks kasutusvalduse (asjaõigus) või rendilepingu (võlaõigus) alusel objekti kasutaja.
•    Näiteks kas sadama territooriumil tegutsev MTÜ, kellel on sadama rajatiste ja/või ehitiste omanikega sõlmitud kirjalik asjaõigusleping (nt rendileping), ning kes teostab rekonstrueerimist on õiguspärane kasutaja?
Rentnik on õiguspärane kasutaja.
•    Sadamat haldav juriidiline keha on moodustatud sadama omanike poolt. Sadama territooriumil tegutsev MTÜ on rentinud sadamat haldavalt juriidiliselt kehalt rekonstrueeritava rajatise kasutamise ja rekonstrueerimise õiguse. Kas MTÜ on õiguspärane kasutaja määruse mõistes ning omab õigust toetust taotleda ja tema poolt teostatavad tegevused on abikõlbulikud?
Kui sadama omanikud on sõlminud sadama haldajaga sellise lepingu, kus on lubatud sadama edasi rentimine, siis on tegemist õiguspärase kasutajaga, kui edasirentimise õigust ei ole antud, siis ei ole sadamat haldaval juriidilisel isikul õigust objekti edasi rentida ja tegemist ei ole õituspärase kasutajaga. Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, mittetulundusühingu poolt toetuse taotlemine peab olema põhjendatud. Toetuse saajana peab mittetulundusühing tagama toetuse sihtotstarbelise kasutamise. Seega mittetulundusühing peab tegelema toetuse objekti majandamisega viieteist aasta jooksul pärast toetuse väljamaksmist. Kuna Teie küsimusest ei ole aru saada, mis eesmärgil on mittetulundusühing moodustatud ja tegutseb ning millistele tegevustele soovib täpsemalt toetust taotleda, siis ühest vastust küsimusele kas ta võib toetust taotleda ning kas tegevused on abikõlblikud anda ei saa.
•    Sadama rajatisele ja/või sadama territooriumil asuvasse ehitisse paigaldatakse seadmed kala vastuvõtuks, kas seadme paigaldamise tingimused taotlejale on samad rajatise või ehitise rekonstrueerimisega?
Jah, vastavalt määruse nr 38 § 16 lõige 10 punkt 2 kohaselt peab taotleja olema toetuse abiga soetatud objekti õiguslik kasutaja, § 20 lõige 1 punkt 15 sätestab, et taotleja esitab koopia dokumendist, mis tõendab, et kavandatav ehitis või muu objekt, mida ehitatakse või kuhu seadmed paigutatakse, või mootorsõiduk, kuhu seadmed paigutatakse, kuulub taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt 5 aastaks või kalasadama või lossimiskoha uuendamise korral vähemalt 15 aastaks arvates Ameti poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.
lg 13 Kalasadama või lossimiskoha uuendamiseks vajaliku tegevuse võib ellu viia kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasjal
•    Mida mõeldakse kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasja all?
Kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasja all saab mõista esiteks seda, et kalasadama või lossimiskoha maaüksus peab olema kinnistusraamatusse kantud, see tähendab kinnistatud ning iseseisva üksusena kinnitusraamatusse kantud kinnisasi on ühe katastritunnusega kinnisasi.

  Määruse 4.1. § 6, Abikõlblikud kulud projektitoetuse taotlemisel lg (5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuste (kalanduspiirkonna arengu strateegia viies tegevussuund) elluviimisel on abikõlblikud järgmistele tingimustele vastava koolituse korraldamisega seotud kulud:Punkt 3) koolitaja on koolitusasutus «Täiskasvanute koolituse seaduse» mõistes.  Mis tingimustel on võimalik taotleja kaasata koolituse läbiviimiseks väljaspool Eestit asuvat koolitajat? Koolitaja ei lähtu Täiskasvanute koolituse seaduse § 4 lg 5.
Väljaspool Eestit asuv koolitaja peab vastama asukohamaa koolitajale seatud nõuetele. Toetuse taotleja peab esitama vastava tõendi koos taotlusdokumentidega.
•    Süvendamine vs puhastamine. Määrus lubab sadamate meetmest 1 korral teha süvendustöid. Meil on sadamaid kus süvendada pole vaja, küll aga puhastada olemasolevaid laevateid, see tähendab seda, et taastatakse sadama sissesõiduteel endine olukord. Samamoodi on süvendamine ja puhastamine keskkonnaeeskirjade seisukohalt erinevad asjad. Esimene neist nõuab KMH ja projekti, teine ei nõua. Küsimus seega, kas olemasoleva laevatee 1 kordne puhastamine on abikõlblik.
Puhastamine abikõlblik ei ole. See käib hoolduse alla. Aga soovitan sadamal tellida töö sellelt, kes on saanud meede 4.1 toetust süvendaja peale. Hind peaks ju turuhinnast palju soodsam olema.
•    Olemas mul siin üks tubli kalur, kes tahab hakata pakkuma kalaturismi teenust (Nõva vallas). Kavandab ta erinevaid tegevusi ning muuhulgas soovib soetada pisikest traktorit (sellist mis meenutab pisut ATVd ja maksab ca 130 tuhat krooni) ja paadikäru. Põhjendused on täiest olemas, nimelt soovib ta kalaturismi teenust pakkuda Nõva järvedel, kuhu ligipääs suurema džiibiga on keerukas, samuti on seal Natura kaitsealad, kus suuremate sõidukitega liikumine on keelatud. Samuti tahab ta pakkuda lõhepüügiteenust (otse veest) on seda riistapuud vaja varustuse vedamiseks. Määrus sellist võimalust ette ei näe, kuid milline on PRIA ja PÕMi seisukoht ja arvamus.
Kõik mootorsõidukid va sadama süvendamise tehnika, kütuseveok, laotõstuk ja külmikveok ei ole abikõlblikud. Järelkäru ei ole samuti määruse andja ette näinud. Samuti mootoriga paat ei ole abikõlblik, ennetav vastus.
•    Olemas mul üks tubli kalur, kes kalapüügi kõrvalt tegeleb rookatuste ehitamise ja roolõikamisega. Tema soovin endale mitmekesistamise telje alt soetada tellinguid, redeleid, tööriistu aga samuti korvtõstukit (on katuste tegemise juures väga vajalik), ning roojääkide purustajat. Läänemaa strateegia toetab kohaliku ressursi paremat kasutuselevõtmist ning kalurile täiendavate sissetulekuvõimaluste loomist. Milline on seega PRIA seisukoht.
Kui korvtõstukit ei saa määratleda kui mootorsõidukit, siis on abikõlblik. Kõik seadmed on abikõlblikud mitmekesistamise alt. Kuna määruse andja on maininud käsitööd, siis võib eeldada, et ta on mõelnud, et ka näiteks käsihöövel on seade. Kas redelit võib defineerida seadmena. Silmas peab pidama, et kõikidele soetatud objektidele kehtib 5 aastane järelevalveperiood. Sellest lähtuvalt õmblusnõelte ja kudumisvarraste ja haamrite, peitlite soetamist toetuse abiga ei saa pidada otstarbekaks. Soovitan projekti vormis põhjalikult tal oma tegevused lahti kirjutada ja kõikidele objektidele selgitus ja kasutusotstarve lisada.
•    Olen siin nüüd mõelnud kuidas üle saada KOVide käibemaksu probleemidest. Määrus nimetab abikõlblikuks omavalituse allasutuse, paraku ei defineeri määrus allasutust lahti. Seega kui KOV allasutus on osaühing, mille ainuomanik on KOV, siis kas tegemist on allasutusega ning kas talle laienevad KOV omafinantseeringumäärad ja nõuded . Tegemist on siiski eraõigusliku juriidilise isikuga. Võib olla on minu kartused asjatud, kuid õiguskindlus selles küsimuses on oluline.
KOV allasutus on asutus, kellel on samuti riigiasutuse registreerimisnumber. Isegi kui OÜ-d omab KOV, siis on ta äriettevõte, kelle omanik on KOV.
Kohaliku omavalituse korralduse seadus ütleb, et kohaliku omavalituse allasutus peab olema kantud vastavasse registrisse http://register.fin.ee/register/index.php panen juurde ka lingi. Paraku pole siin ühtegi äriettevõtet, ainult koolid , lasteaiad jne. Seega tundub, et allasutuse kaudu sadamamale raha küsimine käibemaksu probleemi ei lahenda. Iseasi on kuidas ministeerium tõlgendab munitsipaalettevõtte mõistet
Määruses 4.1 mõistet "allasutust" ei ole , küll aga hakkas silma "omavalitsuse asutus". Viimane on reguleeritud Kohaliku omavalituse reguleerimise seadusega §35 (2).
Kuidas me siis defineerime omavalituse asutust, kas KOVi ainuomandis olev äriettevõte on abikõlblik ning kas talle laienevad KOVi nõuded ja omafinantseering
Äriettevõtet ei registreerita allpool toodud registris, seega saab lugeda KOV asutus peab omama vastavat registrinumbrit. Sellega peaks olema üheselt selge, kes on KOV asutus!
(2) Valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla või linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.
KOVi äriühing ei saa antud juhul taotlejaks olla. Käibemaksu küsimuse leevendamiseks on hetkel kavas suurendada §14 lõike 1 punktis 3 nimetatud toetuse määra 100%-ndini.
•    Määrus ütleb, et taotleja peab olema registreeritud või tema tegevuskoht peab olema piirkonnas, ehk siis piirkonna välised taotlejad saavad küsida vaid otseturustamise toetust. Mul tekib probleem Haapsaluga, üks minu kalandusettevõtja (Haapsalus) soovib osta meresüstasid ja hakataturismiteenust osutama, tegevuskohaks nimetab ta Ridala valda, justkui oleks asi korras, kuid süstad võib panna auto peale ja osutada teenust kus tahes,kaasa arvatud Haapsalu linnas. Kuidas nüüd käituda, ise saan ka aru, et tekib vastuolu määruse mõistetega, seega kas ta on abikõlblik taotleja või mitte. Lihtsam lahendus on muidugi, kui ta ennast piirkonna omavalitususse registreeriks?
POLE PROBLEEMI,peab tähelepanu pöörama projekti sidususele strateegiaga. Laiem eesmärk on et selle piirkonda ettevõtlust arendatakse.
•    Kui investeering on väike nt 20 - 40 tuhat krooni siis kas iga investeeringu puhul poleks äriplaani vaja nõuda. Sellise äriplaani koostamine on suhteliselt mõttetu ja liiga kallis. Seega, kas see mõte võib olla arutletav, ning kui on siis millisest summast ei peaks äriplaani nõudma?
Vastu küsimus: mis see hinnatav asi siis oleks. PRIA: äriplaan ei ole rangelt käsitletav äriplaanina, võib ka tegevuskavana.
Äriplaan peaks olema lisas. Taotlusvormis peaks olema lihtsustatud. Taotlusvorm peaks olema lihtsamini loetav ja loogilisem, lihtsamini täidetav. Ministeeriumile sisendiks EASi standardne plaan.Ettepanek kokkuvõttes: Taotluse sees oleks äriplaani kokkuvõtte. Lisas korralik äriplaan kohustuslik. Koolituse puhul: äriplaani asemel tegevuskava, ka koolituskava.Äriplaanide vajalikkusele panna summa piir on ohtlik. Koolituse juurde peaks piisama taotlusvormis oleval kokkuvõttest.
•    Kuidas käsitletakse aastast eraldatud summat 12 miljonit. Kas taotlusi võib vastu võtta rohkem või on see kinnitatud konkreetse piirkonnale antava summaga, ehk siis, kas tegemist on projektidele väljamakstava summaga?
See on kohustuste võtmine. Kandub 1 aasta edasi. Paragrahv 27 lg 10 (Eesmärk on 2011 vahekokkuvõte.) Tegemist on heakskiidetud summadega. Kui projekti ei ole 2 aasta jooksul alustatud projekt tühistatakse. Sõnum PRIAlt – ei pikendata seda aega.
•    Tegevusgruppide vahel koopereerumine ühiste huvide korral?
Ühishankeid on võimalik teha. Jaguneb ettevõtjate vahel, igaüks saab odavamalt veidi ja igaüks teeb oma projekti.
•    Kasutatud seadme ostmine või liisimine. Alati ei ole otstarbekas osta uut - sobib ka soodne vähekasutatud seade
Üheski toetuses ei ole praegu mindud seda teed ja praegu ei näe ka seda teed. Muuseumi teema on natuke teine.
•    Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehingud.Maal on tihti nii, et teenuseid osutavad ja kaupu vahendavad omad - kas peab minema teenust ja kaupa hankima kaugemalt?
See on väga selgelt määruses määratletud
•    § 6 (1) 8) kalasadama või lossimiskoha kai laiendamise ja uuendamise ning tehnosüsteemi muutmise kulud ning sellega seotud sadama akvatooriumi ja sadama sissesõidutee süvendamise kulud üks kord programmperioodi jooksul;
* kas on mõeldav et ühel aastal süvendatakse akvatooriumi ja teisel faarvaatrit või tuleb kogu süvendustöö korraga ära teha? Lihtsalt kui selline olukord peaks tekkima.
Peab olema 1 projekt!
•    § 20 (1) 16) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekiri aktsionäride kohta * kas mõeldud taotluse esitamist Ametile? kui tegevusgrupp võtab vastu märtsis-aprillis ning Ametile esitab taotluse tegevusgrupp mais, siis kas peab selle aja peale asendama selle varem esitatud nimekirja, kuna vahepeal on kuu vahetunud?
PRIAle esitamise hetkest.
Kas B kaart peab olema allkirjastatud? – muudatused registris võtavad aega seepärast peab allkiri olema, et andmed on õiged nimetatud kuupäeval.
•    §15 lg 4 Kui toetuse saaja omab «Konkurentsiseaduse» § 2 lõike 4 mõistes valitsevat mõju teise toetuse saaja üle ning toetuse saajad tegutsevad samas maakonnas ja samas valdkonnas, või kui toetuse saajad moodustavad «Äriseadustiku» § 6 mõistes kontserni, antakse neile programmiperioodi jooksul toetust kokku kuni 7 000 000 krooni. *kas seda jälgitakse ka mtü ja erattevõtte puhul ka (nt ettevõtjad moodustanud mtü)
Mittetulundusühingu puhul ei jälgita seda AS punkti, kuna AS ei kehti mittetulundusühingutele
•    § 6 (1) 14) navigatsioonimärgistuse ostmise ja paigaldamise kulud; ja (7) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusi toetatakse, kui need viiakse ellu olemasoleva kalasadama või lossimiskoha territooriumil, kus toimub kala vastuvõtt kalalaevadelt ja muu sellega seonduv tegevus. *Navigatsioonimärgistus ei pruugi asuda ja enamasti ei asugi sadama territooriumil vaid kusagil eemal. Kuidas seda sel juhul käsitletakse?
Sadamaga seotud navigatsiooni märgistus on ok. Määruses peaks muutma sõnastust, praegu on nii, et peab olema territooriumil
•    EKF meede 4.1. V telg ei luba tegevusgrupil projekti esitada. Tegelikult on see väga totter, sest osa koolitusi projektide toel on ju üle maakonna. Ja kui nüüd mõni FIE, väikeettevõte või mtü hakkab projektitaotlust tegema ning seda ellu viima, siis käib see tal üle jõu. Ja tal endal ei pruugi ka koolitatavaid nii palju olla.
Asja selguse huvides iseenda käest ei ole mõtet taotleda
•    Kas on abikõlbulik väikekalasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendamine täies mahus, kui praegu olemasolev kai on ainult kalurite käsutuses, kuid edaspidi (regionaalarengufondist vm.) soovitakse toetust samale akvatooriumile ujuvkai soetamist muudele huvilistele?
Nii ja naa. Juhul kui ühel ja samal ajal tehakse mõlema fondi raames peaks järgmina protsentuaalset jaotust.
•    Maasektoris nõustajatest puudust pole, kõik saavad normaalselt palka - kalanduspiirkonnad peavad ise oma jõududega hakkama saama ja tunduvalt väiksema eelarvega.
Kaluritel puudub ju ka kogemus projektidega raha juurde nuputada.Kui EL nõuded ja määrused lubavad, siis peaksid 8 kalanduspiirkonda teiega koos meede 4.1. tingimused läbiarutama ( peale 2-aastast meetmega töötamise praktikat) ja vajadusel tegevusgrupi eelarvesse raha juurde küsima strateegia rakendamise elluviimiseks. Kasvõi esimestel aastatel.
Nõustamise eest võib raha küsida. Taotlejale on see ka abikõlblik. Veel on võimalus suunata vabaturu konsultantide juurde. Taotlust ellu viia on palju raskem kui koostada. Projekti juhtimine ei ole abikõlblik siin on tegevusgrupil suurem roll.
•    Kas oleks võimalik Tegevussuunda koolitustegevus viia sisse muudatus tegevusgrupile rahvusvahelistel seminaridel ja messidel osalmeise kulude abikõlbulikkuse osas?
Eesmärk on, et raha üle otsustaja ei saaks taotleda. Praegu arutlusel kas lubada admin eelarvest koolitusi korraldada.

Viimati muudetud: 22.04.2010


3 logo kalanduse jaoks

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo