maainfo »»» maainfo.ee » EST » Maaeluvõrgustiku teenistus » LEADER » KOONDINFO TEGEVUSGRUPPIDELE 2007-2013 » Infomaterjalid (arhiiv) » RAK meetme 3.6. KKK » KKK

RAK meede 3.6. - KKK - abikõlblikud kulud

Kui abikõlblike kulude nimekiri ei ole määruses täielik, siis kas on võimalik PRIA senisele kogemusele toetudes seda täiendada? Või taandub kõik mõiste "mõistlik" alla ja selle tõlgendamisele?	Tõlgendamisruumi on jäetud just sellepärast, et lõplikku nimekirja abikõlblike/abikõlbmatute kulude osas anda ei ole võimalik. Kahtluse korral võiks PRIA-st enne üle küsida, e-posti aadress leader@pria.ee
Kui suur on sularaha piirmäär? Kas makse võimalikud ainult kohaliku tegevusgrupi pangakaadiga või sobib ka eraisiku isiklik pangakaart (näiteks välisreisi korral majutuskulude katmine)? Kas lisaks arvele (mille saajaks on tegevsugrupp) ning eraisiku poolt esitatud tagasimakse taotluse on veel dokumente, mis on vaja tegevusgrupile esitada?	Sularaha maksete piirmäär on 100 krooni, vastavalt meetme 3.6. määruse § 11 lõige 9 punkt 9. Kõik kulud, mis tehakse tegevusgrupi kaardiga, on aksepteeritavad, neid ei loeta sularahamakseteks. Välisreisi puhul on lubatud, et arve tasub lähetatu enda kaardiga või ka sularahas, viimase juhtumi korral oleks hea, kui sularahamaksel oleks märge tasumise kohta sularahaga. Välisreiside kohta esitatakse hiljem lähetuskulude aruanne koos tasutud arve koopiaga ning tegevusgrupp hüvitab kulud ülekandega. Sularahamaksete puhul oleks hea, kui arvel oleks ka vastav märge - tasutud sularahas.
Kas finantsaudit perioodi lõpus on abikõlblik?	Vastavalt komisjoni määrusega (EÜ) nr 448/2004, 10. märts 2004, lisa “Abikõlblikkuse eeskirjad” eeskiri 3 on auditeerimiskulud abikõlblikud, kui need on otseselt seotud tegevusega (projektiga) ning need on seotud korraldusasutuse nõuetega. Kulud auditeerimiseks on abikõlblikud, kui need lähevad kokku tegevusgrupi eelarvega.
Kas notaritasu võib lugeda abikõlblikuks kuluks või liigitatakse see juriidilise nõustamise alla ning hüvitamisele ei kuulu?	Notaritasu ei ole juriidiline konsultatsioon ja on abikõlblik kulutus.
Kas meened või auhinnad (näiteks kui üritusel on võistlused) on abikõlblikud?	Meetme 3.6. määruse § 11 lg 9 p 12 ütleb, et abikõlblikud ei ole “stipendiumid, annetused, kingitused”. Meened ja auhinnad on lubatud, kui need on üle antud reklaami eesmärgil, need on nõuetekohaselt EL-sümboolikaga tähistatud ning nende maksumus ei ületa 150 krooni. NB! Täpsustuseks võrreldes 18.06.2007 Veskisilla seminaril väljaöelduga - meened peavad reklaamima tegevusgruppi. Ilma märgistamata kingitused, mis on pakitud kotti, mille on peal RAKi kaksiklogo, ei ole abikõlbulikud, sest määruses on kingitused keelatud.
Kas toitlustamine on lubatud?	Toitlustuskulud on lubatud, aga kindlasti tuleb jälgida seoses Tulumaksuseaduses erisoodustustega sätestatut.
Kas kohvipausid on abikõlblikud.	Toitlustamine ja kohvipausid on abikõlblikud. Peab jälgima Tulumaksuseaduses ersoodustusmaksu sätteid.
Kas sõidupäevik on nõutud?	Sõidukulude tõendamiseks peab olema alati sõidupäevik.
Millistel tingimustel ja kuidas on vaja dokumenteerida isikliku sõiduauto kasutamist Leader projektis? Mitu krooni võib tasuda läbitud kilomeetri eest ja milliseid dokumente veel vaja läheb?	Üldiselt tuleks lähtuda Rahandusministri 27.02.2006 määrusest nr 15 "Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord" ja Vabariigi Valituse 14.07.2006 määrusest nr 164 "Iskliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused japiirmäärad" .

	Võib maksta kuni 4 krooni/km kohta ja tuleb pidada sõidupäevikut. PRIAle tuleb maksetaotlusega esitada koopiad järgmistest dokumentidest
	1. sõidupäevik - sõidupäevikul peaks kindlasti olema sõiduki kasutaja allkiri
	2. kasutatud sõiduauto registreerimistunnistus - koos volitusega, juhul kui auto ei kuulu hüvitise saajale või hüvitise saaja pole registreerimise tunnistusel märgitud kasutajana
	3. esimese osamaksega koopia MTÜ-s kehtestatud sõiduki kasutamise kompenseerimise korrast, millest nähtub ka hüvitise määr - kuni 4 krooni/km kohta

	Kütusekulu algdokumente peab „Abikõlblike kulude määruse“ kohaselt alles hoidma. PRIAsse neid saatma ei pea, kuid raamatupidamises peavad nad alles olema ja kohapealses kontrollis võib PRIA neid küsida.
Kui ostame väikseid asju, mis kuluvad ära aasta või paariga (näiteks pallid, särgid) - siis kas peame need säilitama ning kas peame tegema mingi dokumendi nende kasutamiskõlbamtuks muutumise kohta?	Kui tegu on kruuside, särkide jm sarnasega, peaks juures olema nimeline jaotuskava, millel ei pea olema saaja allkiri. Kui tegu on pallidega, vms mida ei jaotata vaid kasutatakse üritustel ja mõni läheb katki, siis tuleks teha varade mahakandmise akt.
Kui ettenägematute olude korral jääb mõni üritus ära (näiteks väliüritus halva ilma tõttu), siis kas juba tehtud kulutused on abikõlblikud?	Kui plaanitud on väliüritus ning see ettenägematute asjaolude tõttu ära jäetakse (näiteks ilma tõttu), kuid osad kulud on juba tehtud, mida ei ole võimalik täies mahus ära öelda (näiteks toitlustamine), siis need on abikõlblikud. Sellisel juhul võiks maksetaotlusele vastava selgituse lisada.
Kui inimene elab linnas (väljaspool tegevuspiirkonda), kuid tegutseb ka valla külaseltsis ja kasutab oskusi seal, kas siis on tema koolitamine meetme raames põhjendatud?	Jah, sellise inimese koolitamine on põhjendatud.
Kas ettemaks on abikõlblik?	Võite hankijatele ettemaksu teha, kuid PRIAst toetust ettemaksuna taotleda ei saa. Maksetaotlus tuleb esitada siis, kui kõik tööd on tehtud ning makse toimub, nagu alati, tagantjärele. Konkreetses üks kord kvartalis esitatavas maksetaotluses ei pea tingimata olema kulud, mis on tehtud mingis kindlas kvartalis (näiteks 2007 aasta II kvartal), võib olla ka varasemaid või hilisemaid kulutusi. Maksetaotluse saab esitada igas kvartalis ühe korra.
Kuidas toimida pastakate tellimisega, teavitusnõue projekti rahastajast. RAK ja EL logo ei mahu nii väikesele esemele, mida teha ja kas see peab tingimata pastakal, harilikul pliiatsil jms väga miniatuursel esemel olema? Selgituseks, et kavatseme pliiatsid lisada koolituste ja infopäevade jaotusmaterjalide juurde.	Kui pastakad on kasutatavad kohaliku tegevusgrupi enda kontoritarveteks, siis ei pea neil logo olema. Kui tegemist on suveniiridega, mida kohalik tegevusgrupp teavitamiseks jagab, siis piisab ka ainult EL lipust.

	Väljavõte rahandusministri 14.07.2007 määrus nr 53 "Struktuuritoetustest rahastatavate objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord" §10. Objektide tähistamine kaksiklogoga
	Kui EL struktuurifondidest rahastatud objekt on mõõtmetelt liiga väike või kujult erinev, nii et kaksiklogo sellele paigutada ei ole võimalik või ei täida kaksiklogo oma teavituslikku eesmärki, kasutatakse ainult EL lippu. Kui nüüd on koolitus ja pastakas on osa jaotusmaterjalist, siis piisab sellest, kui on kaksiklogo kasutatud jaotusmaterjalil.
Kas kontorimööbli, sh klienditoolid ja arvutid peab ostma 12 kuud enne projekti lõppu? Kas see kehtib ka kontorisse ostetavate klienditoolide suhtes? Samuti on küsimus kõigi teiste kontorimööbli ja arvutite real (eelarverida 1.5) tehtavate kulutuste osas. Seega kas kogu eelarvereal 1.5 olev osa on vaja realiseerida enne 1.juulit 2007 või võib väikevahendeid osta ka hiljem?	Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord ütleb:
	§ 12. Kontoritehnika (sh. arvutid, printerid, faksid, telefonid) ja mööbli (sh. töölaud, tool, töömaterjalide paigutamiseks vajalikud kapid ja riiulid, laualamp) soetamine, kui see on vajalik projekti elluviimiseks, on lubatud järgmistel tingimustel:
	1) kontoritehnika ostmine ja kuludesse kandmine projekti tarbeks on lubatud, kui soetamine on aset leidnud vähemalt 12 kuud enne projekti lõppu;
	2) kui projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, on lubatud kontoritehnika kapitalirent, mis võttes arvesse kontoritehnika kasulikku eluiga, on vormistatud vähemalt 3 aastaks. Kapitalirendi puhul hüvitatakse rendimaksed proportsionaalselt projektile kulunud ajaga;
	3) kui projekti lõpuni on jäänud vähem kui 12 kuud, on lubatud kontoritehnika ostmine, kui ostusumma hüvitatakse proportsionaalselt tekkinud kuluga ning projekti kuludesse kantakse vaid see osa ostusummast, mil kontoritehnikat kasutati projekti tarbeks. Jääkväärtus jääb toetuse saaja enda kanda;
	Seega: Kõik kulud, mis tehakse eelarve rea 1.5 alt ja puudutavad kontoritehnikat ja mööblit peaksid olema tehtud 12 kuud enne projekti lõppu. Või juhul kui ostetakse hiljem, makstakse toetust proportsionaalselt kasutatud ajale. Soovitus on vastavd ostud teha võimalikult ruttu, sest siis on abikõlbliku kulu osa suurem.
RAK-kakikslogo meenetel, mis on käsitsi tehtud ning nii väikesed, et kleepekas sinna peale ei mahu, siis kas on lubatud selle ärajätmine?	Kui need meened on nii pisikesed, et sinna kaksiklogo ei mahu, siis PRIA ei nõua neid. Juhul kui meenete tegemine on projekti raames tehtav tegevus, siis soovitame panna välja RAK teavitamise plakati selle meisterdaja juurde nii kauaks, kuni ta seda projekti ellu viib. Plakati võiks paigaldada nii, et see oleks ka üldsusele nähtav.
Kui kohalik tegevusgrupp tegeleb ainult antud meetmega, kas siis saab taotleda 100% üldkulude nagu näiteks paljundus, ruumide rent, telefonikulu hüvitamist? Kas selleks on vaja mingit kinnitust? Mis juhtub siis, kui tegevusgrupp hakkab rakendama ka mingit muud projekti?	Tegeledes ainult RAK meetme 3.6 on võimalik tegevusvaldkonnas 1 raames taotleda toetust 100% kohaliku tegevusgrupi arenduskulude katteks ja tegevusvaldkonnas 2 raames taotleda 90% abikõlblikest kuludest ning ühtlasi arvesse võttes abikõlblike kulude piirmäärasid. Kui kohalik tegevusgrupp tegeleb lisaks RAK meetme 3.6 tegevustele veel projekti(de)ga, mis on tegevusgrupi põhikirjaline eesmärk, kuid milledele ei ole ette nähtud personali ja üldkulude toetamist, siis võib tegevusi katta RAK 3.6 meetme raames. Teiste projektidega tegelema hakates tuleb jälgida, et ei toimuks topelt toetuse taotlemist ja saamist ühele ja samale tegevusele.
Kas kohalik tegevusgrupp võib teha teisi projekte?	Mitme erineva projekti samaaegsel elluviimisel on võimalik sätestada (näiteks raamatupidamise sise-eeskirjaga) erinevate projektide proportsioon, millega kuluartikkel (näiteks ruumide üür) ühele või teisele projektile kuluks kantakse. Sellisel juhul soovitame projektipõhise raamatupidamise korraldamist.
Mida tähendab RAK meetme 3.6. määruse § 11 lg 3 p 4 "asjakohase oskusteabega spetsialistilt...uuringu või eksperthinnangu tellimise kulud? Kuidas hinnata? Kui on uuringu peale tehtud leping mõne inimesega (MTÜ liikmega) mis siis saab?	Asjakohane oskusteave on mõnel juhul tõendatav haridust tõendava dokumendiga ja mõnel juhul inimese CV-ga. On rida elukutseid, kus saab nõuda eriala diplomit – insenerid, arhitektid, kunstiajaloolased, keskkonnaeksperdid, sotsioloogid, jpm. Samas võib vaja minna ka eksperti kogemustega sepalt, käsitöömeistrilt, kelle nõuanded näiteks sepikoja taastamisel või kohaliku käsitöö edenamisel on vajalik. Viimaste oskusteavet saab tõendada CV esitamisega, kus on näha kui pikalt ollakse vastaval alal tegutsetud. Selleks, et ka selliste, võimaliku oskusteabega inimeste ekspertidena kasutamine, oleks abikõlbulik ei sätestatud määruses igal juhtumil eriala-diplomi nõuet. Uuringute juures peab kasutama vastava erala spetsialiste, PRIA-l jääb siin otsustusõigus, vajadusel küsida kohalikult tegevusgrupilt lisadokumente.
Ostame teenust eksperdilt, kes on ettevõtja ja vormistab pakkumise ning arve oma äriühingu nimel. Sama ekspert töötab ka riigiasutuses, mis ei asu ühingu territooriumil ja eksperdi riigitöö ei ole seotud meie projekti tegevustega. Kas võime selliselt eksperdilt teenust osta?	JAH, võib. Abikõlblik ei oleks see juhul, kui sõlmitud oleks töö(võtu)leping (s.t. ei maksta arve alusel) ning eksperdi tööülesanded oleks sarnased toetatava tegevusega (s.t. kui eksperdi riigitöö tööülesannete hulka kuuluks ka nõustamine, mida MTÜ saaks oma tegevuses kasutada).

Tagasi KKK avalehele