Kui MTÜ viib ellu tegevusgrupi poolt heaks kiidetud projekti (näiteks - eelarve rida "Kogukondade väikeprojektide elluviimise kulud"), siis kas MTÜ võib esitada tegevsugrupile arve. Näiteks "külapäeva korraldus". |
Oleks hea, kui arve oleks pisut täpsem, detailsemalt lahti kirjutatud – külapäev võib sisaldada väga erinevaid tegevusi ja seega võib hind olla erinev. Kui oletada, et päeva maksumus on üle 10 000 ning on võetud hinnapakkumine, kus selgemalt kirjas, mida külapäev sisaldab (mida korraldaja pakub), siis võib arve olla küll üldine, aga võiks pakkumise koopia arvele lisada. |
Kohalikul tegevuisgrupil on ettevalmistamisel kaks projektikonkurssi, mille reeglistikuga praegu tegeleme. Tekkis küsimus seoses strateegia raames rahastatavate projektidega, mis valitakse juhatuse poolt kinnitatud reeglitest lähtuvalt. Kas on võimalus, et PRIA ei kiida heaks mõnda projekti või mõne projekti raames tehtud kulutust, öeldes, et teie arvates antud kulu ei ole seotud meetme eesmärgi saavutamisega. |
Üks Leader-põhimõtteid ja eesmärke on viia otsustusõigus kohalikule tasandile. Samas, kui kulutused/projektid on vastuolus õigusaktidega, siis ei saa nende eest toetust maksta.Kuna meetme eesmärk on oma sõnastuses (meetme määruse § 2) küllaltki lai, siis tõenäoliselt ei tohiks tekkida probleemi sellega, kas projekt/kulutus on seotud meetme eesmärgiga või mitte. Abikõlbmatud kulud on loetletud määruse § 11 lg 9, kuid see nimekiri ei ole kindlasti lõplik. Kõik kulutused peavad olema läbipaistvad ja mõistlikud. Kahtluse korral palume kindlasti eelnevalt PRIAst järgi küsida. |
Kui ostetakse teisaldatav mänguväljak – kas dokumentides peab kajastuma, kuhu see üles pannakse, kas see maa peab olema tegevusrühma kasutuses? |
Kui tegemist on küll teisaldatava mänguväljakuga, kuid mis siiski pannakse üles püsivalt, siis on vajalikud lepingud, mis teistegi investeeringute puhul (näiteks, kui ehitataks püsiv mänguväljak). |
Kui projekti raames soovitakse alustada mõne objekti ehitamist ning käesoleval perioodil plaanitakse sellest valmis saada üks osa (taotletud rahade eest), kas PRIA esitab nõude, et kogu objekt valmiks mingiks ajaks. Või on see tegevusrühma otsus, kui jätkusuutlikuks projekti peetakse ja antud perioodil on nõue valmis saada osa, millele taotleti toetust? |
Kui toetust taotletakse ehitusele või selle osale, siis peab see käesoleva perioodi lõpuks olema eesmärgipäraselt kasutatav, vastasel juhul ei ole võimalik tagada, et objekti 5 aasta jooksul sihipäraselt kasutatakse.Kui valminud osa on võimalik eesmärgipäraselt kasutada, siis ei ole oluline, kas tulevikus edasi ehitatakse või mitte. |
Arvutite ning mööbli ost, kui see on suunatud sihtrühmadele ja mitte projekti juhtimiseks. |
Strateegias ette nähtud soetused külakeskusele, noortekeskusele vms. võib teha ka pärast 30.06.07, kuna tegu on projekti eesmärgi täitmise mitte vahendiga. |
Tegemist on projektiga, mille raames on plaan osta ATVd ? |
Kui ostetavaid ATVsid kasutatakse viisil, mis aitab kaasata piirkonna noorte kaasamisele ning nende tegevusvõimaluste avardamisele, siis nende ostmine on abikõlblik.Kuna mootorsõidukite ostmine ei ole vastavalt meetme määrusele abikõlblik, siis tuleb kindlasti järgida Liiklusseaduse § 68-70 maastikusõidukite kohta sätestatut. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=974226 |
Kui tegemist on viitadega, mis pannakse tee äärde st riigimaale. Siis ehk piisab Maantee Ameti loast, mis lubab need viidad sinna püstitada. Või on siiski vajalik see 1/2 ruutmeetrit anda PK kasutusse? |
Maaomaniku luba (sealhulgas Maanteeameti luba) on õiguslik alus ning mingit muud dokumenti viieks aastaks kasutusse andmise kohta olema ei pea. |
Kas sihtrühmade ehk kogukondade nõustamine on abikõlblik tegevusena. |
JAH, abikõlblik ei ole täiendavate nõustajate/ekspertide kasutamine tegevusgrupi enda parema toimimise jaoks, küll aga on toetatav ekspertabi, kui see on suunatud piirkonna nõustamisele. |
Määrus ütleb, et projektijuhtimiseks vajalik kontoritehnika ja mööbel peab olema soetatud 12 kuud enne projekti lõppu. Kas see tähendab, et arvuti või laud, mis läheb külakeskusesse ei kuulu antud tingimuse alla? |
Kogu kontoritehnika ja mööbel, mis läheb kohaliku tegevusgrupi käsutusse peab olema soetatud vähemalt 12 kuud enne projekti lõppu. Määruse mõistes on see aasta enne 30.06.2008. |
| Tegevusvaldkonna 2 raames külakeskusele või noortemajale ostetud kontoritehnika või mööbel, mida loetakse üheks eelarverea 4 tegevuseks võib olla soetatud hiljem. |
Täpsustamist vajaks investeeringu definitsioon. Kui näiteks küla noortekeskusele ostetakse värve ja pintsleid, et noored saaks töökasvatust või kunstilise väljendamise võimaluse ja nad värvivad ära oma noortekeskuse seinad, kas tegemist on investeeringuga? Kas see ruum peab olema Tegevusgrupi omanduses või lepingulises kasutuses? |
Noorteprojekti läbiviimiseks on võimalik osta ka pintsleid ja värve, kuid kui hakatakse mingit ruumi värvima, siis peab kohalikul tegevusgrupil olema vähemalt omaniku luba, et seal ruumis tohib nimetatud projekti läbi viia. |
| Kui toimub ruumide parendamine, on vajalik rendileping ruumide kasutamiseks (kasvõi 0-rendiga), et oleks sätestatud ühelt poolt tegevusgrupi õigus selles ruumis tegutseda, teiselt poolt et oleks tagatud parendatud ruumide sihipärane kasutus 5 aasta jooksul peale viimast väljamakset. |
Millisel juhul saab teha ühiskasutatavat puurkaevu. Kui on tagatud avalik kasutus lepingutega, kas peab seda maatükki veel rentima tegevusgrupile? |
Vastavalt määruse § 11, lõige 5, punkt 3 on abikõlblik ainult “investeering objektile, mis on kohaliku tegevusgrupi omandis või mis on antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt viieks aastaks arvates viimase toetusosa väljamaksmisest;” See kaev peab olema ehitatud maale, mis on tegevusgrupi õiguslikus omandis ja jääma tegevusgrupi omandisse vähemalt 5 aastaks. Seega peab olema sõlmitud avaliku kasutamise leping ja maa kasutamise leping. Avaliku kasutamise leping võib sisaldada ka rendilepingut, kui seal on kasutamise tingimused ja tähtaeg ära märgitud. |
| Avalik kasutus ei tähenda samas, et puurkaevu kasutamine peaks toimuma tasuta, kuid seda tasu saab võtta ainult kohalik tegevusgrupp. |
Turismiobjektide planeerimist ja projekteerimist puudutav küsimus. Sisuliselt ei valmi ükski ehitis vaid valmivad vaid projektid. Küsimused - millised peavad olema lepingud nö. kasusaajaga? Kas partnerluskogu omandisse jääb viieks aastaks projekt? Kuidas vormistada see programm korrektselt, et ei tekiks konflikti m.3.6. nõuetega?
|
Ehitusprojekti tellimisel peab jälgima, et projekt saaks kunagi hiljem ka ellu viidud. Selle tagamiseks peaks "kasusaajaga" olema sõlmitud koostöölepe vms. dokument, mis tagab selle, et tellitud projekti järgi lõpuks ka midagi valmib ja seda objekti 5 aastat sihipäraselt kasutatakse. Objekt ei pea olema tegevusgrupi omandis või õiguslikul alusel kasutuses. |
| Tellitud projekt ise peab jääma 5 aastaks tegevusgrupi omandisse. |
Kui tegevuste raames paigutatakse kusagile turismikaardid, mis tingimused peavad olema täidetud? Millist kaarti või viita loetakse tee osaks, millist mitte? |
Selgituseks: Tee osaks loetakse selliseid viitasid, mis on otseselt seotud liikluse korraldusega (sinise või pruuni taustaga ja vastavale standardile vastavad viidad) või vaatamisväärsustega (pruuni taustaga viidad), seega nende viitade rajamise puhul on tegemist infrastruktuuri investeeringutega (toetuse määr 50%).Muud maastiku, objektitähise või piirkonnakaarti ei loeta infrastruktuuri objektiks, seega toetuse määr saab olla kuni 90%. |
| Infrastruktuuri investeeringud on veel elektrivarustus, veevarustus- ja kanalisatsioon, telekommunikatsioon, teed ja nendega seotu, kui seda tehakse küla või mitme ettevõtte või isiku tarbeks. |
Mis tingimustel on abikõlblikud tehnilised (ehitus) projektid? |
Ehitusprojekt on abikõlblik kulutus. Selged peavad olema aga suhted projekteeritava objektiga. Lepingutest peab selguma objekti tulevase kasutaja kohustused, tegevuse jätkusuutlikus (et tõesti ehitama hakatakse). Projekt jääb tegevusgrupi omandusse. |
| Ei pea olema rendilepingut ega ka teisi siduvaid lepinguid, oluline on ehitusprojekti sisu - kui tegemist on üldistes huvides kasutatava objektiga (nt noortekeskus, matkarada), siis sellest piisab. |
Kui strateegias on ette nähtud konkreetne tegevus, kas selle eelarve raames saab abikõlblikuna käsitleda tehnilist abi (nõustamist)? |
Eraldi tehniline abi ei ole abikõlbulik. Ekspertabi on võimalik kasutada tegevusvaldkonna 2 puhul ainult järgmistel juhtudel: |
| Meetme 3.6 Lisa 3 - eelarve rida 2. Strateegia täiendamisega seotud kulud. Nende tegevuste juures on ekspertabi kasutamine abikõlbulik. |
| Lisa 3 – eelarve rida 3. on võimalik kasutada tõlgi teenust rahvusvahelise projekti juures. |
| Lisa 3 – eelarve rida 4. Kohaliku tegevusgrupi strateegia elluviimise tegevused või investeeringud – ei ole lubatud kasutada mingit täiendavat ekspertabi. See on seotud sellega, et kohalik tegevusgrupp on ise objektide omanik ja tellija ning kogu tegevuste juhtimine peab mahtuma 15% sisse ehk ridade 1.1-1.4 alla. Seega ekspertabile sarnane tegevus võib olla võimalik ainult juhul kui näiteks mingi seadme paigalduse osaks on ka spetsialist, kes selle paika paneb ja kasutama õpetab. |
| Lubatud on teha tegevustena koolitusi, seminare ja anda ekspertabi näiteks üldise külaarengu, noorsootöö, ettevõtluse alase jm küsimustes. Ükski tegevus ei või olla tõlgendatavad meetme 3.6 tegevuste elluviimistega projektijuhi ülesandena, mis suurendaks 15%. |
| Muul juhul saab igasugust otseselt tegevuste alast nõustamist (eriti eelarverea 4 elluviimiseks) katta ainult eelarverea 1 alt, st see peab jääma 15% sisse. |
Kui mitu kohalikku tegevusgruppi korraldavad ühise ürituse (mis on neil ka eelarvesse sisse planeeritud) kas nad võivad siis näiteks platsi rendi jagada kolmeks erinevaks arveks? Kui kolm arvet jäävad igaüks alla 10000 krooni aga nende kogusumma on üle 10000 krooni. Kas siis peab võtma rendileandjatelt hinnapakkumisi? Nii ka toitlustuse jm. osas? |
Ka antud juhul oleks siiski mõistlik need pakkumised võtta, sellega tagate ka enda vahendite võimalikult parima kasutuse. |
Kas "Tehnilise abi" raames on võimalik katta projektide eelhindamise kulud (tehniline eelhinnang vajalike lubade ja kooskõlastuste osas). Kas on võimalik kõnealune eelarve rida kasutamata jätta. Või mis juhtub, kui me seda teeme? |
Selle eelarverea alt eelhindamine võimalik, kui see on üldise suunitlusega (ei ole seotud ühegi konkreetse 3.6 raames rahastatava tegevuse või projektiga) ning selle tulemusi saab kasutada mitmete tulevikuprojektide jaoks. Sel juhul on eelhindamine ise justkui eraldi projekt. Kui tegemist on konkreetsete 3.6 projektide/investeeringute hindamisega, siis eeldatakse, et see on tegevusgrupi enda ülesanne ja seega peab mahtuma administreerimiskuludesse (15%). |
Tagasi KKK lehele |
|
| | |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles