Merle Adams

Leader konverents „Leader – kas organisatsioon või projekt?“ Pärnu,15.-16. november 2007

---

„Leader – kas organisatsioon või projekt?”

Merle Adams, Rohelise Jõemaa Koostöökogu

merle@joemaa.ee

Lugupeetud daamid ja härrad,

Kas LEADER on projekt või on see organisatsioon?

Projekt lahendab konkreetset probleemi, omab konkreetset väljundit, on ressursi kasutamisel ajaliselt piiritletud. Organisatsioon on nagu organism, mis sünnib, õpib läbi tegevuste, areneb eesmärgi suunas.

Miks moodustati LEADER tegevusgrupid, kas ainult  Euroopa rahakoti juurde pääsemiseks või loodi piirkondlik arendusorganisatsiooni, mille üks tegevustahke on LEADER?

Me taotleme paremat elukeskkonda ja elanike toimetulekut, rohkem omanäolisi tooteid, paremat teenuste kättesaadavust piirkondades, noorte omaalgatuslikke tegevusi, rohkem mitmekülgseid ja atraktiivseid töökohti, tööjõupuuduse leevendamist, paremat maapiirkondade infrastruktuuri jne.

Seda pole võimalik teostada ainult LEADER-ile tuginedes. LEADER on nagu seguaine teiste meetmete vahel, mis seob müürikivid kokku ja muudab seina tugevaks.

Meilt oodatakse: investeeringuid, tuge ja abi projektide koostamisel, piirkonnale soodsaid kohalikke otsuseid, koolitusi, õppereise jne.

Investeeringute vajadus on neist kõige suurem. Seda näitab ka kõigis  maakondades koostatav sotsiaalinfrastruktuuri planeering.

Idamaa rahvatarkus küsib: kellele on vaja templit kui sinna ei vii tee? Hoone juurde viiv teerada rajatakse inimeste kaudu, teed sillutab investeerimine inimressurssi.

LEADER- tüüpi meetme raames tuleb koolituskulu keskmiselt 50 krooni ühe elaniku kohta. Koolitusturg pole asi iseeneses, seda suunab riiklik tellimus. Samale sihtgrupile suunatud koolitusi on palju, samas ei jõua elukestev õpe kõigini.

Tegevusgruppide tegevjuhid on tänase LEADER-maastiku mootorid.

Tegevjuhi ja meeskonna pädevus määravad ära tegevusgrupi suutlikkuse ja kandepinna. Kas meeskond ja juhatus toetavad piisavalt, kas osatakse ülesandeid delegeerida, millised on oskused dokumentatsiooni haldamisel, kuidas tullakse toime osalise tööajaga töötamisel?

Kuidas sünnib siseriiklik ja rahvusvaheline koostöö?

Läbi protsessi. Vajalikud ühised arusaamised tähtaegadest, kokkulepetest ja valmisolekutest.

Kuigi väliselt suhtleb tegevusgrupp tegevusgrupiga, suhtleb sisuliselt tegevjuht tegevjuhiga ning tegevjuhi vahetumisega võib minna korrigeerimisele kogu siseriiklik- ja rahvusvaheline koostöö.

Kuni kasvame suureks tõsisemateks rahvusvahelisteks projektideks, seni tuleb meil panustada partneri tundmaõppimisele ja teha samaaegselt samasisulisi projekte erinevates riikides. Meie teejuhid rahvusvaheliste projektide puhul on meie välispartnerid. Rohkem kui positiivne kogemus õpetab ja hoiatab negatiivne õppetund.

Koostöö piirkonna arengu heaks tähendab koos tegutsemist ja võrdväärset partnerlust.

Eestile oli LEADER-it vaja kasvõi ainult selleks, et saada ühe laua äärde kolme erineva sektori esindajad – koos rääkima, koos mõtlema, koos tegutsema.

Oluline partner - riik.

Riik vajab valdkonda tundvaid sotsiaalpartnereid, meie – asjatundlikke otsuseid.

Kolm sektorit peavad toimima partnerluses ja ühegi partneri rolli selles ei tohi vähendada. Tuleb saada üle hirmust avaliku sektori osalemise ees.

Kui partnerluskogu heakskiidul on sündinud otsus ühte valda rajada noortekeskus, siis tuleb seda aktsepteerida nii küladel, valdadel ja ka riigil.

Tänan kuulamast!

Vaata Word dokument